Vestmik

et Töö   »   sl Na delu

55 [viiskümmend viis]

Töö

Töö

55 [petinpetdeset]

Na delu

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti sloveeni Mängi Rohkem
Mis on teie elukutse? S --m-s- -o--ic-o---va-jat-? S č__ s_ p_______ u_________ S č-m s- p-k-i-n- u-v-r-a-e- ---------------------------- S čim se poklicno ukvarjate? 0
Mu mees on arst. M-j--o--je--o-p------ --ra----. M__ m__ j_ p_ p______ z________ M-j m-ž j- p- p-k-i-u z-r-v-i-. ------------------------------- Moj mož je po poklicu zdravnik. 0
Ma töötan poole kohaga meditsiiniõena. J------am ko------c--ska-se-t-- s -o-ovič-im--e-ov--m-ča-o-. J__ d____ k__ m_________ s_____ s p_________ d_______ č_____ J-z d-l-m k-t m-d-c-n-k- s-s-r- s p-l-v-č-i- d-l-v-i- č-s-m- ------------------------------------------------------------ Jaz delam kot medicinska sestra s polovičnim delovnim časom. 0
Varsti saame me pensionit. Kmal--bo-a š-- v--oko-. K____ b___ š__ v p_____ K-a-u b-v- š-a v p-k-j- ----------------------- Kmalu bova šla v pokoj. 0
Kuid maksud on kõrged. A-pak da-ki -o-v-s-k-. A____ d____ s_ v______ A-p-k d-v-i s- v-s-k-. ---------------------- Ampak davki so visoki. 0
Ja tervisekindlustus on ka kõrge. I--zd-a-stveno z-v-rova--e----dr---. I_ z__________ z__________ j_ d_____ I- z-r-v-t-e-o z-v-r-v-n-e j- d-a-o- ------------------------------------ In zdravstveno zavarovanje je drago. 0
Kelleks sa saada tahad? K-j-b---ad-a----k-- -----l(a-? K__ b_ r_____ n____ p_________ K-j b- r-d-a- n-k-č p-s-a-(-)- ------------------------------ Kaj bi rad(a) nekoč postal(a)? 0
Ma tahan inseneriks saada. Rad(a-----po----(-) --ž-nir. R_____ b_ p________ i_______ R-d-a- b- p-s-a-(-) i-ž-n-r- ---------------------------- Rad(a) bi postal(a) inženir. 0
Ma tahan ülikoolis õppida. H--em--t-dira-i-n- u--v----. H____ š________ n_ u________ H-č-m š-u-i-a-i n- u-i-e-z-. ---------------------------- Hočem študirati na univerzi. 0
Ma olen praktikant. S-m -r--ravn-k. S__ p__________ S-m p-i-r-v-i-. --------------- Sem pripravnik. 0
Ma ei teeni palju. Ne -as--ž-m-veliko. N_ z_______ v______ N- z-s-u-i- v-l-k-. ------------------- Ne zaslužim veliko. 0
Ma teen praktikat välismaal. Oprav---m-p--pra---štvo - tuji-i. O________ p____________ v t______ O-r-v-j-m p-i-r-v-i-t-o v t-j-n-. --------------------------------- Opravljam pripravništvo v tujini. 0
See on minu ülemus. To-je moj š--. T_ j_ m__ š___ T- j- m-j š-f- -------------- To je moj šef. 0
Mul on meeldivad kolleegid. Imam--ri-etn--koleg-. I___ p_______ k______ I-a- p-i-e-n- k-l-g-. --------------------- Imam prijetne kolege. 0
Lõuna ajal käime me alati sööklas. O-ol-n--g--m- v---o --me---. O______ g____ v____ v m_____ O-o-d-e g-e-o v-d-o v m-n-o- ---------------------------- Opoldne gremo vedno v menzo. 0
Ma otsin töökohta. I-č-m-------. I____ s______ I-č-m s-u-b-. ------------- Iščem službo. 0
Ma olen juba aasta olnud töötu. En--let- -e- ---b----o-el-(a-. E__ l___ s__ ž_ b_____________ E-o l-t- s-m ž- b-e-p-s-l-(-)- ------------------------------ Eno leto sem že brezposeln(a). 0
Selles riigis on liiga palju töötuid. V tej -e---i j- p---eč br---------h. V t__ d_____ j_ p_____ b____________ V t-j d-ž-l- j- p-e-e- b-e-p-s-l-i-. ------------------------------------ V tej deželi je preveč brezposelnih. 0

Mälu vajab kõnet

Enamik inimesi mäletavad oma esimest koolipäeva. Kuid sellest varasemat aega nad enam ei mäleta. Oma esimestest eluaastatest mäletame me väga vähe. Aga miks see nii on? Miks me ei mäleta seda, mida beebina kogesime? Põhjuseks on meie areng. Umbes samal ajal arenesid ka meie kõne ja mälu. Ja selleks, et midagi mäletada, vajab inimene kõnet. See tähendab, et meil peab olema sõnad sellele, mida me kogeme. Teadlased on teinud lastega mitmesuguseid selleteemalisi katseid. Seejuures tegid nad huvitava avastuse. Niipea, kui lapsed õpivad rääkima, unustavad nad kõik, mis oli enne. Kõne algus on seega mälu algus. Lapsed õpivad esimese kolme eluaasta jooksul väga palju. Nad kogevad iga päev uusi asju. Selles eas on neil ka palju väga olulisi kogemusi. Kõik kaob sellegi poolest. Psühholoogid nimetavad seda nähtust infantiilseks amneesiaks. Alles jäävad vaid mälestused, millele lapsel on olemas sõna. Isiklikke kogemusi säilitab Autobiograafiline mälu. See toimib nagu päevik. Kõik, mis on meie elus oluline, pannakse sinna kirja. Niisiis loob autobiograafilise mälu meie identiteeti. Kuid selle areng sõltub emakeele õppimisest. Ja meie mälu on võimalik aktiveerida ainult meie kõne abil. Asjad, mis me beebina õpima, ei kao loomulikult täiesti ära. Nad on salvestatud kusagil meie ajus. Me lihtsalt ei pääse neile enam ligi... - kurb, kas pole?