Vestmik

et midagi pidama   »   es deber hacer algo

72 [seitsekümmend kaks]

midagi pidama

midagi pidama

72 [setenta y dos]

deber hacer algo

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hispaania Mängi Rohkem
pidama d---r d____ d-b-r ----- deber
Ma pean kirja ära saatma. (--- d-bo env-ar l--c----. (___ d___ e_____ l_ c_____ (-o- d-b- e-v-a- l- c-r-a- -------------------------- (Yo) debo enviar la carta.
Ma pean hotellile maksma. De----ag-r -l------. D___ p____ e_ h_____ D-b- p-g-r e- h-t-l- -------------------- Debo pagar el hotel.
Sa pead varakult tõusma. De-e--le-a-t--te pr-nto. D____ l_________ p______ D-b-s l-v-n-a-t- p-o-t-. ------------------------ Debes levantarte pronto.
Sa pead palju töötama. D-be- t-ab--a--m-c-o. D____ t_______ m_____ D-b-s t-a-a-a- m-c-o- --------------------- Debes trabajar mucho.
Sa pead täpne olema. D--e----r--------. D____ s__ p_______ D-b-s s-r p-n-u-l- ------------------ Debes ser puntual.
Ta peab tankima. (É-)--eb--r-p--t-r. (___ d___ r________ (-l- d-b- r-p-s-a-. ------------------- (Él) debe repostar.
Ta peab autot parandama. Deb----par-r-e--coch-. D___ r______ e_ c_____ D-b- r-p-r-r e- c-c-e- ---------------------- Debe reparar el coche.
Ta peab autot pesema. Debe lavar e--c--he. D___ l____ e_ c_____ D-b- l-v-r e- c-c-e- -------------------- Debe lavar el coche.
Ta peab sisseoste tegema. (-ll-) deb- -r -----mp-a-. (_____ d___ i_ d_ c_______ (-l-a- d-b- i- d- c-m-r-s- -------------------------- (Ella) debe ir de compras.
Ta peab korterit puhastama. Deb----------e- -i--. D___ l______ e_ p____ D-b- l-m-i-r e- p-s-. --------------------- Debe limpiar el piso.
Ta peab pesu ära pesema. D-b--l-v-r -a--o--. D___ l____ l_ r____ D-b- l-v-r l- r-p-. ------------------- Debe lavar la ropa.
Me peame kohe kooli minema. (-os---os-/---)---bemos ---a la-----e-a---segu---. (________ /____ d______ i_ a l_ e______ e_________ (-o-o-r-s /-a-) d-b-m-s i- a l- e-c-e-a e-s-g-i-a- -------------------------------------------------- (Nosotros /-as) debemos ir a la escuela enseguida.
Me peame kohe tööle minema. D-b--o- ir-al t-a--jo -ns----da. D______ i_ a_ t______ e_________ D-b-m-s i- a- t-a-a-o e-s-g-i-a- -------------------------------- Debemos ir al trabajo enseguida.
Me peame kohe arsti juurde minema. D--e--- -- ---mé-i-- e-seg-ida. D______ i_ a_ m_____ e_________ D-b-m-s i- a- m-d-c- e-s-g-i-a- ------------------------------- Debemos ir al médico enseguida.
Te peate bussi ootama. (--sotros --a-)-----------era--por -- a-t-b-s. (________ /____ d_____ e______ p__ e_ a_______ (-o-o-r-s /-a-) d-b-i- e-p-r-r p-r e- a-t-b-s- ---------------------------------------------- (Vosotros /-as) debéis esperar por el autobús.
Te peate rongi ootama. Debéi---s---ar -or--l-tren. D_____ e______ p__ e_ t____ D-b-i- e-p-r-r p-r e- t-e-. --------------------------- Debéis esperar por el tren.
Te peate taksot ootama. D-b-is ---e--r---- e- t-x-. D_____ e______ p__ e_ t____ D-b-i- e-p-r-r p-r e- t-x-. --------------------------- Debéis esperar por el taxi.

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + hispaania (1-100) MP3 hispaania (1-100)
Videot ei leitud!

Miks on nii palju erinevaid keeli?

Tänapäeval on maailmas rohkem kui 6000 erinevat keelt. Seepärast on meil vaja tõlke ja tõlkijaid. Väga kaua aega tagasi rääkisid kõik veel sama keelt. See muutus, kui inimesed hakkasid välja rändama. Nad jätsid oma Aafrika kodumaa ja kolisid üle maailma laiali. Rändamine tõi kaasa keelelise eraldamine. Sest igal rahval tekkis oma suhtlusvorm. Ühest protokeelest arenes välja palju erinevaid keeli. Aga inimene ei jäänud ühte paika väga kauaks. Nii et keeled eraldusid üksteisest aina rohkem. Mingil hetkel polnud ühine algupära enam äratuntav. Peale selle ei elanud inimesed tuhandeid aastaid isolatsioonis. Neil oli alati kontakt teiste rahvastega. See muutis keeli. Nad võtsid üle võõrkeele elemente või nad ühinesid. Selle tõttu pole keelte arenemine kunagi peatunud. Seega, keelte rohkus tuleneb rändest ja kontaktist teiste rahvastega. Miks keeled nii erinevad on, on juba teine küsimus. Iga evolutsioon järgib teatud reegleid. Niisiis peab kusagil olema ka põhjus, miks keeled on sellised nagu nad on. Sellepärast on teadlased aastaid keeli uurinud. Nad tahaksid teada, miks keeled erinevalt arenevad. Et seda uurida, tuleb uurida keelte ajalugu. Siis on võimalik kindlaks teha, millal ja milline muutus aset leidis. Ei ole veel teada, mis keele arengut mõjutab. Kultuurilised tegurid tunduvad olevat tähtsamad kui bioloogilised tegurid. Ehk siis nende keeli on kujundanud erinevate rahvaste ajalood. Ilmselgelt ütlevad keeled meile rohkem, kui me teame ...