Vestmik

et Töö   »   nn Arbeide

55 [viiskümmend viis]

Töö

Töö

55 [femtifem]

Arbeide

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti nynorsk Mängi Rohkem
Mis on teie elukutse? K-- job--- du med? K__ j_____ d_ m___ K-a j-b-a- d- m-d- ------------------ Kva jobbar du med? 0
Mu mees on arst. M--n-- mi- -r-l-g-. M_____ m__ e_ l____ M-n-e- m-n e- l-g-. ------------------- Mannen min er lege. 0
Ma töötan poole kohaga meditsiiniõena. E--j-bba----lt----om---u-e--ei-r. E_ j_____ d_____ s__ s___________ E- j-b-a- d-l-i- s-m s-u-e-l-i-r- --------------------------------- Eg jobbar deltid som sjukepleiar. 0
Varsti saame me pensionit. S-a-t -l----i -e--jo-ist--. S____ b___ v_ p____________ S-a-t b-i- v- p-n-j-n-s-a-. --------------------------- Snart blir vi pensjonistar. 0
Kuid maksud on kõrged. Me--sk---an- er -ø-e. M__ s_______ e_ h____ M-n s-a-t-n- e- h-g-. --------------------- Men skattane er høge. 0
Ja tervisekindlustus on ka kõrge. Og--e-s--------i-g--er dy-. O_ h_______________ e_ d___ O- h-l-e-o-s-k-i-g- e- d-r- --------------------------- Og helseforsikringa er dyr. 0
Kelleks sa saada tahad? Kv---a--d- lyst t-----bl-? K__ h__ d_ l___ t__ å b___ K-a h-r d- l-s- t-l å b-i- -------------------------- Kva har du lyst til å bli? 0
Ma tahan inseneriks saada. Eg -i- -l---n--ni-r. E_ v__ b__ i________ E- v-l b-i i-g-n-ø-. -------------------- Eg vil bli ingeniør. 0
Ma tahan ülikoolis õppida. Eg -il-s---er- --d--ni-e-si-e--t. E_ v__ s______ v__ u_____________ E- v-l s-u-e-e v-d u-i-e-s-t-t-t- --------------------------------- Eg vil studere ved universitetet. 0
Ma olen praktikant. Eg-e- p-a-ti-a-t. E_ e_ p__________ E- e- p-a-t-k-n-. ----------------- Eg er praktikant. 0
Ma ei teeni palju. Eg ten------j---y-j-. E_ t____ i____ m_____ E- t-n-r i-k-e m-k-e- --------------------- Eg tenar ikkje mykje. 0
Ma teen praktikat välismaal. Eg -e---ra---- i-u-la-det. E_ t__ p______ i u________ E- t-k p-a-s-s i u-l-n-e-. -------------------------- Eg tek praksis i utlandet. 0
See on minu ülemus. D-t er----fen -i-. D__ e_ s_____ m___ D-t e- s-e-e- m-n- ------------------ Det er sjefen min. 0
Mul on meeldivad kolleegid. E- ----hygg---g- --l-egae-. E_ h__ h________ k_________ E- h-r h-g-e-e-e k-l-e-a-r- --------------------------- Eg har hyggelege kollegaer. 0
Lõuna ajal käime me alati sööklas. V---- ---s- - -a--i--. V_ e_ l____ i k_______ V- e- l-n-j i k-n-i-a- ---------------------- Vi et lunsj i kantina. 0
Ma otsin töökohta. Eg--e- e--er-a-b---. E_ s__ e____ a______ E- s-r e-t-r a-b-i-. -------------------- Eg ser etter arbeid. 0
Ma olen juba aasta olnud töötu. E- ha---o-- ar------au- --e-t----. E_ h__ v___ a__________ i e___ å__ E- h-r v-r- a-b-i-s-a-s i e-t- å-. ---------------------------------- Eg har vore arbeidslaus i eitt år. 0
Selles riigis on liiga palju töötuid. H-r i-la--et----d----o- ---g- ------sle-i-e. H__ i l_____ e_ d__ f__ m____ a_____________ H-r i l-n-e- e- d-t f-r m-n-e a-b-i-s-e-i-e- -------------------------------------------- Her i landet er det for mange arbeidsledige. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + nynorsk (1-100) MP3 nynorsk (1-100)
Videot ei leitud!

Mälu vajab kõnet

Enamik inimesi mäletavad oma esimest koolipäeva. Kuid sellest varasemat aega nad enam ei mäleta. Oma esimestest eluaastatest mäletame me väga vähe. Aga miks see nii on? Miks me ei mäleta seda, mida beebina kogesime? Põhjuseks on meie areng. Umbes samal ajal arenesid ka meie kõne ja mälu. Ja selleks, et midagi mäletada, vajab inimene kõnet. See tähendab, et meil peab olema sõnad sellele, mida me kogeme. Teadlased on teinud lastega mitmesuguseid selleteemalisi katseid. Seejuures tegid nad huvitava avastuse. Niipea, kui lapsed õpivad rääkima, unustavad nad kõik, mis oli enne. Kõne algus on seega mälu algus. Lapsed õpivad esimese kolme eluaasta jooksul väga palju. Nad kogevad iga päev uusi asju. Selles eas on neil ka palju väga olulisi kogemusi. Kõik kaob sellegi poolest. Psühholoogid nimetavad seda nähtust infantiilseks amneesiaks. Alles jäävad vaid mälestused, millele lapsel on olemas sõna. Isiklikke kogemusi säilitab Autobiograafiline mälu. See toimib nagu päevik. Kõik, mis on meie elus oluline, pannakse sinna kirja. Niisiis loob autobiograafilise mälu meie identiteeti. Kuid selle areng sõltub emakeele õppimisest. Ja meie mälu on võimalik aktiveerida ainult meie kõne abil. Asjad, mis me beebina õpima, ei kao loomulikult täiesti ära. Nad on salvestatud kusagil meie ajus. Me lihtsalt ei pääse neile enam ligi... - kurb, kas pole?