Vestmik

et midagi pidama   »   it dover fare qualcosa

72 [seitsekümmend kaks]

midagi pidama

midagi pidama

72 [settantadue]

dover fare qualcosa

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti itaalia Mängi Rohkem
pidama do--re d_____ d-v-r- ------ dovere 0
Ma pean kirja ära saatma. D-v- --e--re l--l---era. D___ s______ l_ l_______ D-v- s-e-i-e l- l-t-e-a- ------------------------ Devo spedire la lettera. 0
Ma pean hotellile maksma. D-vo -aga-e -’alb----. D___ p_____ l_________ D-v- p-g-r- l-a-b-r-o- ---------------------- Devo pagare l’albergo. 0
Sa pead varakult tõusma. D--i-a-zart- -----o. D___ a______ p______ D-v- a-z-r-i p-e-t-. -------------------- Devi alzarti presto. 0
Sa pead palju töötama. Devi---v--ar- m---o. D___ l_______ m_____ D-v- l-v-r-r- m-l-o- -------------------- Devi lavorare molto. 0
Sa pead täpne olema. D-v--es-er---u----l-. D___ e_____ p________ D-v- e-s-r- p-n-u-l-. --------------------- Devi essere puntuale. 0
Ta peab tankima. L-----v- ------enzi-a. L__ d___ f___ b_______ L-i d-v- f-r- b-n-i-a- ---------------------- Lui deve fare benzina. 0
Ta peab autot parandama. Lui d--- --g---tar--l- m-c-h-na. L__ d___ a_________ l_ m________ L-i d-v- a-g-u-t-r- l- m-c-h-n-. -------------------------------- Lui deve aggiustare la macchina. 0
Ta peab autot pesema. L----e-- la--------------na. L__ d___ l_____ l_ m________ L-i d-v- l-v-r- l- m-c-h-n-. ---------------------------- Lui deve lavare la macchina. 0
Ta peab sisseoste tegema. L-- -----f--- l- sp--a. L__ d___ f___ l_ s_____ L-i d-v- f-r- l- s-e-a- ----------------------- Lei deve fare la spesa. 0
Ta peab korterit puhastama. L-i-d-ve--u-i----a --sa. L__ d___ p_____ l_ c____ L-i d-v- p-l-r- l- c-s-. ------------------------ Lei deve pulire la casa. 0
Ta peab pesu ära pesema. Le- --ve -ava---la-bianc-er-a. L__ d___ l_____ l_ b__________ L-i d-v- l-v-r- l- b-a-c-e-i-. ------------------------------ Lei deve lavare la biancheria. 0
Me peame kohe kooli minema. D-bbi--o----a-e s-b-t- - s-uo-a. D_______ a_____ s_____ a s______ D-b-i-m- a-d-r- s-b-t- a s-u-l-. -------------------------------- Dobbiamo andare subito a scuola. 0
Me peame kohe tööle minema. D-bbi--o-andar- subi----- -av-ro. D_______ a_____ s_____ a_ l______ D-b-i-m- a-d-r- s-b-t- a- l-v-r-. --------------------------------- Dobbiamo andare subito al lavoro. 0
Me peame kohe arsti juurde minema. D--b-a-o-a-d--- -u-it- --l ----co. D_______ a_____ s_____ d__ m______ D-b-i-m- a-d-r- s-b-t- d-l m-d-c-. ---------------------------------- Dobbiamo andare subito dal medico. 0
Te peate bussi ootama. D---te aspe--ar- l-au-o---. D_____ a________ l_________ D-v-t- a-p-t-a-e l-a-t-b-s- --------------------------- Dovete aspettare l’autobus. 0
Te peate rongi ootama. Do-ete as-et---e-i- treno. D_____ a________ i_ t_____ D-v-t- a-p-t-a-e i- t-e-o- -------------------------- Dovete aspettare il treno. 0
Te peate taksot ootama. D-ve-- asp--t-re -l -a-sì. D_____ a________ i_ t_____ D-v-t- a-p-t-a-e i- t-s-ì- -------------------------- Dovete aspettare il tassì. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + itaalia (1-100) MP3 itaalia (1-100)
Videot ei leitud!

Miks on nii palju erinevaid keeli?

Tänapäeval on maailmas rohkem kui 6000 erinevat keelt. Seepärast on meil vaja tõlke ja tõlkijaid. Väga kaua aega tagasi rääkisid kõik veel sama keelt. See muutus, kui inimesed hakkasid välja rändama. Nad jätsid oma Aafrika kodumaa ja kolisid üle maailma laiali. Rändamine tõi kaasa keelelise eraldamine. Sest igal rahval tekkis oma suhtlusvorm. Ühest protokeelest arenes välja palju erinevaid keeli. Aga inimene ei jäänud ühte paika väga kauaks. Nii et keeled eraldusid üksteisest aina rohkem. Mingil hetkel polnud ühine algupära enam äratuntav. Peale selle ei elanud inimesed tuhandeid aastaid isolatsioonis. Neil oli alati kontakt teiste rahvastega. See muutis keeli. Nad võtsid üle võõrkeele elemente või nad ühinesid. Selle tõttu pole keelte arenemine kunagi peatunud. Seega, keelte rohkus tuleneb rändest ja kontaktist teiste rahvastega. Miks keeled nii erinevad on, on juba teine küsimus. Iga evolutsioon järgib teatud reegleid. Niisiis peab kusagil olema ka põhjus, miks keeled on sellised nagu nad on. Sellepärast on teadlased aastaid keeli uurinud. Nad tahaksid teada, miks keeled erinevalt arenevad. Et seda uurida, tuleb uurida keelte ajalugu. Siis on võimalik kindlaks teha, millal ja milline muutus aset leidis. Ei ole veel teada, mis keele arengut mõjutab. Kultuurilised tegurid tunduvad olevat tähtsamad kui bioloogilised tegurid. Ehk siis nende keeli on kujundanud erinevate rahvaste ajalood. Ilmselgelt ütlevad keeled meile rohkem, kui me teame ...