Vestmik

et Töö   »   da Arbejde

55 [viiskümmend viis]

Töö

Töö

55 [femoghalvtreds]

Arbejde

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti taani Mängi Rohkem
Mis on teie elukutse? H--d-a-be-d-- han--o-? H___ a_______ h__ s___ H-a- a-b-j-e- h-n s-m- ---------------------- Hvad arbejder han som? 0
Mu mees on arst. M-n-ma-d er-l-g-. M__ m___ e_ l____ M-n m-n- e- l-g-. ----------------- Min mand er læge. 0
Ma töötan poole kohaga meditsiiniõena. Jeg --be-de- de-t-ds-------g-ple--r-ke. J__ a_______ d______ s__ s_____________ J-g a-b-j-e- d-l-i-s s-m s-g-p-e-e-s-e- --------------------------------------- Jeg arbejder deltids som sygeplejerske. 0
Varsti saame me pensionit. V- gå--s---t-på-pens---. V_ g__ s____ p_ p_______ V- g-r s-a-t p- p-n-i-n- ------------------------ Vi går snart på pension. 0
Kuid maksud on kõrged. Me--ska-t-n-er----. M__ s______ e_ h___ M-n s-a-t-n e- h-j- ------------------- Men skatten er høj. 0
Ja tervisekindlustus on ka kõrge. Og sy-esik-ing-- e--dy-. O_ s____________ e_ d___ O- s-g-s-k-i-g-n e- d-r- ------------------------ Og sygesikringen er dyr. 0
Kelleks sa saada tahad? Hva---i--d---æ--? H___ v__ d_ v____ H-a- v-l d- v-r-? ----------------- Hvad vil du være? 0
Ma tahan inseneriks saada. J-g--i- v-r- --gen--r. J__ v__ v___ i________ J-g v-l v-r- i-g-n-ø-. ---------------------- Jeg vil være ingeniør. 0
Ma tahan ülikoolis õppida. Je- vil------på---i--r-----et. J__ v__ l___ p_ u_____________ J-g v-l l-s- p- u-i-e-s-t-t-t- ------------------------------ Jeg vil læse på universitetet. 0
Ma olen praktikant. Je- e---rak--k-n-. J__ e_ p__________ J-g e- p-a-t-k-n-. ------------------ Jeg er praktikant. 0
Ma ei teeni palju. J-g-t-e----i--e-m----. J__ t_____ i___ m_____ J-g t-e-e- i-k- m-g-t- ---------------------- Jeg tjener ikke meget. 0
Ma teen praktikat välismaal. J-g-er-- --akti----u---n--t. J__ e_ i p______ i u________ J-g e- i p-a-t-k i u-l-n-e-. ---------------------------- Jeg er i praktik i udlandet. 0
See on minu ülemus. D-- -r-m-- c--f. D__ e_ m__ c____ D-t e- m-n c-e-. ---------------- Det er min chef. 0
Mul on meeldivad kolleegid. Jeg--a---a-e -ol-e-aer. J__ h__ r___ k_________ J-g h-r r-r- k-l-e-a-r- ----------------------- Jeg har rare kollegaer. 0
Lõuna ajal käime me alati sööklas. I--r-kost-a--en gå--v--al----- ka--i-en. I f____________ g__ v_ a____ i k________ I f-o-o-t-a-s-n g-r v- a-t-d i k-n-i-e-. ---------------------------------------- I frokostpausen går vi altid i kantinen. 0
Ma otsin töökohta. Je- --g-- job. J__ s____ j___ J-g s-g-r j-b- -------------- Jeg søger job. 0
Ma olen juba aasta olnud töötu. Jeg--a--v------r----slø--i et--r. J__ h__ v____ a_________ i e_ å__ J-g h-r v-r-t a-b-j-s-ø- i e- å-. --------------------------------- Jeg har været arbejdsløs i et år. 0
Selles riigis on liiga palju töötuid. D----r -or m--ge ar--jdsl--e-i de- -er -a-d. D__ e_ f__ m____ a__________ i d__ h__ l____ D-r e- f-r m-n-e a-b-j-s-ø-e i d-t h-r l-n-. -------------------------------------------- Der er for mange arbejdsløse i det her land. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + taani (1-100) MP3 taani (1-100)
Videot ei leitud!

Mälu vajab kõnet

Enamik inimesi mäletavad oma esimest koolipäeva. Kuid sellest varasemat aega nad enam ei mäleta. Oma esimestest eluaastatest mäletame me väga vähe. Aga miks see nii on? Miks me ei mäleta seda, mida beebina kogesime? Põhjuseks on meie areng. Umbes samal ajal arenesid ka meie kõne ja mälu. Ja selleks, et midagi mäletada, vajab inimene kõnet. See tähendab, et meil peab olema sõnad sellele, mida me kogeme. Teadlased on teinud lastega mitmesuguseid selleteemalisi katseid. Seejuures tegid nad huvitava avastuse. Niipea, kui lapsed õpivad rääkima, unustavad nad kõik, mis oli enne. Kõne algus on seega mälu algus. Lapsed õpivad esimese kolme eluaasta jooksul väga palju. Nad kogevad iga päev uusi asju. Selles eas on neil ka palju väga olulisi kogemusi. Kõik kaob sellegi poolest. Psühholoogid nimetavad seda nähtust infantiilseks amneesiaks. Alles jäävad vaid mälestused, millele lapsel on olemas sõna. Isiklikke kogemusi säilitab Autobiograafiline mälu. See toimib nagu päevik. Kõik, mis on meie elus oluline, pannakse sinna kirja. Niisiis loob autobiograafilise mälu meie identiteeti. Kuid selle areng sõltub emakeele õppimisest. Ja meie mälu on võimalik aktiveerida ainult meie kõne abil. Asjad, mis me beebina õpima, ei kao loomulikult täiesti ära. Nad on salvestatud kusagil meie ajus. Me lihtsalt ei pääse neile enam ligi... - kurb, kas pole?