Vestmik

et Töö   »   no Jobbe

55 [viiskümmend viis]

Töö

Töö

55 [femtifem]

Jobbe

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti norra Mängi Rohkem
Mis on teie elukutse? H-a jo--er--e-e ---? H__ j_____ d___ m___ H-a j-b-e- d-r- m-d- -------------------- Hva jobber dere med? 0
Mu mees on arst. Mann-- min----ber-som-le--. M_____ m__ j_____ s__ l____ M-n-e- m-n j-b-e- s-m l-g-. --------------------------- Mannen min jobber som lege. 0
Ma töötan poole kohaga meditsiiniõena. J-g jo-b-r delti- so---yk-p--ier. J__ j_____ d_____ s__ s__________ J-g j-b-e- d-l-i- s-m s-k-p-e-e-. --------------------------------- Jeg jobber deltid som sykepleier. 0
Varsti saame me pensionit. Sn-rt b----v- -e----nert. S____ b___ v_ p__________ S-a-t b-i- v- p-n-j-n-r-. ------------------------- Snart blir vi pensjonert. 0
Kuid maksud on kõrged. M---sk-ttene-e- ---e. M__ s_______ e_ h____ M-n s-a-t-n- e- h-y-. --------------------- Men skattene er høye. 0
Ja tervisekindlustus on ka kõrge. O--hel-e-o--ikr----- ------. O_ h________________ e_ d___ O- h-l-e-o-s-k-i-g-n e- d-r- ---------------------------- Og helseforsikringen er dyr. 0
Kelleks sa saada tahad? Hva---r--u--y-----l --b-i? H__ h__ d_ l___ t__ å b___ H-a h-r d- l-s- t-l å b-i- -------------------------- Hva har du lyst til å bli? 0
Ma tahan inseneriks saada. Je-------li-i-ge----. J__ v__ b__ i________ J-g v-l b-i i-g-n-ø-. --------------------- Jeg vil bli ingeniør. 0
Ma tahan ülikoolis õppida. Je----l---ud--e-ve- ---v--s--et-t. J__ v__ s______ v__ u_____________ J-g v-l s-u-e-e v-d u-i-e-s-t-t-t- ---------------------------------- Jeg vil studere ved universitetet. 0
Ma olen praktikant. J---e- p--kt--an-. J__ e_ p__________ J-g e- p-a-t-k-n-. ------------------ Jeg er praktikant. 0
Ma ei teeni palju. J-- -j--e---k-e -ye. J__ t_____ i___ m___ J-g t-e-e- i-k- m-e- -------------------- Jeg tjener ikke mye. 0
Ma teen praktikat välismaal. J-g-tar p--ksi- i -tla---t. J__ t__ p______ i u________ J-g t-r p-a-s-s i u-l-n-e-. --------------------------- Jeg tar praksis i utlandet. 0
See on minu ülemus. D-- -r-sj--en--in. D__ e_ s_____ m___ D-t e- s-e-e- m-n- ------------------ Det er sjefen min. 0
Mul on meeldivad kolleegid. J-- --- -ygg-lige koll-gaer. J__ h__ h________ k_________ J-g h-r h-g-e-i-e k-l-e-a-r- ---------------------------- Jeg har hyggelige kollegaer. 0
Lõuna ajal käime me alati sööklas. Vi spi-er---ns- i-k--t---. V_ s_____ l____ i k_______ V- s-i-e- l-n-j i k-n-i-a- -------------------------- Vi spiser lunsj i kantina. 0
Ma otsin töökohta. J-- s-k-r job-. J__ s____ j____ J-g s-k-r j-b-. --------------- Jeg søker jobb. 0
Ma olen juba aasta olnud töötu. J-g -a---æ-- -----d-l--ig --ett å-. J__ h__ v___ a___________ i e__ å__ J-g h-r v-r- a-b-i-s-e-i- i e-t å-. ----------------------------------- Jeg har vært arbeidsledig i ett år. 0
Selles riigis on liiga palju töötuid. H-- - land-t------- for---n-e-------s-e--ge. H__ i l_____ e_ d__ f__ m____ a_____________ H-r i l-n-e- e- d-t f-r m-n-e a-b-i-s-e-i-e- -------------------------------------------- Her i landet er det for mange arbeidsledige. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + norra (1-100) MP3 norra (1-100)
Videot ei leitud!

Mälu vajab kõnet

Enamik inimesi mäletavad oma esimest koolipäeva. Kuid sellest varasemat aega nad enam ei mäleta. Oma esimestest eluaastatest mäletame me väga vähe. Aga miks see nii on? Miks me ei mäleta seda, mida beebina kogesime? Põhjuseks on meie areng. Umbes samal ajal arenesid ka meie kõne ja mälu. Ja selleks, et midagi mäletada, vajab inimene kõnet. See tähendab, et meil peab olema sõnad sellele, mida me kogeme. Teadlased on teinud lastega mitmesuguseid selleteemalisi katseid. Seejuures tegid nad huvitava avastuse. Niipea, kui lapsed õpivad rääkima, unustavad nad kõik, mis oli enne. Kõne algus on seega mälu algus. Lapsed õpivad esimese kolme eluaasta jooksul väga palju. Nad kogevad iga päev uusi asju. Selles eas on neil ka palju väga olulisi kogemusi. Kõik kaob sellegi poolest. Psühholoogid nimetavad seda nähtust infantiilseks amneesiaks. Alles jäävad vaid mälestused, millele lapsel on olemas sõna. Isiklikke kogemusi säilitab Autobiograafiline mälu. See toimib nagu päevik. Kõik, mis on meie elus oluline, pannakse sinna kirja. Niisiis loob autobiograafilise mälu meie identiteeti. Kuid selle areng sõltub emakeele õppimisest. Ja meie mälu on võimalik aktiveerida ainult meie kõne abil. Asjad, mis me beebina õpima, ei kao loomulikult täiesti ära. Nad on salvestatud kusagil meie ajus. Me lihtsalt ei pääse neile enam ligi... - kurb, kas pole?