Vestmik

et midagi pidama   »   no måtte noe

72 [seitsekümmend kaks]

midagi pidama

midagi pidama

72 [syttito]

måtte noe

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti norra Mängi Rohkem
pidama måt-e m____ m-t-e ----- måtte 0
Ma pean kirja ära saatma. J-- m- sen-e -reve-. J__ m_ s____ b______ J-g m- s-n-e b-e-e-. -------------------- Jeg må sende brevet. 0
Ma pean hotellile maksma. J-- m--bet--e--ote--e-. J__ m_ b_____ h________ J-g m- b-t-l- h-t-l-e-. ----------------------- Jeg må betale hotellet. 0
Sa pead varakult tõusma. D---å -tå --p-t--l--. D_ m_ s__ o__ t______ D- m- s-å o-p t-d-i-. --------------------- Du må stå opp tidlig. 0
Sa pead palju töötama. D- ---j--be m--. D_ m_ j____ m___ D- m- j-b-e m-e- ---------------- Du må jobbe mye. 0
Sa pead täpne olema. D- -å ko-me - ----. D_ m_ k____ i t____ D- m- k-m-e i t-d-. ------------------- Du må komme i tide. 0
Ta peab tankima. Ha- må-fy--- b-n-in. H__ m_ f____ b______ H-n m- f-l-e b-n-i-. -------------------- Han må fylle bensin. 0
Ta peab autot parandama. Han må-re-a-e-- b-len. H__ m_ r_______ b_____ H-n m- r-p-r-r- b-l-n- ---------------------- Han må reparere bilen. 0
Ta peab autot pesema. Han--- -a--- ---en. H__ m_ v____ b_____ H-n m- v-s-e b-l-n- ------------------- Han må vaske bilen. 0
Ta peab sisseoste tegema. Hu- må --n-l-. H__ m_ h______ H-n m- h-n-l-. -------------- Hun må handle. 0
Ta peab korterit puhastama. H-n-------k--leil-g-eten. H__ m_ v____ l___________ H-n m- v-s-e l-i-i-h-t-n- ------------------------- Hun må vaske leiligheten. 0
Ta peab pesu ära pesema. Hu- m-----ke--ø-. H__ m_ v____ t___ H-n m- v-s-e t-y- ----------------- Hun må vaske tøy. 0
Me peame kohe kooli minema. V--m---n--- -- -- sk-l-n. V_ m_ s____ g_ p_ s______ V- m- s-a-t g- p- s-o-e-. ------------------------- Vi må snart gå på skolen. 0
Me peame kohe tööle minema. V- m--sna-t-gå -- jobb. V_ m_ s____ g_ p_ j____ V- m- s-a-t g- p- j-b-. ----------------------- Vi må snart gå på jobb. 0
Me peame kohe arsti juurde minema. V--må-----t-g--til le--n. V_ m_ s____ g_ t__ l_____ V- m- s-a-t g- t-l l-g-n- ------------------------- Vi må snart gå til legen. 0
Te peate bussi ootama. D-r- må --nte p- b---en. D___ m_ v____ p_ b______ D-r- m- v-n-e p- b-s-e-. ------------------------ Dere må vente på bussen. 0
Te peate rongi ootama. D------ ve-te-p- -o---. D___ m_ v____ p_ t_____ D-r- m- v-n-e p- t-g-t- ----------------------- Dere må vente på toget. 0
Te peate taksot ootama. D-re--å ve-t- p- dr-sj-n. D___ m_ v____ p_ d_______ D-r- m- v-n-e p- d-o-j-n- ------------------------- Dere må vente på drosjen. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + norra (1-100) MP3 norra (1-100)
Videot ei leitud!

Miks on nii palju erinevaid keeli?

Tänapäeval on maailmas rohkem kui 6000 erinevat keelt. Seepärast on meil vaja tõlke ja tõlkijaid. Väga kaua aega tagasi rääkisid kõik veel sama keelt. See muutus, kui inimesed hakkasid välja rändama. Nad jätsid oma Aafrika kodumaa ja kolisid üle maailma laiali. Rändamine tõi kaasa keelelise eraldamine. Sest igal rahval tekkis oma suhtlusvorm. Ühest protokeelest arenes välja palju erinevaid keeli. Aga inimene ei jäänud ühte paika väga kauaks. Nii et keeled eraldusid üksteisest aina rohkem. Mingil hetkel polnud ühine algupära enam äratuntav. Peale selle ei elanud inimesed tuhandeid aastaid isolatsioonis. Neil oli alati kontakt teiste rahvastega. See muutis keeli. Nad võtsid üle võõrkeele elemente või nad ühinesid. Selle tõttu pole keelte arenemine kunagi peatunud. Seega, keelte rohkus tuleneb rändest ja kontaktist teiste rahvastega. Miks keeled nii erinevad on, on juba teine küsimus. Iga evolutsioon järgib teatud reegleid. Niisiis peab kusagil olema ka põhjus, miks keeled on sellised nagu nad on. Sellepärast on teadlased aastaid keeli uurinud. Nad tahaksid teada, miks keeled erinevalt arenevad. Et seda uurida, tuleb uurida keelte ajalugu. Siis on võimalik kindlaks teha, millal ja milline muutus aset leidis. Ei ole veel teada, mis keele arengut mõjutab. Kultuurilised tegurid tunduvad olevat tähtsamad kui bioloogilised tegurid. Ehk siis nende keeli on kujundanud erinevate rahvaste ajalood. Ilmselgelt ütlevad keeled meile rohkem, kui me teame ...