Vestmik

et Töö   »   hu Munka

55 [viiskümmend viis]

Töö

Töö

55 [ötvenöt]

Munka

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti ungari Mängi Rohkem
Mis on teie elukutse? Mi-a --g-a--ozás-? M_ a f____________ M- a f-g-a-k-z-s-? ------------------ Mi a foglalkozása? 0
Mu mees on arst. A --rj-m---gl-lk--ás---rv--. A f_____ f___________ o_____ A f-r-e- f-g-a-k-z-s- o-v-s- ---------------------------- A férjem foglalkozása orvos. 0
Ma töötan poole kohaga meditsiiniõena. Én-fé---p-t----gozom---i-- á-oló--. É_ f_______ d________ m___ á_______ É- f-l-a-o- d-l-o-o-, m-n- á-o-ó-ő- ----------------------------------- Én félnapot dolgozom, mint ápolónő. 0
Varsti saame me pensionit. N--so-á-- -a--nk----g----t. N________ k_____ n_________ N-m-o-á-a k-p-n- n-u-d-j-t- --------------------------- Nemsokára kapunk nyugdíjat. 0
Kuid maksud on kõrged. De -z --ók--a----k. D_ a_ a___ m_______ D- a- a-ó- m-g-s-k- ------------------- De az adók magasak. 0
Ja tervisekindlustus on ka kõrge. É--a ---e---z--sítás -----. É_ a b______________ d_____ É- a b-t-g-i-t-s-t-s d-á-a- --------------------------- És a betegbiztosítás drága. 0
Kelleks sa saada tahad? Mi-a-ar-- eg-s-----enn-- / Mi --e-e-nél -----? M_ a_____ e______ l_____ / M_ s________ l_____ M- a-a-s- e-y-z-r l-n-i- / M- s-e-e-n-l l-n-i- ---------------------------------------------- Mi akarsz egyszer lenni? / Mi szeretnél lenni? 0
Ma tahan inseneriks saada. M-r--k s---e--é- le--i. M_____ s________ l_____ M-r-ö- s-e-e-n-k l-n-i- ----------------------- Mérnök szeretnék lenni. 0
Ma tahan ülikoolis õppida. A- --yete-en-ak--ok -a-ul-i. A_ e________ a_____ t_______ A- e-y-t-m-n a-a-o- t-n-l-i- ---------------------------- Az egyetemen akarok tanulni. 0
Ma olen praktikant. Gyak---ok---g--k. G________ v______ G-a-o-n-k v-g-o-. ----------------- Gyakornok vagyok. 0
Ma ei teeni palju. N-- k-r-------kat. N__ k______ s_____ N-m k-r-s-k s-k-t- ------------------ Nem keresek sokat. 0
Ma teen praktikat välismaal. K-lf---ön--s----ok-eg- ----m-i g-ak--l----. K________ c_______ e__ s______ g___________ K-l-ö-d-n c-i-á-o- e-y s-a-m-i g-a-o-l-t-t- ------------------------------------------- Külföldön csinálok egy szakmai gyakorlatot. 0
See on minu ülemus. Ő------ökö-. Ő a f_______ Ő a f-n-k-m- ------------ Ő a főnököm. 0
Mul on meeldivad kolleegid. K--v-- k--lé-áim--annak. K_____ k________ v______ K-d-e- k-l-é-á-m v-n-a-. ------------------------ Kedves kollégáim vannak. 0
Lõuna ajal käime me alati sööklas. D-lb-- m---i- a- --e-i-k-n-há-a-megy---. D_____ m_____ a_ ü____ k_______ m_______ D-l-e- m-n-i- a- ü-e-i k-n-h-b- m-g-ü-k- ---------------------------------------- Délben mindig az üzemi konyhába megyünk. 0
Ma otsin töökohta. Á---s- k-re---. Á_____ k_______ Á-l-s- k-r-s-k- --------------- Állást keresek. 0
Ma olen juba aasta olnud töötu. Már ----é-- m---ané---l- v--yok. M__ e__ é__ m___________ v______ M-r e-y é-e m-n-a-é-k-l- v-g-o-. -------------------------------- Már egy éve munkanélküli vagyok. 0
Selles riigis on liiga palju töötuid. E--en ---o---á-b-- tú- so--munka-é-kül--va-. E____ a_ o________ t__ s__ m___________ v___ E-b-n a- o-s-á-b-n t-l s-k m-n-a-é-k-l- v-n- -------------------------------------------- Ebben az országban túl sok munkanélküli van. 0

Mälu vajab kõnet

Enamik inimesi mäletavad oma esimest koolipäeva. Kuid sellest varasemat aega nad enam ei mäleta. Oma esimestest eluaastatest mäletame me väga vähe. Aga miks see nii on? Miks me ei mäleta seda, mida beebina kogesime? Põhjuseks on meie areng. Umbes samal ajal arenesid ka meie kõne ja mälu. Ja selleks, et midagi mäletada, vajab inimene kõnet. See tähendab, et meil peab olema sõnad sellele, mida me kogeme. Teadlased on teinud lastega mitmesuguseid selleteemalisi katseid. Seejuures tegid nad huvitava avastuse. Niipea, kui lapsed õpivad rääkima, unustavad nad kõik, mis oli enne. Kõne algus on seega mälu algus. Lapsed õpivad esimese kolme eluaasta jooksul väga palju. Nad kogevad iga päev uusi asju. Selles eas on neil ka palju väga olulisi kogemusi. Kõik kaob sellegi poolest. Psühholoogid nimetavad seda nähtust infantiilseks amneesiaks. Alles jäävad vaid mälestused, millele lapsel on olemas sõna. Isiklikke kogemusi säilitab Autobiograafiline mälu. See toimib nagu päevik. Kõik, mis on meie elus oluline, pannakse sinna kirja. Niisiis loob autobiograafilise mälu meie identiteeti. Kuid selle areng sõltub emakeele õppimisest. Ja meie mälu on võimalik aktiveerida ainult meie kõne abil. Asjad, mis me beebina õpima, ei kao loomulikult täiesti ära. Nad on salvestatud kusagil meie ajus. Me lihtsalt ei pääse neile enam ligi... - kurb, kas pole?