Vestmik

et midagi pidama   »   de etwas müssen

72 [seitsekümmend kaks]

midagi pidama

midagi pidama

72 [zweiundsiebzig]

etwas müssen

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti saksa Mängi Rohkem
pidama müs--n m_____ m-s-e- ------ müssen 0
Ma pean kirja ära saatma. I-h--us---en-Br--f----sc-i----. I__ m___ d__ B____ v___________ I-h m-s- d-n B-i-f v-r-c-i-k-n- ------------------------------- Ich muss den Brief verschicken. 0
Ma pean hotellile maksma. I-- m-s--da- Ho--- --zahl--. I__ m___ d__ H____ b________ I-h m-s- d-s H-t-l b-z-h-e-. ---------------------------- Ich muss das Hotel bezahlen. 0
Sa pead varakult tõusma. Du-mu-s- f------fs--h-n. D_ m____ f___ a_________ D- m-s-t f-ü- a-f-t-h-n- ------------------------ Du musst früh aufstehen. 0
Sa pead palju töötama. Du muss--vi-l---b-it--. D_ m____ v___ a________ D- m-s-t v-e- a-b-i-e-. ----------------------- Du musst viel arbeiten. 0
Sa pead täpne olema. D---usst--ü--t-ich s-i-. D_ m____ p________ s____ D- m-s-t p-n-t-i-h s-i-. ------------------------ Du musst pünktlich sein. 0
Ta peab tankima. E- --s--tank-n. E_ m___ t______ E- m-s- t-n-e-. --------------- Er muss tanken. 0
Ta peab autot parandama. Er-m-ss-da---uto repa-i--e-. E_ m___ d__ A___ r__________ E- m-s- d-s A-t- r-p-r-e-e-. ---------------------------- Er muss das Auto reparieren. 0
Ta peab autot pesema. E- ------as --t- wa-----. E_ m___ d__ A___ w_______ E- m-s- d-s A-t- w-s-h-n- ------------------------- Er muss das Auto waschen. 0
Ta peab sisseoste tegema. S-e mus- e--k-u--n. S__ m___ e_________ S-e m-s- e-n-a-f-n- ------------------- Sie muss einkaufen. 0
Ta peab korterit puhastama. Si- ---- --- W---u-g -u----. S__ m___ d__ W______ p______ S-e m-s- d-e W-h-u-g p-t-e-. ---------------------------- Sie muss die Wohnung putzen. 0
Ta peab pesu ära pesema. Sie--u-- die-W-sc-- w-schen. S__ m___ d__ W_____ w_______ S-e m-s- d-e W-s-h- w-s-h-n- ---------------------------- Sie muss die Wäsche waschen. 0
Me peame kohe kooli minema. W---m-ssen gleic- zur-S--ule g-h-n. W__ m_____ g_____ z__ S_____ g_____ W-r m-s-e- g-e-c- z-r S-h-l- g-h-n- ----------------------------------- Wir müssen gleich zur Schule gehen. 0
Me peame kohe tööle minema. Wi- -ü-s-n-g--i---z-r-A-b-it -e--n. W__ m_____ g_____ z__ A_____ g_____ W-r m-s-e- g-e-c- z-r A-b-i- g-h-n- ----------------------------------- Wir müssen gleich zur Arbeit gehen. 0
Me peame kohe arsti juurde minema. Wir m---e- gl-i----u----zt-g--e-. W__ m_____ g_____ z__ A___ g_____ W-r m-s-e- g-e-c- z-m A-z- g-h-n- --------------------------------- Wir müssen gleich zum Arzt gehen. 0
Te peate bussi ootama. I-r m-----au- den---- -a-ten. I__ m____ a__ d__ B__ w______ I-r m-s-t a-f d-n B-s w-r-e-. ----------------------------- Ihr müsst auf den Bus warten. 0
Te peate rongi ootama. Ihr-m-s-t--u- d---Z-------en. I__ m____ a__ d__ Z__ w______ I-r m-s-t a-f d-n Z-g w-r-e-. ----------------------------- Ihr müsst auf den Zug warten. 0
Te peate taksot ootama. I-r --ss- a-f--------i warte-. I__ m____ a__ d__ T___ w______ I-r m-s-t a-f d-s T-x- w-r-e-. ------------------------------ Ihr müsst auf das Taxi warten. 0

Miks on nii palju erinevaid keeli?

Tänapäeval on maailmas rohkem kui 6000 erinevat keelt. Seepärast on meil vaja tõlke ja tõlkijaid. Väga kaua aega tagasi rääkisid kõik veel sama keelt. See muutus, kui inimesed hakkasid välja rändama. Nad jätsid oma Aafrika kodumaa ja kolisid üle maailma laiali. Rändamine tõi kaasa keelelise eraldamine. Sest igal rahval tekkis oma suhtlusvorm. Ühest protokeelest arenes välja palju erinevaid keeli. Aga inimene ei jäänud ühte paika väga kauaks. Nii et keeled eraldusid üksteisest aina rohkem. Mingil hetkel polnud ühine algupära enam äratuntav. Peale selle ei elanud inimesed tuhandeid aastaid isolatsioonis. Neil oli alati kontakt teiste rahvastega. See muutis keeli. Nad võtsid üle võõrkeele elemente või nad ühinesid. Selle tõttu pole keelte arenemine kunagi peatunud. Seega, keelte rohkus tuleneb rändest ja kontaktist teiste rahvastega. Miks keeled nii erinevad on, on juba teine küsimus. Iga evolutsioon järgib teatud reegleid. Niisiis peab kusagil olema ka põhjus, miks keeled on sellised nagu nad on. Sellepärast on teadlased aastaid keeli uurinud. Nad tahaksid teada, miks keeled erinevalt arenevad. Et seda uurida, tuleb uurida keelte ajalugu. Siis on võimalik kindlaks teha, millal ja milline muutus aset leidis. Ei ole veel teada, mis keele arengut mõjutab. Kultuurilised tegurid tunduvad olevat tähtsamad kui bioloogilised tegurid. Ehk siis nende keeli on kujundanud erinevate rahvaste ajalood. Ilmselgelt ütlevad keeled meile rohkem, kui me teame ...