Vestmik

et Töö   »   eo Labori

55 [viiskümmend viis]

Töö

Töö

55 [kvindek kvin]

Labori

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti esperanto Mängi Rohkem
Mis on teie elukutse? K---es-as --- p---es--? K__ e____ v__ p________ K-o e-t-s v-a p-o-e-i-? ----------------------- Kio estas via profesio? 0
Mu mees on arst. M-a e--o-e-ta- --ra-i---. M__ e___ e____ k_________ M-a e-z- e-t-s k-r-c-s-o- ------------------------- Mia edzo estas kuracisto. 0
Ma töötan poole kohaga meditsiiniõena. M- ---ora- --o--emp- ki-l f--gis-i-o. M_ l______ d________ k___ f__________ M- l-b-r-s d-o-t-m-e k-e- f-e-i-t-n-. ------------------------------------- Mi laboras duontempe kiel flegistino. 0
Varsti saame me pensionit. N- b--d-ŭ --ns---iĝ-s. N_ b_____ p___________ N- b-l-a- p-n-i-l-ĝ-s- ---------------------- Ni baldaŭ pensiuliĝos. 0
Kuid maksud on kõrged. Se--la--mp-s--j-e-ta--t-o--l--j. S__ l_ i_______ e____ t__ a_____ S-d l- i-p-s-o- e-t-s t-o a-t-j- -------------------------------- Sed la impostoj estas tro altaj. 0
Ja tervisekindlustus on ka kõrge. Kaj -- -a-sa--l---ku-o------kos--s. K__ l_ m______________ m___________ K-j l- m-l-a-u-a-e-u-o m-l-e-o-t-s- ----------------------------------- Kaj la malsanulasekuro multekostas. 0
Kelleks sa saada tahad? K---vi i-m---l-----i? K__ v_ i__ v____ i___ K-o v- i-m v-l-s i-i- --------------------- Kio vi iam volas iĝi? 0
Ma tahan inseneriks saada. M- ŝ--us --i---ĝe---ro. M_ ŝ____ i__ i_________ M- ŝ-t-s i-i i-ĝ-n-e-o- ----------------------- Mi ŝatus iĝi inĝeniero. 0
Ma tahan ülikoolis õppida. M- ŝa-us st--i-en--ni-e-s-ta-o. M_ ŝ____ s____ e_ u____________ M- ŝ-t-s s-u-i e- u-i-e-s-t-t-. ------------------------------- Mi ŝatus studi en universitato. 0
Ma olen praktikant. M--e--as----ĝ--to. M_ e____ s________ M- e-t-s s-a-a-t-. ------------------ Mi estas staĝanto. 0
Ma ei teeni palju. M-----g---as-multo-. M_ n_ g_____ m______ M- n- g-j-a- m-l-o-. -------------------- Mi ne gajnas multon. 0
Ma teen praktikat välismaal. Mi st-ĝ-s e-ste-l---e. M_ s_____ e___________ M- s-a-a- e-s-e-l-n-e- ---------------------- Mi staĝas eksterlande. 0
See on minu ülemus. Ti- e-t-s--ia ---ro. T__ e____ m__ e_____ T-o e-t-s m-a e-t-o- -------------------- Tio estas mia estro. 0
Mul on meeldivad kolleegid. Mi--av-s-a-a--a-n-ko-e-o--. M_ h____ a_______ k________ M- h-v-s a-a-l-j- k-l-g-j-. --------------------------- Mi havas afablajn kolegojn. 0
Lõuna ajal käime me alati sööklas. Tagm-z- ni--i-m-i--- -l la --b-r------s--raci-. T______ n_ ĉ___ i___ a_ l_ l_______ r__________ T-g-e-e n- ĉ-a- i-a- a- l- l-b-r-j- r-s-o-a-i-. ----------------------------------------------- Tagmeze ni ĉiam iras al la laboreja restoracio. 0
Ma otsin töökohta. M--s---as-------n. M_ s_____ l_______ M- s-r-a- l-b-r-n- ------------------ Mi serĉas laboron. 0
Ma olen juba aasta olnud töötu. Mi ---as -----bor--de--a- --u-j-ro. M_ e____ s________ d_ j__ u__ j____ M- e-t-s s-n-a-o-a d- j-m u-u j-r-. ----------------------------------- Mi estas senlabora de jam unu jaro. 0
Selles riigis on liiga palju töötuid. Es-as-tro--ul----s--l----ul---e- ĉi---u la-d-. E____ t__ m_____ s___________ e_ ĉ_____ l_____ E-t-s t-o m-l-a- s-n-a-o-u-o- e- ĉ---i- l-n-o- ---------------------------------------------- Estas tro multaj senlaboruloj en ĉi-tiu lando. 0

Mälu vajab kõnet

Enamik inimesi mäletavad oma esimest koolipäeva. Kuid sellest varasemat aega nad enam ei mäleta. Oma esimestest eluaastatest mäletame me väga vähe. Aga miks see nii on? Miks me ei mäleta seda, mida beebina kogesime? Põhjuseks on meie areng. Umbes samal ajal arenesid ka meie kõne ja mälu. Ja selleks, et midagi mäletada, vajab inimene kõnet. See tähendab, et meil peab olema sõnad sellele, mida me kogeme. Teadlased on teinud lastega mitmesuguseid selleteemalisi katseid. Seejuures tegid nad huvitava avastuse. Niipea, kui lapsed õpivad rääkima, unustavad nad kõik, mis oli enne. Kõne algus on seega mälu algus. Lapsed õpivad esimese kolme eluaasta jooksul väga palju. Nad kogevad iga päev uusi asju. Selles eas on neil ka palju väga olulisi kogemusi. Kõik kaob sellegi poolest. Psühholoogid nimetavad seda nähtust infantiilseks amneesiaks. Alles jäävad vaid mälestused, millele lapsel on olemas sõna. Isiklikke kogemusi säilitab Autobiograafiline mälu. See toimib nagu päevik. Kõik, mis on meie elus oluline, pannakse sinna kirja. Niisiis loob autobiograafilise mälu meie identiteeti. Kuid selle areng sõltub emakeele õppimisest. Ja meie mälu on võimalik aktiveerida ainult meie kõne abil. Asjad, mis me beebina õpima, ei kao loomulikult täiesti ära. Nad on salvestatud kusagil meie ajus. Me lihtsalt ei pääse neile enam ligi... - kurb, kas pole?