Vestmik

et Töö   »   da Arbejde

55 [viiskümmend viis]

Töö

Töö

55 [femoghalvtreds]

Arbejde

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti taani Mängi Rohkem
Mis on teie elukutse? H--d--rb--d-r -a- so-? Hvad arbejder han som? H-a- a-b-j-e- h-n s-m- ---------------------- Hvad arbejder han som? 0
Mu mees on arst. M-----n- er---g-. Min mand er læge. M-n m-n- e- l-g-. ----------------- Min mand er læge. 0
Ma töötan poole kohaga meditsiiniõena. Jeg---bej-e- del-i-s-s-m----eple----k-. Jeg arbejder deltids som sygeplejerske. J-g a-b-j-e- d-l-i-s s-m s-g-p-e-e-s-e- --------------------------------------- Jeg arbejder deltids som sygeplejerske. 0
Varsti saame me pensionit. Vi-gå- -n----p--------n. Vi går snart på pension. V- g-r s-a-t p- p-n-i-n- ------------------------ Vi går snart på pension. 0
Kuid maksud on kõrged. M-- -k---e---- ---. Men skatten er høj. M-n s-a-t-n e- h-j- ------------------- Men skatten er høj. 0
Ja tervisekindlustus on ka kõrge. O---y-esikringe--er---r. Og sygesikringen er dyr. O- s-g-s-k-i-g-n e- d-r- ------------------------ Og sygesikringen er dyr. 0
Kelleks sa saada tahad? H-a---i- d--v-r-? Hvad vil du være? H-a- v-l d- v-r-? ----------------- Hvad vil du være? 0
Ma tahan inseneriks saada. Je- v-- -æ-e-inge-iø-. Jeg vil være ingeniør. J-g v-l v-r- i-g-n-ø-. ---------------------- Jeg vil være ingeniør. 0
Ma tahan ülikoolis õppida. J-------læse på --iv---it-t--. Jeg vil læse på universitetet. J-g v-l l-s- p- u-i-e-s-t-t-t- ------------------------------ Jeg vil læse på universitetet. 0
Ma olen praktikant. J-- -r ----------. Jeg er praktikant. J-g e- p-a-t-k-n-. ------------------ Jeg er praktikant. 0
Ma ei teeni palju. J-g--j-n-r ---e-mege-. Jeg tjener ikke meget. J-g t-e-e- i-k- m-g-t- ---------------------- Jeg tjener ikke meget. 0
Ma teen praktikat välismaal. J-g e--i--r----k i -d--n--t. Jeg er i praktik i udlandet. J-g e- i p-a-t-k i u-l-n-e-. ---------------------------- Jeg er i praktik i udlandet. 0
See on minu ülemus. D-t-e- m-n -he-. Det er min chef. D-t e- m-n c-e-. ---------------- Det er min chef. 0
Mul on meeldivad kolleegid. J-g---r-rare-ko----a--. Jeg har rare kollegaer. J-g h-r r-r- k-l-e-a-r- ----------------------- Jeg har rare kollegaer. 0
Lõuna ajal käime me alati sööklas. I-fr---st---sen-g-------ltid-i ----ine-. I frokostpausen går vi altid i kantinen. I f-o-o-t-a-s-n g-r v- a-t-d i k-n-i-e-. ---------------------------------------- I frokostpausen går vi altid i kantinen. 0
Ma otsin töökohta. Jeg --g-r-job. Jeg søger job. J-g s-g-r j-b- -------------- Jeg søger job. 0
Ma olen juba aasta olnud töötu. Je- har -æ-et a--ejd-l-s - -t -r. Jeg har været arbejdsløs i et år. J-g h-r v-r-t a-b-j-s-ø- i e- å-. --------------------------------- Jeg har været arbejdsløs i et år. 0
Selles riigis on liiga palju töötuid. D---er f-- -ange-a---jdsløs- i-det -er-l-n-. Der er for mange arbejdsløse i det her land. D-r e- f-r m-n-e a-b-j-s-ø-e i d-t h-r l-n-. -------------------------------------------- Der er for mange arbejdsløse i det her land. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Mälu vajab kõnet

Enamik inimesi mäletavad oma esimest koolipäeva. Kuid sellest varasemat aega nad enam ei mäleta. Oma esimestest eluaastatest mäletame me väga vähe. Aga miks see nii on? Miks me ei mäleta seda, mida beebina kogesime? Põhjuseks on meie areng. Umbes samal ajal arenesid ka meie kõne ja mälu. Ja selleks, et midagi mäletada, vajab inimene kõnet. See tähendab, et meil peab olema sõnad sellele, mida me kogeme. Teadlased on teinud lastega mitmesuguseid selleteemalisi katseid. Seejuures tegid nad huvitava avastuse. Niipea, kui lapsed õpivad rääkima, unustavad nad kõik, mis oli enne. Kõne algus on seega mälu algus. Lapsed õpivad esimese kolme eluaasta jooksul väga palju. Nad kogevad iga päev uusi asju. Selles eas on neil ka palju väga olulisi kogemusi. Kõik kaob sellegi poolest. Psühholoogid nimetavad seda nähtust infantiilseks amneesiaks. Alles jäävad vaid mälestused, millele lapsel on olemas sõna. Isiklikke kogemusi säilitab Autobiograafiline mälu. See toimib nagu päevik. Kõik, mis on meie elus oluline, pannakse sinna kirja. Niisiis loob autobiograafilise mälu meie identiteeti. Kuid selle areng sõltub emakeele õppimisest. Ja meie mälu on võimalik aktiveerida ainult meie kõne abil. Asjad, mis me beebina õpima, ei kao loomulikult täiesti ära. Nad on salvestatud kusagil meie ajus. Me lihtsalt ei pääse neile enam ligi... - kurb, kas pole?