Vestmik

et midagi pidama   »   ka ვალდებულება

72 [seitsekümmend kaks]

midagi pidama

midagi pidama

72 [სამოცდათორმეტი]

72 [samotsdatormet'i]

ვალდებულება

valdebuleba

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti gruusia Mängi Rohkem
pidama ვა-დებ-ლე-ა ვ__________ ვ-ლ-ე-უ-ე-ა ----------- ვალდებულება 0
va-deb----a v__________ v-l-e-u-e-a ----------- valdebuleba
Ma pean kirja ära saatma. წე-ილ- --დ- გ----ავნ-. წ_____ უ___ გ_________ წ-რ-ლ- უ-დ- გ-ვ-ზ-ვ-ო- ---------------------- წერილი უნდა გავგზავნო. 0
t---r--i -n------gz-vno. t_______ u___ g_________ t-'-r-l- u-d- g-v-z-v-o- ------------------------ ts'erili unda gavgzavno.
Ma pean hotellile maksma. სას-უ-რო -ნ----ად---ხა-ო. ს_______ უ___ გ__________ ს-ს-უ-რ- უ-დ- გ-დ-ვ-ხ-დ-. ------------------------- სასტუმრო უნდა გადავიხადო. 0
sast'-mro--nd--gadavi-ha-o. s________ u___ g___________ s-s-'-m-o u-d- g-d-v-k-a-o- --------------------------- sast'umro unda gadavikhado.
Sa pead varakult tõusma. ად-- --და ა--ე. ა___ უ___ ა____ ა-რ- უ-დ- ა-გ-. --------------- ადრე უნდა ადგე. 0
a-re u-da-a-g-. a___ u___ a____ a-r- u-d- a-g-. --------------- adre unda adge.
Sa pead palju töötama. ბე------და-იმ----. ბ____ უ___ ი______ ბ-ვ-ი უ-დ- ი-უ-ა-. ------------------ ბევრი უნდა იმუშაო. 0
b-v-i -n-a -m-sha-. b____ u___ i_______ b-v-i u-d- i-u-h-o- ------------------- bevri unda imushao.
Sa pead täpne olema. პ-ნ-ტუ--ური უნდ- ი--. პ__________ უ___ ი___ პ-ნ-ტ-ა-უ-ი უ-დ- ი-ო- --------------------- პუნქტუალური უნდა იყო. 0
p'--kt'-aluri-u--a--q-. p____________ u___ i___ p-u-k-'-a-u-i u-d- i-o- ----------------------- p'unkt'ualuri unda iqo.
Ta peab tankima. მ-ნ-ბ---ი---უ-დ- -აასხ--. მ__ ბ______ უ___ ჩ_______ მ-ნ ბ-ნ-ი-ი უ-დ- ჩ-ა-ხ-ს- ------------------------- მან ბენზინი უნდა ჩაასხას. 0
m-- benz--i--nd- cha--kh--. m__ b______ u___ c_________ m-n b-n-i-i u-d- c-a-s-h-s- --------------------------- man benzini unda chaaskhas.
Ta peab autot parandama. მ-ნ --ნ-ა-- უნ-- ---კეთო-. მ__ მ______ უ___ შ________ მ-ნ მ-ნ-ა-ა უ-დ- შ-ა-ე-ო-. -------------------------- მან მანქანა უნდა შეაკეთოს. 0
m-n-m-nkana -n-a sheak'--os. m__ m______ u___ s__________ m-n m-n-a-a u-d- s-e-k-e-o-. ---------------------------- man mankana unda sheak'etos.
Ta peab autot pesema. მ---მანქ--ა უ--- -არე-ხო-. მ__ მ______ უ___ გ________ მ-ნ მ-ნ-ა-ა უ-დ- გ-რ-ც-ო-. -------------------------- მან მანქანა უნდა გარეცხოს. 0
ma--ma-ka-- un-a gar---k-os. m__ m______ u___ g__________ m-n m-n-a-a u-d- g-r-t-k-o-. ---------------------------- man mankana unda garetskhos.
Ta peab sisseoste tegema. ი- სა---ლებ-ე--ნ-ა-წ----ე-. ი_ ს_________ უ___ წ_______ ი- ს-ყ-დ-ე-ზ- უ-დ- წ-ვ-დ-ს- --------------------------- ის საყიდლებზე უნდა წავიდეს. 0
is saq----b-e --da -s---id--. i_ s_________ u___ t_________ i- s-q-d-e-z- u-d- t-'-v-d-s- ----------------------------- is saqidlebze unda ts'avides.
Ta peab korterit puhastama. მა- ბი-- --და-დ---ა-ო-. მ__ ბ___ უ___ დ________ მ-ნ ბ-ნ- უ-დ- დ-ა-ა-ო-. ----------------------- მან ბინა უნდა დაალაგოს. 0
man-bina---d- da-l-g-s. m__ b___ u___ d________ m-n b-n- u-d- d-a-a-o-. ----------------------- man bina unda daalagos.
Ta peab pesu ära pesema. მ-ნ-ს---ცხი--და-----ც---. მ__ ს______ უ__ გ________ მ-ნ ს-რ-ც-ი უ-ა გ-რ-ც-ო-. ------------------------- მან სარეცხი უდა გარეცხოს. 0
man s----s----u-a-----t--ho-. m__ s________ u__ g__________ m-n s-r-t-k-i u-a g-r-t-k-o-. ----------------------------- man saretskhi uda garetskhos.
Me peame kohe kooli minema. ჩ--ნ ა-ლა სკო-------და წ-ვ-დ-თ. ჩ___ ა___ ს______ უ___ წ_______ ჩ-ე- ა-ლ- ს-ო-ა-ი უ-დ- წ-ვ-დ-თ- ------------------------------- ჩვენ ახლა სკოლაში უნდა წავიდეთ. 0
c-ve--a-hl----'---s-i-und- t-'----et. c____ a____ s________ u___ t_________ c-v-n a-h-a s-'-l-s-i u-d- t-'-v-d-t- ------------------------------------- chven akhla sk'olashi unda ts'avidet.
Me peame kohe tööle minema. ჩ-ე- -ხ-ა-სამს---რშ-----ა-წ--იდეთ. ჩ___ ა___ ს_________ უ___ წ_______ ჩ-ე- ა-ლ- ს-მ-ა-უ-შ- უ-დ- წ-ვ-დ-თ- ---------------------------------- ჩვენ ახლა სამსახურში უნდა წავიდეთ. 0
c-ven--k--- s--sak----hi--nda--s'--id--. c____ a____ s___________ u___ t_________ c-v-n a-h-a s-m-a-h-r-h- u-d- t-'-v-d-t- ---------------------------------------- chven akhla samsakhurshi unda ts'avidet.
Me peame kohe arsti juurde minema. ჩ-ე- -ხ-ა ე--მ--- უნდ- -ა-ი--თ. ჩ___ ა___ ე______ უ___ წ_______ ჩ-ე- ა-ლ- ე-ი-თ-ნ უ-დ- წ-ვ-დ-თ- ------------------------------- ჩვენ ახლა ექიმთან უნდა წავიდეთ. 0
ch--n----l- -k----- -nda --'av--e-. c____ a____ e______ u___ t_________ c-v-n a-h-a e-i-t-n u-d- t-'-v-d-t- ----------------------------------- chven akhla ekimtan unda ts'avidet.
Te peate bussi ootama. თქ----ავტ--უს--უნ---დაუ-ა-ო-. თ____ ა_______ უ___ დ________ თ-ვ-ნ ა-ტ-ბ-ს- უ-დ- დ-უ-ა-ო-. ----------------------------- თქვენ ავტობუსს უნდა დაუცადოთ. 0
t-ven a--'--us- --da---u-s--o-. t____ a________ u___ d_________ t-v-n a-t-o-u-s u-d- d-u-s-d-t- ------------------------------- tkven avt'obuss unda dautsadot.
Te peate rongi ootama. თ--ე- -ატ---ბე-- უნ-ა -აუც-დოთ. თ____ მ_________ უ___ დ________ თ-ვ-ნ მ-ტ-რ-ბ-ლ- უ-დ- დ-უ-ა-ო-. ------------------------------- თქვენ მატარებელს უნდა დაუცადოთ. 0
t--e- mat'arebe-- un-a--a---ado-. t____ m__________ u___ d_________ t-v-n m-t-a-e-e-s u-d- d-u-s-d-t- --------------------------------- tkven mat'arebels unda dautsadot.
Te peate taksot ootama. თქ--- ტა--- ---- -ა--ა-ოთ. თ____ ტ____ უ___ დ________ თ-ვ-ნ ტ-ქ-ს უ-დ- დ-უ-ა-ო-. -------------------------- თქვენ ტაქსს უნდა დაუცადოთ. 0
t-v-- -'-k-s-u-d- -a-tsa--t. t____ t_____ u___ d_________ t-v-n t-a-s- u-d- d-u-s-d-t- ---------------------------- tkven t'akss unda dautsadot.

