Vestmik

et midagi pidama   »   ro „a trebui” ceva

72 [seitsekümmend kaks]

midagi pidama

midagi pidama

72 [şaptezeci şi doi]

„a trebui” ceva

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rumeenia Mängi Rohkem
pidama a--re--i a t_____ a t-e-u- -------- a trebui 0
Ma pean kirja ära saatma. Tr-bu-e--ă exped-ez --r-s-are-. T______ s_ e_______ s__________ T-e-u-e s- e-p-d-e- s-r-s-a-e-. ------------------------------- Trebuie să expediez scrisoarea. 0
Ma pean hotellile maksma. T-e--ie--ă-------c-hote---. T______ s_ p______ h_______ T-e-u-e s- p-ă-e-c h-t-l-l- --------------------------- Trebuie să plătesc hotelul. 0
Sa pead varakult tõusma. T-eb-i- să-te--c--- d--re--. T______ s_ t_ s____ d_______ T-e-u-e s- t- s-o-i d-v-e-e- ---------------------------- Trebuie să te scoli devreme. 0
Sa pead palju töötama. Tre-u----ă lu--ez- m-l-. T______ s_ l______ m____ T-e-u-e s- l-c-e-i m-l-. ------------------------ Trebuie să lucrezi mult. 0
Sa pead täpne olema. Trebuie ---f-i--u-ctua-. T______ s_ f__ p________ T-e-u-e s- f-i p-n-t-a-. ------------------------ Trebuie să fii punctual. 0
Ta peab tankima. Trebui---ă al---n-eze. T______ s_ a__________ T-e-u-e s- a-i-e-t-z-. ---------------------- Trebuie să alimenteze. 0
Ta peab autot parandama. Tr---ie--ă------- ---i-a. T______ s_ r_____ m______ T-e-u-e s- r-p-r- m-ş-n-. ------------------------- Trebuie să repare maşina. 0
Ta peab autot pesema. T--buie să sp-le-ma-i-a. T______ s_ s____ m______ T-e-u-e s- s-e-e m-ş-n-. ------------------------ Trebuie să spele maşina. 0
Ta peab sisseoste tegema. T-----e -- fac- --m--r-tu-i. T______ s_ f___ c___________ T-e-u-e s- f-c- c-m-ă-ă-u-i- ---------------------------- Trebuie să facă cumpărături. 0
Ta peab korterit puhastama. Tre--i---- -acă c--a--î- -o-u----. T______ s_ f___ c____ î_ l________ T-e-u-e s- f-c- c-r-t î- l-c-i-ţ-. ---------------------------------- Trebuie să facă curat în locuinţă. 0
Ta peab pesu ära pesema. T-e-----s---pe---h-i----. T______ s_ s____ h_______ T-e-u-e s- s-e-e h-i-e-e- ------------------------- Trebuie să spele hainele. 0
Me peame kohe kooli minema. Trebu---s--mer--m -mediat l--ş--a--. T______ s_ m_____ i______ l_ ş______ T-e-u-e s- m-r-e- i-e-i-t l- ş-o-l-. ------------------------------------ Trebuie să mergem imediat la şcoală. 0
Me peame kohe tööle minema. Treb--- -- ---g----med-a- -- serv--i-. T______ s_ m_____ i______ l_ s________ T-e-u-e s- m-r-e- i-e-i-t l- s-r-i-i-. -------------------------------------- Trebuie să mergem imediat la serviciu. 0
Me peame kohe arsti juurde minema. Tr-b-i--s- -erge----e-iat -- -edic. T______ s_ m_____ i______ l_ m_____ T-e-u-e s- m-r-e- i-e-i-t l- m-d-c- ----------------------------------- Trebuie să mergem imediat la medic. 0
Te peate bussi ootama. T--buie -------p--ţ- au--b-zu-. T______ s_ a________ a_________ T-e-u-e s- a-t-p-a-i a-t-b-z-l- ------------------------------- Trebuie să aşteptaţi autobuzul. 0
Te peate rongi ootama. T----i--să a--eptaţi-t--nul. T______ s_ a________ t______ T-e-u-e s- a-t-p-a-i t-e-u-. ---------------------------- Trebuie să aşteptaţi trenul. 0
Te peate taksot ootama. T--b-ie--ă aşt-p--ţi-taxi-l. T______ s_ a________ t______ T-e-u-e s- a-t-p-a-i t-x-u-. ---------------------------- Trebuie să aşteptaţi taxiul. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + rumeenia (1-100) MP3 rumeenia (1-100)
Videot ei leitud!

Miks on nii palju erinevaid keeli?

Tänapäeval on maailmas rohkem kui 6000 erinevat keelt. Seepärast on meil vaja tõlke ja tõlkijaid. Väga kaua aega tagasi rääkisid kõik veel sama keelt. See muutus, kui inimesed hakkasid välja rändama. Nad jätsid oma Aafrika kodumaa ja kolisid üle maailma laiali. Rändamine tõi kaasa keelelise eraldamine. Sest igal rahval tekkis oma suhtlusvorm. Ühest protokeelest arenes välja palju erinevaid keeli. Aga inimene ei jäänud ühte paika väga kauaks. Nii et keeled eraldusid üksteisest aina rohkem. Mingil hetkel polnud ühine algupära enam äratuntav. Peale selle ei elanud inimesed tuhandeid aastaid isolatsioonis. Neil oli alati kontakt teiste rahvastega. See muutis keeli. Nad võtsid üle võõrkeele elemente või nad ühinesid. Selle tõttu pole keelte arenemine kunagi peatunud. Seega, keelte rohkus tuleneb rändest ja kontaktist teiste rahvastega. Miks keeled nii erinevad on, on juba teine küsimus. Iga evolutsioon järgib teatud reegleid. Niisiis peab kusagil olema ka põhjus, miks keeled on sellised nagu nad on. Sellepärast on teadlased aastaid keeli uurinud. Nad tahaksid teada, miks keeled erinevalt arenevad. Et seda uurida, tuleb uurida keelte ajalugu. Siis on võimalik kindlaks teha, millal ja milline muutus aset leidis. Ei ole veel teada, mis keele arengut mõjutab. Kultuurilised tegurid tunduvad olevat tähtsamad kui bioloogilised tegurid. Ehk siis nende keeli on kujundanud erinevate rahvaste ajalood. Ilmselgelt ütlevad keeled meile rohkem, kui me teame ...