Vestmik

et midagi pidama   »   cs muset něco

72 [seitsekümmend kaks]

midagi pidama

midagi pidama

72 [sedmdesát dva]

muset něco

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti tšehhi Mängi Rohkem
pidama muset m____ m-s-t ----- muset 0
Ma pean kirja ära saatma. Mu-í-----l-t---pis. M____ p_____ d_____ M-s-m p-s-a- d-p-s- ------------------- Musím poslat dopis. 0
Ma pean hotellile maksma. Mus----apl---- za hote-. M____ z_______ z_ h_____ M-s-m z-p-a-i- z- h-t-l- ------------------------ Musím zaplatit za hotel. 0
Sa pead varakult tõusma. Mu----br-- vst-v-t. M____ b___ v_______ M-s-š b-z- v-t-v-t- ------------------- Musíš brzy vstávat. 0
Sa pead palju töötama. M---š-h-dn- p-acova-. M____ h____ p________ M-s-š h-d-ě p-a-o-a-. --------------------- Musíš hodně pracovat. 0
Sa pead täpne olema. M-síš---t-d---v-l---/----hv-ln-. M____ b__ d________ / d_________ M-s-š b-t d-c-v-l-ý / d-c-v-l-á- -------------------------------- Musíš být dochvilný / dochvilná. 0
Ta peab tankima. Mu-- natanko--t. M___ n__________ M-s- n-t-n-o-a-. ---------------- Musí natankovat. 0
Ta peab autot parandama. Mu-í op----t--ut-. M___ o______ a____ M-s- o-r-v-t a-t-. ------------------ Musí opravit auto. 0
Ta peab autot pesema. Mu-- um---a--o. M___ u___ a____ M-s- u-ý- a-t-. --------------- Musí umýt auto. 0
Ta peab sisseoste tegema. Musí--ít ---o---t. M___ j__ n________ M-s- j-t n-k-u-i-. ------------------ Musí jít nakoupit. 0
Ta peab korterit puhastama. Musí ---idit b-t. M___ u______ b___ M-s- u-l-d-t b-t- ----------------- Musí uklidit byt. 0
Ta peab pesu ära pesema. Mu---v-p-at-p-ádlo. M___ v_____ p______ M-s- v-p-a- p-á-l-. ------------------- Musí vyprat prádlo. 0
Me peame kohe kooli minema. Mus----okamži-- -- -kol-. M_____ o_______ d_ š_____ M-s-m- o-a-ž-t- d- š-o-y- ------------------------- Musíme okamžitě do školy. 0
Me peame kohe tööle minema. Musíme--k-------d- práce. M_____ o_______ d_ p_____ M-s-m- o-a-ž-t- d- p-á-e- ------------------------- Musíme okamžitě do práce. 0
Me peame kohe arsti juurde minema. Musí---okam-i-ě k léka-i. M_____ o_______ k l______ M-s-m- o-a-ž-t- k l-k-ř-. ------------------------- Musíme okamžitě k lékaři. 0
Te peate bussi ootama. M-s--- po-ka---a -utob-s. M_____ p_____ n_ a_______ M-s-t- p-č-a- n- a-t-b-s- ------------------------- Musíte počkat na autobus. 0
Te peate rongi ootama. M--í-e--o-k-t na---ak. M_____ p_____ n_ v____ M-s-t- p-č-a- n- v-a-. ---------------------- Musíte počkat na vlak. 0
Te peate taksot ootama. M-s--e p-čka--na---x-. M_____ p_____ n_ t____ M-s-t- p-č-a- n- t-x-. ---------------------- Musíte počkat na taxi. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + tšehhi (1-100) MP3 tšehhi (1-100)
Videot ei leitud!

Miks on nii palju erinevaid keeli?

Tänapäeval on maailmas rohkem kui 6000 erinevat keelt. Seepärast on meil vaja tõlke ja tõlkijaid. Väga kaua aega tagasi rääkisid kõik veel sama keelt. See muutus, kui inimesed hakkasid välja rändama. Nad jätsid oma Aafrika kodumaa ja kolisid üle maailma laiali. Rändamine tõi kaasa keelelise eraldamine. Sest igal rahval tekkis oma suhtlusvorm. Ühest protokeelest arenes välja palju erinevaid keeli. Aga inimene ei jäänud ühte paika väga kauaks. Nii et keeled eraldusid üksteisest aina rohkem. Mingil hetkel polnud ühine algupära enam äratuntav. Peale selle ei elanud inimesed tuhandeid aastaid isolatsioonis. Neil oli alati kontakt teiste rahvastega. See muutis keeli. Nad võtsid üle võõrkeele elemente või nad ühinesid. Selle tõttu pole keelte arenemine kunagi peatunud. Seega, keelte rohkus tuleneb rändest ja kontaktist teiste rahvastega. Miks keeled nii erinevad on, on juba teine küsimus. Iga evolutsioon järgib teatud reegleid. Niisiis peab kusagil olema ka põhjus, miks keeled on sellised nagu nad on. Sellepärast on teadlased aastaid keeli uurinud. Nad tahaksid teada, miks keeled erinevalt arenevad. Et seda uurida, tuleb uurida keelte ajalugu. Siis on võimalik kindlaks teha, millal ja milline muutus aset leidis. Ei ole veel teada, mis keele arengut mõjutab. Kultuurilised tegurid tunduvad olevat tähtsamad kui bioloogilised tegurid. Ehk siis nende keeli on kujundanud erinevate rahvaste ajalood. Ilmselgelt ütlevad keeled meile rohkem, kui me teame ...