Vestmik

et midagi pidama   »   nl iets moeten doen

72 [seitsekümmend kaks]

midagi pidama

midagi pidama

72 [tweeënzeventig]

iets moeten doen

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hollandi Mängi Rohkem
pidama mo-t-n m_____ m-e-e- ------ moeten 0
Ma pean kirja ära saatma. I---oe---e br--f ---stu-e-. I_ m___ d_ b____ v_________ I- m-e- d- b-i-f v-r-t-r-n- --------------------------- Ik moet de brief versturen. 0
Ma pean hotellile maksma. Ik----- het-hot---b-t---n. I_ m___ h__ h____ b_______ I- m-e- h-t h-t-l b-t-l-n- -------------------------- Ik moet het hotel betalen. 0
Sa pead varakult tõusma. Je---et v-----o-staa-. J_ m___ v____ o_______ J- m-e- v-o-g o-s-a-n- ---------------------- Je moet vroeg opstaan. 0
Sa pead palju töötama. Je m-e--v-e---e---n. J_ m___ v___ w______ J- m-e- v-e- w-r-e-. -------------------- Je moet veel werken. 0
Sa pead täpne olema. J---oe- st-pt-z-jn. J_ m___ s____ z____ J- m-e- s-i-t z-j-. ------------------- Je moet stipt zijn. 0
Ta peab tankima. H----oe---an---. H__ m___ t______ H-j m-e- t-n-e-. ---------------- Hij moet tanken. 0
Ta peab autot parandama. Hij-mo-- -e-aut- --p-r----. H__ m___ d_ a___ r_________ H-j m-e- d- a-t- r-p-r-r-n- --------------------------- Hij moet de auto repareren. 0
Ta peab autot pesema. H-- moe--d--auto wa--e-. H__ m___ d_ a___ w______ H-j m-e- d- a-t- w-s-e-. ------------------------ Hij moet de auto wassen. 0
Ta peab sisseoste tegema. Z-- -oet ink-p-n--o-n. Z__ m___ i______ d____ Z-j m-e- i-k-p-n d-e-. ---------------------- Zij moet inkopen doen. 0
Ta peab korterit puhastama. Zij -o-t -e-wo---g s-h--------. Z__ m___ d_ w_____ s___________ Z-j m-e- d- w-n-n- s-h-o-m-k-n- ------------------------------- Zij moet de woning schoonmaken. 0
Ta peab pesu ära pesema. Zij-m--- de -a- d---. Z__ m___ d_ w__ d____ Z-j m-e- d- w-s d-e-. --------------------- Zij moet de was doen. 0
Me peame kohe kooli minema. Wi--m-e-e-----m----n n--r--cho-l. W__ m_____ z_ m_____ n___ s______ W-j m-e-e- z- m-t-e- n-a- s-h-o-. --------------------------------- Wij moeten zo meteen naar school. 0
Me peame kohe tööle minema. Wij ---te--z- --teen----r--et-w--k. W__ m_____ z_ m_____ n___ h__ w____ W-j m-e-e- z- m-t-e- n-a- h-t w-r-. ----------------------------------- Wij moeten zo meteen naar het werk. 0
Me peame kohe arsti juurde minema. Wij --et-n--o -e-e-n na-r de-do---r. W__ m_____ z_ m_____ n___ d_ d______ W-j m-e-e- z- m-t-e- n-a- d- d-k-e-. ------------------------------------ Wij moeten zo meteen naar de dokter. 0
Te peate bussi ootama. Ju---e--oet-n--p--e-b-s-w---t--. J_____ m_____ o_ d_ b__ w_______ J-l-i- m-e-e- o- d- b-s w-c-t-n- -------------------------------- Jullie moeten op de bus wachten. 0
Te peate rongi ootama. J--l-e-mo-ten ---d--trei- -a---e-. J_____ m_____ o_ d_ t____ w_______ J-l-i- m-e-e- o- d- t-e-n w-c-t-n- ---------------------------------- Jullie moeten op de trein wachten. 0
Te peate taksot ootama. J-llie--oete- -p-de--axi -a-hte-. J_____ m_____ o_ d_ t___ w_______ J-l-i- m-e-e- o- d- t-x- w-c-t-n- --------------------------------- Jullie moeten op de taxi wachten. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + hollandi (1-100) MP3 hollandi (1-100)
Videot ei leitud!

Miks on nii palju erinevaid keeli?

Tänapäeval on maailmas rohkem kui 6000 erinevat keelt. Seepärast on meil vaja tõlke ja tõlkijaid. Väga kaua aega tagasi rääkisid kõik veel sama keelt. See muutus, kui inimesed hakkasid välja rändama. Nad jätsid oma Aafrika kodumaa ja kolisid üle maailma laiali. Rändamine tõi kaasa keelelise eraldamine. Sest igal rahval tekkis oma suhtlusvorm. Ühest protokeelest arenes välja palju erinevaid keeli. Aga inimene ei jäänud ühte paika väga kauaks. Nii et keeled eraldusid üksteisest aina rohkem. Mingil hetkel polnud ühine algupära enam äratuntav. Peale selle ei elanud inimesed tuhandeid aastaid isolatsioonis. Neil oli alati kontakt teiste rahvastega. See muutis keeli. Nad võtsid üle võõrkeele elemente või nad ühinesid. Selle tõttu pole keelte arenemine kunagi peatunud. Seega, keelte rohkus tuleneb rändest ja kontaktist teiste rahvastega. Miks keeled nii erinevad on, on juba teine küsimus. Iga evolutsioon järgib teatud reegleid. Niisiis peab kusagil olema ka põhjus, miks keeled on sellised nagu nad on. Sellepärast on teadlased aastaid keeli uurinud. Nad tahaksid teada, miks keeled erinevalt arenevad. Et seda uurida, tuleb uurida keelte ajalugu. Siis on võimalik kindlaks teha, millal ja milline muutus aset leidis. Ei ole veel teada, mis keele arengut mõjutab. Kultuurilised tegurid tunduvad olevat tähtsamad kui bioloogilised tegurid. Ehk siis nende keeli on kujundanud erinevate rahvaste ajalood. Ilmselgelt ütlevad keeled meile rohkem, kui me teame ...