Vestmik

et Töö   »   af Werk

55 [viiskümmend viis]

Töö

Töö

55 [vyf en vyftig]

Werk

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti afrikaani Mängi Rohkem
Mis on teie elukutse? Wa---- u-va--ber-ep? W__ i_ u v__ b______ W-t i- u v-n b-r-e-? -------------------- Wat is u van beroep? 0
Mu mees on arst. M- -------’- -o--er. M_ m__ i_ ’_ d______ M- m-n i- ’- d-k-e-. -------------------- My man is ’n dokter. 0
Ma töötan poole kohaga meditsiiniõena. E--w-r- de--tyd- a- ’n -er----g----. E_ w___ d_______ a_ ’_ v____________ E- w-r- d-e-t-d- a- ’- v-r-l-e-s-e-. ------------------------------------ Ek werk deeltyds as ’n verpleegster. 0
Varsti saame me pensionit. Ons---l b-nn-k----on--p-n-io-n-o--v-n-. O__ s__ b________ o__ p_______ o_______ O-s s-l b-n-e-o-t o-s p-n-i-e- o-t-a-g- --------------------------------------- Ons sal binnekort ons pensioen ontvang. 0
Kuid maksud on kõrged. M-a----e-bel--t----is hoo-. M___ d__ b________ i_ h____ M-a- d-e b-l-s-i-g i- h-o-. --------------------------- Maar die belasting is hoog. 0
Ja tervisekindlustus on ka kõrge. E- medi--e-verse-e-in- is-d-u-. E_ m______ v__________ i_ d____ E- m-d-e-e v-r-e-e-i-g i- d-u-. ------------------------------- En mediese versekering is duur. 0
Kelleks sa saada tahad? Wat wi---y gra-g---n--g wo-d? W__ w__ j_ g____ e_____ w____ W-t w-l j- g-a-g e-n-a- w-r-? ----------------------------- Wat wil jy graag eendag word? 0
Ma tahan inseneriks saada. Ek w---g-a-g -- -ng-----r word. E_ w__ g____ ’_ i________ w____ E- w-l g-a-g ’- i-g-n-e-r w-r-. ------------------------------- Ek wil graag ’n ingenieur word. 0
Ma tahan ülikoolis õppida. Ek --- univ-r--t-i- --e---a-. E_ w__ u___________ t__ g____ E- w-l u-i-e-s-t-i- t-e g-a-. ----------------------------- Ek wil universiteit toe gaan. 0
Ma olen praktikant. E- -s ---„i--e--“. E_ i_ ’_ „________ E- i- ’- „-n-e-n-. ------------------ Ek is ’n „intern“. 0
Ma ei teeni palju. E---e-d--- ni- ---l ni-. E_ v______ n__ v___ n___ E- v-r-i-n n-e v-e- n-e- ------------------------ Ek verdien nie veel nie. 0
Ma teen praktikat välismaal. Ek d-e- -- -n---n--ap in-d-e-buit-l-n-. E_ d___ m_ i_________ i_ d__ b_________ E- d-e- m- i-t-r-s-a- i- d-e b-i-e-a-d- --------------------------------------- Ek doen my internskap in die buiteland. 0
See on minu ülemus. D-t--s--y b---. D__ i_ m_ b____ D-t i- m- b-a-. --------------- Dit is my baas. 0
Mul on meeldivad kolleegid. E---et -aw--ko-l-g--. E_ h__ g___ k________ E- h-t g-w- k-l-e-a-. --------------------- Ek het gawe kollegas. 0
Lõuna ajal käime me alati sööklas. Sm-----s--aan-o-s-a-tyd kro---toe. S_______ g___ o__ a____ k____ t___ S-i-d-g- g-a- o-s a-t-d k-o-g t-e- ---------------------------------- Smiddags gaan ons altyd kroeg toe. 0
Ma otsin töökohta. Ek is -- s-ek na-w---. E_ i_ o_ s___ n_ w____ E- i- o- s-e- n- w-r-. ---------------------- Ek is op soek na werk. 0
Ma olen juba aasta olnud töötu. E-----a--’n --a- --r-lo--. E_ i_ a_ ’_ j___ w________ E- i- a- ’- j-a- w-r-l-o-. -------------------------- Ek is al ’n jaar werkloos. 0
Selles riigis on liiga palju töötuid. D-a--i- ---ve------klo---men-e i--d----and. D___ i_ t_ v___ w_______ m____ i_ d__ l____ D-a- i- t- v-e- w-r-l-s- m-n-e i- d-é l-n-. ------------------------------------------- Daar is te veel werklose mense in dié land. 0

Mälu vajab kõnet

Enamik inimesi mäletavad oma esimest koolipäeva. Kuid sellest varasemat aega nad enam ei mäleta. Oma esimestest eluaastatest mäletame me väga vähe. Aga miks see nii on? Miks me ei mäleta seda, mida beebina kogesime? Põhjuseks on meie areng. Umbes samal ajal arenesid ka meie kõne ja mälu. Ja selleks, et midagi mäletada, vajab inimene kõnet. See tähendab, et meil peab olema sõnad sellele, mida me kogeme. Teadlased on teinud lastega mitmesuguseid selleteemalisi katseid. Seejuures tegid nad huvitava avastuse. Niipea, kui lapsed õpivad rääkima, unustavad nad kõik, mis oli enne. Kõne algus on seega mälu algus. Lapsed õpivad esimese kolme eluaasta jooksul väga palju. Nad kogevad iga päev uusi asju. Selles eas on neil ka palju väga olulisi kogemusi. Kõik kaob sellegi poolest. Psühholoogid nimetavad seda nähtust infantiilseks amneesiaks. Alles jäävad vaid mälestused, millele lapsel on olemas sõna. Isiklikke kogemusi säilitab Autobiograafiline mälu. See toimib nagu päevik. Kõik, mis on meie elus oluline, pannakse sinna kirja. Niisiis loob autobiograafilise mälu meie identiteeti. Kuid selle areng sõltub emakeele õppimisest. Ja meie mälu on võimalik aktiveerida ainult meie kõne abil. Asjad, mis me beebina õpima, ei kao loomulikult täiesti ära. Nad on salvestatud kusagil meie ajus. Me lihtsalt ei pääse neile enam ligi... - kurb, kas pole?