Vestmik

et Töö   »   fi Työskennellä / tehdä töitä

55 [viiskümmend viis]

Töö

Töö

55 [viisikymmentäviisi]

Työskennellä / tehdä töitä

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti soome Mängi Rohkem
Mis on teie elukutse? M-t---ee--e----ksenn-? M___ t_____ t_________ M-t- t-e-t- t-ö-s-n-e- ---------------------- Mitä teette työksenne? 0
Mu mees on arst. Miehe-i-o- l-ä--r-. M______ o_ l_______ M-e-e-i o- l-ä-ä-i- ------------------- Mieheni on lääkäri. 0
Ma töötan poole kohaga meditsiiniõena. M-nä työ--e-----n-o-a-a-k---esti-----a-nh-i----n-. M___ t___________ o_____________ s________________ M-n- t-ö-k-n-e-e- o-a-a-k-i-e-t- s-i-a-n-o-t-j-n-. -------------------------------------------------- Minä työskentelen osa-aikaisesti sairaanhoitajana. 0
Varsti saame me pensionit. Pian-s-a--- --ä---t-. P___ s_____ e________ P-a- s-a-m- e-ä-e-t-. --------------------- Pian saamme eläkettä. 0
Kuid maksud on kõrged. Mu------r-- --a- ---keita. M____ v____ o___ k________ M-t-a v-r-t o-a- k-r-e-t-. -------------------------- Mutta verot ovat korkeita. 0
Ja tervisekindlustus on ka kõrge. J----irasv--uutus--- --rk--. J_ s_____________ o_ k______ J- s-i-a-v-k-u-u- o- k-r-e-. ---------------------------- Ja sairasvakuutus on korkea. 0
Kelleks sa saada tahad? M-ks- si-ä --luat --sku--tu-la? M____ s___ h_____ j_____ t_____ M-k-i s-n- h-l-a- j-s-u- t-l-a- ------------------------------- Miksi sinä haluat joskus tulla? 0
Ma tahan inseneriks saada. H---a--t--------in-ör----. H_____ t____ i____________ H-l-a- t-l-a i-s-n-ö-i-s-. -------------------------- Haluan tulla insinööriksi. 0
Ma tahan ülikoolis õppida. H-lua--opi-k--la y-io--s-os--. H_____ o________ y____________ H-l-a- o-i-k-l-a y-i-p-s-o-s-. ------------------------------ Haluan opiskella yliopistossa. 0
Ma olen praktikant. Ole- har---t--li-a. O___ h_____________ O-e- h-r-o-t-e-i-a- ------------------- Olen harjoittelija. 0
Ma ei teeni palju. En -i-na- pal---. E_ t_____ p______ E- t-e-a- p-l-o-. ----------------- En tienaa paljon. 0
Ma teen praktikat välismaal. M--ul-a----t-ö---jo-tt-l---l-om--ll-. M______ o_ t_____________ u__________ M-n-l-a o- t-ö-a-j-i-t-l- u-k-m-i-l-. ------------------------------------- Minulla on työharjoittelu ulkomailla. 0
See on minu ülemus. T-- on p--o-i. T__ o_ p______ T-o o- p-m-n-. -------------- Tuo on pomoni. 0
Mul on meeldivad kolleegid. Mi--l-a-o--m---v-a--yöka-er---a. M______ o_ m______ t____________ M-n-l-a o- m-k-v-a t-ö-a-e-e-t-. -------------------------------- Minulla on mukavia työkavereita. 0
Lõuna ajal käime me alati sööklas. L-un-s-i-a-n --ym-e-aina--uo-a-a-sa. L___________ k_____ a___ r__________ L-u-a-a-k-a- k-y-m- a-n- r-o-a-a-s-. ------------------------------------ Lounasaikaan käymme aina ruokalassa. 0
Ma otsin töökohta. Et-in-t--pa--k--. E____ t__________ E-s-n t-ö-a-k-a-. ----------------- Etsin työpaikkaa. 0
Ma olen juba aasta olnud töötu. O--n-o--ut ty-t--m-n- j- v-od-n. O___ o____ t_________ j_ v______ O-e- o-l-t t-ö-t-m-n- j- v-o-e-. -------------------------------- Olen ollut työttömänä jo vuoden. 0
Selles riigis on liiga palju töötuid. Täs------s----n--i-an ---ta ty--öntä. T____ m_____ o_ l____ m____ t________ T-s-ä m-a-s- o- l-i-n m-n-a t-ö-ö-t-. ------------------------------------- Tässä maassa on liian monta työtöntä. 0

Mälu vajab kõnet

Enamik inimesi mäletavad oma esimest koolipäeva. Kuid sellest varasemat aega nad enam ei mäleta. Oma esimestest eluaastatest mäletame me väga vähe. Aga miks see nii on? Miks me ei mäleta seda, mida beebina kogesime? Põhjuseks on meie areng. Umbes samal ajal arenesid ka meie kõne ja mälu. Ja selleks, et midagi mäletada, vajab inimene kõnet. See tähendab, et meil peab olema sõnad sellele, mida me kogeme. Teadlased on teinud lastega mitmesuguseid selleteemalisi katseid. Seejuures tegid nad huvitava avastuse. Niipea, kui lapsed õpivad rääkima, unustavad nad kõik, mis oli enne. Kõne algus on seega mälu algus. Lapsed õpivad esimese kolme eluaasta jooksul väga palju. Nad kogevad iga päev uusi asju. Selles eas on neil ka palju väga olulisi kogemusi. Kõik kaob sellegi poolest. Psühholoogid nimetavad seda nähtust infantiilseks amneesiaks. Alles jäävad vaid mälestused, millele lapsel on olemas sõna. Isiklikke kogemusi säilitab Autobiograafiline mälu. See toimib nagu päevik. Kõik, mis on meie elus oluline, pannakse sinna kirja. Niisiis loob autobiograafilise mälu meie identiteeti. Kuid selle areng sõltub emakeele õppimisest. Ja meie mälu on võimalik aktiveerida ainult meie kõne abil. Asjad, mis me beebina õpima, ei kao loomulikult täiesti ära. Nad on salvestatud kusagil meie ajus. Me lihtsalt ei pääse neile enam ligi... - kurb, kas pole?