Vestmik

et Töö   »   ro Muncă

55 [viiskümmend viis]

Töö

Töö

55 [cincizeci şi cinci]

Muncă

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rumeenia Mängi Rohkem
Mis on teie elukutse? Ce fac-ţ--p----sio-a-? C_ f_____ p___________ C- f-c-ţ- p-o-e-i-n-l- ---------------------- Ce faceţi profesional? 0
Mu mees on arst. Soţ-l me----t- -e--ro--s-e -ed-c. S____ m__ e___ d_ p_______ m_____ S-ţ-l m-u e-t- d- p-o-e-i- m-d-c- --------------------------------- Soţul meu este de profesie medic. 0
Ma töötan poole kohaga meditsiiniõena. Eu-l--r-z-c- -u---a-- d- -or-- c--ş--a--ste--ă ---ica-ă. E_ l_____ c_ j_______ d_ n____ c_ ş_ a________ m________ E- l-c-e- c- j-m-t-t- d- n-r-ă c- ş- a-i-t-n-ă m-d-c-l-. -------------------------------------------------------- Eu lucrez cu jumătate de normă ca şi asistentă medicală. 0
Varsti saame me pensionit. Î- c-rând-----p-i-i-p-n--e. Î_ c_____ v__ p____ p______ Î- c-r-n- v-m p-i-i p-n-i-. --------------------------- În curând vom primi pensie. 0
Kuid maksud on kõrged. Da- i-po---e----u-- -ari. D__ i_________ s___ m____ D-r i-p-z-t-l- s-n- m-r-. ------------------------- Dar impozitele sunt mari. 0
Ja tervisekindlustus on ka kõrge. Ş-----gu-ar------i-a-ă --t- sc----. Ş_ a_________ m_______ e___ s______ Ş- a-i-u-a-e- m-d-c-l- e-t- s-u-p-. ----------------------------------- Şi asigurarea medicală este scumpă. 0
Kelleks sa saada tahad? C---r---s- d--i- -d---? C_ v___ s_ d____ o_____ C- v-e- s- d-v-i o-a-ă- ----------------------- Ce vrei să devii odată? 0
Ma tahan inseneriks saada. Vr--u--- -e----i------. V____ s_ d____ i_______ V-e-u s- d-v-n i-g-n-r- ----------------------- Vreau să devin inginer. 0
Ma tahan ülikoolis õppida. V-eau--ă -t-di-z-la--niv-r------. V____ s_ s______ l_ u____________ V-e-u s- s-u-i-z l- u-i-e-s-t-t-. --------------------------------- Vreau să studiez la universitate. 0
Ma olen praktikant. Eu ---t-pr--tica--. E_ s___ p__________ E- s-n- p-a-t-c-n-. ------------------- Eu sunt practicant. 0
Ma ei teeni palju. N--c-ş--g -u-t. N_ c_____ m____ N- c-ş-i- m-l-. --------------- Nu câştig mult. 0
Ma teen praktikat välismaal. Fa------t-----n st--i-ă----. F__ p_______ î_ s___________ F-c p-a-t-c- î- s-r-i-ă-a-e- ---------------------------- Fac practică în străinătate. 0
See on minu ülemus. Aces-a ---e şe--l-me-. A_____ e___ ş____ m___ A-e-t- e-t- ş-f-l m-u- ---------------------- Acesta este şeful meu. 0
Mul on meeldivad kolleegid. A- --le-i---ăgu--. A_ c_____ d_______ A- c-l-g- d-ă-u-i- ------------------ Am colegi drăguţi. 0
Lõuna ajal käime me alati sööklas. La--rân- me-g-- -n---dea-n--la--a-ti-ă. L_ p____ m_____ î__________ l_ c_______ L- p-â-z m-r-e- î-t-t-e-u-a l- c-n-i-ă- --------------------------------------- La prânz mergem întotdeauna la cantină. 0
Ma otsin töökohta. Cau-----po--. C___ u_ p____ C-u- u- p-s-. ------------- Caut un post. 0
Ma olen juba aasta olnud töötu. S--t--e-- d--u---n ş--er. S___ d___ d_ u_ a_ ş_____ S-n- d-j- d- u- a- ş-m-r- ------------------------- Sunt deja de un an şomer. 0
Selles riigis on liiga palju töötuid. În ţara-a-ta s-nt-pr---mu--i-------. Î_ ţ___ a___ s___ p___ m____ ş______ Î- ţ-r- a-t- s-n- p-e- m-l-i ş-m-r-. ------------------------------------ În ţara asta sunt prea mulţi şomeri. 0

Mälu vajab kõnet

Enamik inimesi mäletavad oma esimest koolipäeva. Kuid sellest varasemat aega nad enam ei mäleta. Oma esimestest eluaastatest mäletame me väga vähe. Aga miks see nii on? Miks me ei mäleta seda, mida beebina kogesime? Põhjuseks on meie areng. Umbes samal ajal arenesid ka meie kõne ja mälu. Ja selleks, et midagi mäletada, vajab inimene kõnet. See tähendab, et meil peab olema sõnad sellele, mida me kogeme. Teadlased on teinud lastega mitmesuguseid selleteemalisi katseid. Seejuures tegid nad huvitava avastuse. Niipea, kui lapsed õpivad rääkima, unustavad nad kõik, mis oli enne. Kõne algus on seega mälu algus. Lapsed õpivad esimese kolme eluaasta jooksul väga palju. Nad kogevad iga päev uusi asju. Selles eas on neil ka palju väga olulisi kogemusi. Kõik kaob sellegi poolest. Psühholoogid nimetavad seda nähtust infantiilseks amneesiaks. Alles jäävad vaid mälestused, millele lapsel on olemas sõna. Isiklikke kogemusi säilitab Autobiograafiline mälu. See toimib nagu päevik. Kõik, mis on meie elus oluline, pannakse sinna kirja. Niisiis loob autobiograafilise mälu meie identiteeti. Kuid selle areng sõltub emakeele õppimisest. Ja meie mälu on võimalik aktiveerida ainult meie kõne abil. Asjad, mis me beebina õpima, ei kao loomulikult täiesti ära. Nad on salvestatud kusagil meie ajus. Me lihtsalt ei pääse neile enam ligi... - kurb, kas pole?