Vestmik

et Töö   »   lv Strādāšana

55 [viiskümmend viis]

Töö

Töö

55 [piecdesmit pieci]

Strādāšana

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti läti Mängi Rohkem
Mis on teie elukutse? Ka--J-s --at---c --ofes-j-s? Kas Jūs esat pēc profesijas? K-s J-s e-a- p-c p-o-e-i-a-? ---------------------------- Kas Jūs esat pēc profesijas? 0
Mu mees on arst. M--s-vīr- --c --o--s-----i--ā--ts. Mans vīrs pēc profesijas ir ārsts. M-n- v-r- p-c p-o-e-i-a- i- ā-s-s- ---------------------------------- Mans vīrs pēc profesijas ir ārsts. 0
Ma töötan poole kohaga meditsiiniõena. E--s--ādāju ---pu-s-o-z- par-med-āsu. Es strādāju uz pusslodzi par medmāsu. E- s-r-d-j- u- p-s-l-d-i p-r m-d-ā-u- ------------------------------------- Es strādāju uz pusslodzi par medmāsu. 0
Varsti saame me pensionit. Dr-z-mum- --- -e---ja. Drīz mums būs pensija. D-ī- m-m- b-s p-n-i-a- ---------------------- Drīz mums būs pensija. 0
Kuid maksud on kõrged. B-- no--kļi ---liel-. Bet nodokļi ir lieli. B-t n-d-k-i i- l-e-i- --------------------- Bet nodokļi ir lieli. 0
Ja tervisekindlustus on ka kõrge. Un m----īni--- ap-r-šin-š----i- -ārga. Un medicīniskā apdrošināšana ir dārga. U- m-d-c-n-s-ā a-d-o-i-ā-a-a i- d-r-a- -------------------------------------- Un medicīniskā apdrošināšana ir dārga. 0
Kelleks sa saada tahad? Par -o-tu --i----ļ--? Par ko tu gribi kļūt? P-r k- t- g-i-i k-ū-? --------------------- Par ko tu gribi kļūt? 0
Ma tahan inseneriks saada. E- --lo---ļ-- inž-ni--is. Es vēlos kļūt inženieris. E- v-l-s k-ū- i-ž-n-e-i-. ------------------------- Es vēlos kļūt inženieris. 0
Ma tahan ülikoolis õppida. E- g--b- -tu--t un-v-r-it--ē. Es gribu studēt universitātē. E- g-i-u s-u-ē- u-i-e-s-t-t-. ----------------------------- Es gribu studēt universitātē. 0
Ma olen praktikant. Es--sm- ----ti-an-s. Es esmu praktikants. E- e-m- p-a-t-k-n-s- -------------------- Es esmu praktikants. 0
Ma ei teeni palju. E----pe--u-ne ----- -a---. Es nopelnu ne īpaši daudz. E- n-p-l-u n- ī-a-i d-u-z- -------------------------- Es nopelnu ne īpaši daudz. 0
Ma teen praktikat välismaal. E- -sm- p--k------em--. Es esmu praksē ārzemēs. E- e-m- p-a-s- ā-z-m-s- ----------------------- Es esmu praksē ārzemēs. 0
See on minu ülemus. T---i-----s -riek-n---s. Tas ir mans priekšnieks. T-s i- m-n- p-i-k-n-e-s- ------------------------ Tas ir mans priekšnieks. 0
Mul on meeldivad kolleegid. M---ir-j-----k-lē--. Man ir jauki kolēģi. M-n i- j-u-i k-l-ģ-. -------------------- Man ir jauki kolēģi. 0
Lõuna ajal käime me alati sööklas. Pu--ie-ā---ēs vi--m-r ---- u---zņ----a-ē-n-c-. Pusdienās mēs vienmēr ejam uz uzņēmuma ēdnīcu. P-s-i-n-s m-s v-e-m-r e-a- u- u-ņ-m-m- ē-n-c-. ---------------------------------------------- Pusdienās mēs vienmēr ejam uz uzņēmuma ēdnīcu. 0
Ma otsin töökohta. E----k-----d--------u. Es meklēju darbavietu. E- m-k-ē-u d-r-a-i-t-. ---------------------- Es meklēju darbavietu. 0
Ma olen juba aasta olnud töötu. Es--a- ga-u-esmu-b---d--ba. Es jau gadu esmu bez darba. E- j-u g-d- e-m- b-z d-r-a- --------------------------- Es jau gadu esmu bez darba. 0
Selles riigis on liiga palju töötuid. Š-j--va---ī i- -ārā---a--z-b-z-a-b-ieku. Šajā valstī ir pārāk daudz bezdarbnieku. Š-j- v-l-t- i- p-r-k d-u-z b-z-a-b-i-k-. ---------------------------------------- Šajā valstī ir pārāk daudz bezdarbnieku. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Mälu vajab kõnet

Enamik inimesi mäletavad oma esimest koolipäeva. Kuid sellest varasemat aega nad enam ei mäleta. Oma esimestest eluaastatest mäletame me väga vähe. Aga miks see nii on? Miks me ei mäleta seda, mida beebina kogesime? Põhjuseks on meie areng. Umbes samal ajal arenesid ka meie kõne ja mälu. Ja selleks, et midagi mäletada, vajab inimene kõnet. See tähendab, et meil peab olema sõnad sellele, mida me kogeme. Teadlased on teinud lastega mitmesuguseid selleteemalisi katseid. Seejuures tegid nad huvitava avastuse. Niipea, kui lapsed õpivad rääkima, unustavad nad kõik, mis oli enne. Kõne algus on seega mälu algus. Lapsed õpivad esimese kolme eluaasta jooksul väga palju. Nad kogevad iga päev uusi asju. Selles eas on neil ka palju väga olulisi kogemusi. Kõik kaob sellegi poolest. Psühholoogid nimetavad seda nähtust infantiilseks amneesiaks. Alles jäävad vaid mälestused, millele lapsel on olemas sõna. Isiklikke kogemusi säilitab Autobiograafiline mälu. See toimib nagu päevik. Kõik, mis on meie elus oluline, pannakse sinna kirja. Niisiis loob autobiograafilise mälu meie identiteeti. Kuid selle areng sõltub emakeele õppimisest. Ja meie mälu on võimalik aktiveerida ainult meie kõne abil. Asjad, mis me beebina õpima, ei kao loomulikult täiesti ära. Nad on salvestatud kusagil meie ajus. Me lihtsalt ei pääse neile enam ligi... - kurb, kas pole?