Vestmik

et Töö   »   lv Strādāšana

55 [viiskümmend viis]

Töö

Töö

55 [piecdesmit pieci]

Strādāšana

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti läti Mängi Rohkem
Mis on teie elukutse? Ka----s--sat p-- ----esij-s? K__ J__ e___ p__ p__________ K-s J-s e-a- p-c p-o-e-i-a-? ---------------------------- Kas Jūs esat pēc profesijas? 0
Mu mees on arst. M-ns vīrs---- pro-esij-- ir ār---. M___ v___ p__ p_________ i_ ā_____ M-n- v-r- p-c p-o-e-i-a- i- ā-s-s- ---------------------------------- Mans vīrs pēc profesijas ir ārsts. 0
Ma töötan poole kohaga meditsiiniõena. Es--t-ād-j---z---sslo-z- -ar---dm---. E_ s_______ u_ p________ p__ m_______ E- s-r-d-j- u- p-s-l-d-i p-r m-d-ā-u- ------------------------------------- Es strādāju uz pusslodzi par medmāsu. 0
Varsti saame me pensionit. Dr-- m-ms-b-- -------. D___ m___ b__ p_______ D-ī- m-m- b-s p-n-i-a- ---------------------- Drīz mums būs pensija. 0
Kuid maksud on kõrged. Bet--od-k-i -r--i---. B__ n______ i_ l_____ B-t n-d-k-i i- l-e-i- --------------------- Bet nodokļi ir lieli. 0
Ja tervisekindlustus on ka kõrge. Un m-dic---s-------oš-n-š-n--i- dārg-. U_ m__________ a____________ i_ d_____ U- m-d-c-n-s-ā a-d-o-i-ā-a-a i- d-r-a- -------------------------------------- Un medicīniskā apdrošināšana ir dārga. 0
Kelleks sa saada tahad? Par ko-tu -ribi--ļ-t? P__ k_ t_ g____ k____ P-r k- t- g-i-i k-ū-? --------------------- Par ko tu gribi kļūt? 0
Ma tahan inseneriks saada. E- ---os -ļūt---ž-nier-s. E_ v____ k___ i__________ E- v-l-s k-ū- i-ž-n-e-i-. ------------------------- Es vēlos kļūt inženieris. 0
Ma tahan ülikoolis õppida. E-----bu -t---t ---v--sit-tē. E_ g____ s_____ u____________ E- g-i-u s-u-ē- u-i-e-s-t-t-. ----------------------------- Es gribu studēt universitātē. 0
Ma olen praktikant. E----mu ---k-ik-nt-. E_ e___ p___________ E- e-m- p-a-t-k-n-s- -------------------- Es esmu praktikants. 0
Ma ei teeni palju. Es-no-e--- ne -paši-da---. E_ n______ n_ ī____ d_____ E- n-p-l-u n- ī-a-i d-u-z- -------------------------- Es nopelnu ne īpaši daudz. 0
Ma teen praktikat välismaal. E- -sm--p------ārz--ē-. E_ e___ p_____ ā_______ E- e-m- p-a-s- ā-z-m-s- ----------------------- Es esmu praksē ārzemēs. 0
See on minu ülemus. Tas -r----s -r-ek-n---s. T__ i_ m___ p___________ T-s i- m-n- p-i-k-n-e-s- ------------------------ Tas ir mans priekšnieks. 0
Mul on meeldivad kolleegid. Man-i-----ki-ko-ēģ-. M__ i_ j____ k______ M-n i- j-u-i k-l-ģ-. -------------------- Man ir jauki kolēģi. 0
Lõuna ajal käime me alati sööklas. P-sd-e-ā---ē- --en-ē--ej---uz u-ņē-u-a -dn-cu. P________ m__ v______ e___ u_ u_______ ē______ P-s-i-n-s m-s v-e-m-r e-a- u- u-ņ-m-m- ē-n-c-. ---------------------------------------------- Pusdienās mēs vienmēr ejam uz uzņēmuma ēdnīcu. 0
Ma otsin töökohta. E--m-klē-u --rbavi--u. E_ m______ d__________ E- m-k-ē-u d-r-a-i-t-. ---------------------- Es meklēju darbavietu. 0
Ma olen juba aasta olnud töötu. Es -au -adu---m--be- d----. E_ j__ g___ e___ b__ d_____ E- j-u g-d- e-m- b-z d-r-a- --------------------------- Es jau gadu esmu bez darba. 0
Selles riigis on liiga palju töötuid. Ša----al--- -r ---āk-d-u-- b-zd-rb-ieku. Š___ v_____ i_ p____ d____ b____________ Š-j- v-l-t- i- p-r-k d-u-z b-z-a-b-i-k-. ---------------------------------------- Šajā valstī ir pārāk daudz bezdarbnieku. 0

Mälu vajab kõnet

Enamik inimesi mäletavad oma esimest koolipäeva. Kuid sellest varasemat aega nad enam ei mäleta. Oma esimestest eluaastatest mäletame me väga vähe. Aga miks see nii on? Miks me ei mäleta seda, mida beebina kogesime? Põhjuseks on meie areng. Umbes samal ajal arenesid ka meie kõne ja mälu. Ja selleks, et midagi mäletada, vajab inimene kõnet. See tähendab, et meil peab olema sõnad sellele, mida me kogeme. Teadlased on teinud lastega mitmesuguseid selleteemalisi katseid. Seejuures tegid nad huvitava avastuse. Niipea, kui lapsed õpivad rääkima, unustavad nad kõik, mis oli enne. Kõne algus on seega mälu algus. Lapsed õpivad esimese kolme eluaasta jooksul väga palju. Nad kogevad iga päev uusi asju. Selles eas on neil ka palju väga olulisi kogemusi. Kõik kaob sellegi poolest. Psühholoogid nimetavad seda nähtust infantiilseks amneesiaks. Alles jäävad vaid mälestused, millele lapsel on olemas sõna. Isiklikke kogemusi säilitab Autobiograafiline mälu. See toimib nagu päevik. Kõik, mis on meie elus oluline, pannakse sinna kirja. Niisiis loob autobiograafilise mälu meie identiteeti. Kuid selle areng sõltub emakeele õppimisest. Ja meie mälu on võimalik aktiveerida ainult meie kõne abil. Asjad, mis me beebina õpima, ei kao loomulikult täiesti ära. Nad on salvestatud kusagil meie ajus. Me lihtsalt ei pääse neile enam ligi... - kurb, kas pole?