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + gruusia (1-100) MP3 gruusia (1-100)
Videot ei leitud!

Miks on nii palju erinevaid keeli?

Tänapäeval on maailmas rohkem kui 6000 erinevat keelt. Seepärast on meil vaja tõlke ja tõlkijaid. Väga kaua aega tagasi rääkisid kõik veel sama keelt. See muutus, kui inimesed hakkasid välja rändama. Nad jätsid oma Aafrika kodumaa ja kolisid üle maailma laiali. Rändamine tõi kaasa keelelise eraldamine. Sest igal rahval tekkis oma suhtlusvorm. Ühest protokeelest arenes välja palju erinevaid keeli. Aga inimene ei jäänud ühte paika väga kauaks. Nii et keeled eraldusid üksteisest aina rohkem. Mingil hetkel polnud ühine algupära enam äratuntav. Peale selle ei elanud inimesed tuhandeid aastaid isolatsioonis. Neil oli alati kontakt teiste rahvastega. See muutis keeli. Nad võtsid üle võõrkeele elemente või nad ühinesid. Selle tõttu pole keelte arenemine kunagi peatunud. Seega, keelte rohkus tuleneb rändest ja kontaktist teiste rahvastega. Miks keeled nii erinevad on, on juba teine küsimus. Iga evolutsioon järgib teatud reegleid. Niisiis peab kusagil olema ka põhjus, miks keeled on sellised nagu nad on. Sellepärast on teadlased aastaid keeli uurinud. Nad tahaksid teada, miks keeled erinevalt arenevad. Et seda uurida, tuleb uurida keelte ajalugu. Siis on võimalik kindlaks teha, millal ja milline muutus aset leidis. Ei ole veel teada, mis keele arengut mõjutab. Kultuurilised tegurid tunduvad olevat tähtsamad kui bioloogilised tegurid. Ehk siis nende keeli on kujundanud erinevate rahvaste ajalood. Ilmselgelt ütlevad keeled meile rohkem, kui me teame ...