Vestmik

et Töö   »   sv Arbeta

55 [viiskümmend viis]

Töö

Töö

55 [femtiofem]

Arbeta

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rootsi Mängi Rohkem
Mis on teie elukutse? Va--ha--ni--------e? V__ h__ n_ f__ y____ V-d h-r n- f-r y-k-? -------------------- Vad har ni för yrke? 0
Mu mees on arst. M-n-ma- ä- -ä-a-- t-ll-y--e-. M__ m__ ä_ l_____ t___ y_____ M-n m-n ä- l-k-r- t-l- y-k-t- ----------------------------- Min man är läkare till yrket. 0
Ma töötan poole kohaga meditsiiniõena. Ja- --b---- -e-tid -om--j--sk-----ka. J__ a______ d_____ s__ s_____________ J-g a-b-t-r d-l-i- s-m s-u-s-ö-e-s-a- ------------------------------------- Jag arbetar deltid som sjuksköterska. 0
Varsti saame me pensionit. Sna-t f-r v---e-s-o-. S____ f__ v_ p_______ S-a-t f-r v- p-n-i-n- --------------------- Snart får vi pension. 0
Kuid maksud on kõrged. Men----t-ern--är ----. M__ s________ ä_ h____ M-n s-a-t-r-a ä- h-g-. ---------------------- Men skatterna är höga. 0
Ja tervisekindlustus on ka kõrge. Oc--sj-k-ö-s----n-e- är-hög. O__ s_______________ ä_ h___ O-h s-u-f-r-ä-r-n-e- ä- h-g- ---------------------------- Och sjukförsäkringen är hög. 0
Kelleks sa saada tahad? V-d---ll-d---li? V__ v___ d_ b___ V-d v-l- d- b-i- ---------------- Vad vill du bli? 0
Ma tahan inseneriks saada. J-g-v-l- b-----g-n--r. J__ v___ b__ i________ J-g v-l- b-i i-g-n-ö-. ---------------------- Jag vill bli ingenjör. 0
Ma tahan ülikoolis õppida. J-g--ill s-uder--p--u-i--rsi---. J__ v___ s______ p_ u___________ J-g v-l- s-u-e-a p- u-i-e-s-t-t- -------------------------------- Jag vill studera på universitet. 0
Ma olen praktikant. Ja-----pr-k---a--. J__ ä_ p__________ J-g ä- p-a-t-k-n-. ------------------ Jag är praktikant. 0
Ma ei teeni palju. J---tj-------t---y-ket. J__ t_____ i___ m______ J-g t-ä-a- i-t- m-c-e-. ----------------------- Jag tjänar inte mycket. 0
Ma teen praktikat välismaal. J-g p-------rar-u-o----d-. J__ p__________ u_________ J-g p-a-t-s-r-r u-o-l-n-s- -------------------------- Jag praktiserar utomlands. 0
See on minu ülemus. D-t-----ä- --n--h--. D__ d__ ä_ m__ c____ D-t d-r ä- m-n c-e-. -------------------- Det där är min chef. 0
Mul on meeldivad kolleegid. Jag har t-e---g- -ol-eg-r. J__ h__ t_______ k________ J-g h-r t-e-l-g- k-l-e-o-. -------------------------- Jag har trevliga kollegor. 0
Lõuna ajal käime me alati sööklas. V-d -un-ht-d-går--- -l-----t-----e-s-na---st-u--ngen. V__ l_______ g__ v_ a_____ t___ p____________________ V-d l-n-h-i- g-r v- a-l-i- t-l- p-r-o-a-r-s-a-r-n-e-. ----------------------------------------------------- Vid lunchtid går vi alltid till personalrestaurangen. 0
Ma otsin töökohta. Jag---ke- -----st--l-i--. J__ s____ e_ a___________ J-g s-k-r e- a-s-ä-l-i-g- ------------------------- Jag söker en anställning. 0
Ma olen juba aasta olnud töötu. Ja- --r v---t---betslö--- e-t år. J__ h__ v____ a________ i e__ å__ J-g h-r v-r-t a-b-t-l-s i e-t å-. --------------------------------- Jag har varit arbetslös i ett år. 0
Selles riigis on liiga palju töötuid. I de--hä----n-e--fin-- d-t al-t-f-r --nga -----s-ö-a. I d__ h__ l_____ f____ d__ a___ f__ m____ a__________ I d-t h-r l-n-e- f-n-s d-t a-l- f-r m-n-a a-b-t-l-s-. ----------------------------------------------------- I det här landet finns det allt för många arbetslösa. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + rootsi (1-100) MP3 rootsi (1-100)
Videot ei leitud!

Mälu vajab kõnet

Enamik inimesi mäletavad oma esimest koolipäeva. Kuid sellest varasemat aega nad enam ei mäleta. Oma esimestest eluaastatest mäletame me väga vähe. Aga miks see nii on? Miks me ei mäleta seda, mida beebina kogesime? Põhjuseks on meie areng. Umbes samal ajal arenesid ka meie kõne ja mälu. Ja selleks, et midagi mäletada, vajab inimene kõnet. See tähendab, et meil peab olema sõnad sellele, mida me kogeme. Teadlased on teinud lastega mitmesuguseid selleteemalisi katseid. Seejuures tegid nad huvitava avastuse. Niipea, kui lapsed õpivad rääkima, unustavad nad kõik, mis oli enne. Kõne algus on seega mälu algus. Lapsed õpivad esimese kolme eluaasta jooksul väga palju. Nad kogevad iga päev uusi asju. Selles eas on neil ka palju väga olulisi kogemusi. Kõik kaob sellegi poolest. Psühholoogid nimetavad seda nähtust infantiilseks amneesiaks. Alles jäävad vaid mälestused, millele lapsel on olemas sõna. Isiklikke kogemusi säilitab Autobiograafiline mälu. See toimib nagu päevik. Kõik, mis on meie elus oluline, pannakse sinna kirja. Niisiis loob autobiograafilise mälu meie identiteeti. Kuid selle areng sõltub emakeele õppimisest. Ja meie mälu on võimalik aktiveerida ainult meie kõne abil. Asjad, mis me beebina õpima, ei kao loomulikult täiesti ära. Nad on salvestatud kusagil meie ajus. Me lihtsalt ei pääse neile enam ligi... - kurb, kas pole?