Vestmik

et midagi pidama   »   af om iets te moet

72 [seitsekümmend kaks]

midagi pidama

midagi pidama

72 [twee en sewentig]

om iets te moet

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti afrikaani Mängi Rohkem
pidama moet m___ m-e- ---- moet 0
Ma pean kirja ära saatma. Ek---et-d-e-b-i-f po-. E_ m___ d__ b____ p___ E- m-e- d-e b-i-f p-s- ---------------------- Ek moet die brief pos. 0
Ma pean hotellile maksma. Ek-m----die-ho-e---et-a-. E_ m___ d__ h____ b______ E- m-e- d-e h-t-l b-t-a-. ------------------------- Ek moet die hotel betaal. 0
Sa pead varakult tõusma. J- ---- vro-- o---aa-. J_ m___ v____ o_______ J- m-e- v-o-g o-s-a-n- ---------------------- Jy moet vroeg opstaan. 0
Sa pead palju töötama. Jy -o-- b--- wer-. J_ m___ b___ w____ J- m-e- b-i- w-r-. ------------------ Jy moet baie werk. 0
Sa pead täpne olema. J- -o-t -t---e-ik--e--. J_ m___ s________ w____ J- m-e- s-i-t-l-k w-e-. ----------------------- Jy moet stiptelik wees. 0
Ta peab tankima. H--m-e----a---t----r-. H_ m___ b________ k___ H- m-e- b-a-d-t-f k-y- ---------------------- Hy moet brandstof kry. 0
Ta peab autot parandama. Hy-m-e----e--otor h--stel. H_ m___ d__ m____ h_______ H- m-e- d-e m-t-r h-r-t-l- -------------------------- Hy moet die motor herstel. 0
Ta peab autot pesema. Hy -o-t die-mot-r--as. H_ m___ d__ m____ w___ H- m-e- d-e m-t-r w-s- ---------------------- Hy moet die motor was. 0
Ta peab sisseoste tegema. Sy -o-- --kopi----o-n. S_ m___ i_______ d____ S- m-e- i-k-p-e- d-e-. ---------------------- Sy moet inkopies doen. 0
Ta peab korterit puhastama. S--m-e- die-w-ons--- sk-on--a-. S_ m___ d__ w_______ s_________ S- m-e- d-e w-o-s-e- s-o-n-a-k- ------------------------------- Sy moet die woonstel skoonmaak. 0
Ta peab pesu ära pesema. Sy-mo-t--ie wasg--- w-s. S_ m___ d__ w______ w___ S- m-e- d-e w-s-o-d w-s- ------------------------ Sy moet die wasgoed was. 0
Me peame kohe kooli minema. Ons -o-t -n-i-de-ik --oo--t----aan. O__ m___ o_________ s____ t__ g____ O-s m-e- o-m-d-e-i- s-o-l t-e g-a-. ----------------------------------- Ons moet onmiddelik skool toe gaan. 0
Me peame kohe tööle minema. O---mo------i--eli--w-r--t---g-an. O__ m___ o_________ w___ t__ g____ O-s m-e- o-m-d-e-i- w-r- t-e g-a-. ---------------------------------- Ons moet onmiddelik werk toe gaan. 0
Me peame kohe arsti juurde minema. Ons-mo-----mid---ik--ok--r t-e -a--. O__ m___ o_________ d_____ t__ g____ O-s m-e- o-m-d-e-i- d-k-e- t-e g-a-. ------------------------------------ Ons moet onmiddelik dokter toe gaan. 0
Te peate bussi ootama. Ju-le m-et --g v-- di---us. J____ m___ w__ v__ d__ b___ J-l-e m-e- w-g v-r d-e b-s- --------------------------- Julle moet wag vir die bus. 0
Te peate rongi ootama. Ju----mo-t-w-g vir-die --e--. J____ m___ w__ v__ d__ t_____ J-l-e m-e- w-g v-r d-e t-e-n- ----------------------------- Julle moet wag vir die trein. 0
Te peate taksot ootama. Julle---et-wag-vi--die-t-x-. J____ m___ w__ v__ d__ t____ J-l-e m-e- w-g v-r d-e t-x-. ---------------------------- Julle moet wag vir die taxi. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + afrikaani (1-100) MP3 afrikaani (1-100)
Videot ei leitud!

Miks on nii palju erinevaid keeli?

Tänapäeval on maailmas rohkem kui 6000 erinevat keelt. Seepärast on meil vaja tõlke ja tõlkijaid. Väga kaua aega tagasi rääkisid kõik veel sama keelt. See muutus, kui inimesed hakkasid välja rändama. Nad jätsid oma Aafrika kodumaa ja kolisid üle maailma laiali. Rändamine tõi kaasa keelelise eraldamine. Sest igal rahval tekkis oma suhtlusvorm. Ühest protokeelest arenes välja palju erinevaid keeli. Aga inimene ei jäänud ühte paika väga kauaks. Nii et keeled eraldusid üksteisest aina rohkem. Mingil hetkel polnud ühine algupära enam äratuntav. Peale selle ei elanud inimesed tuhandeid aastaid isolatsioonis. Neil oli alati kontakt teiste rahvastega. See muutis keeli. Nad võtsid üle võõrkeele elemente või nad ühinesid. Selle tõttu pole keelte arenemine kunagi peatunud. Seega, keelte rohkus tuleneb rändest ja kontaktist teiste rahvastega. Miks keeled nii erinevad on, on juba teine küsimus. Iga evolutsioon järgib teatud reegleid. Niisiis peab kusagil olema ka põhjus, miks keeled on sellised nagu nad on. Sellepärast on teadlased aastaid keeli uurinud. Nad tahaksid teada, miks keeled erinevalt arenevad. Et seda uurida, tuleb uurida keelte ajalugu. Siis on võimalik kindlaks teha, millal ja milline muutus aset leidis. Ei ole veel teada, mis keele arengut mõjutab. Kultuurilised tegurid tunduvad olevat tähtsamad kui bioloogilised tegurid. Ehk siis nende keeli on kujundanud erinevate rahvaste ajalood. Ilmselgelt ütlevad keeled meile rohkem, kui me teame ...