Vestmik

et midagi pidama   »   lv kaut ko vajadzēt

72 [seitsekümmend kaks]

midagi pidama

midagi pidama

72 [septiņdesmit divi]

kaut ko vajadzēt

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti läti Mängi Rohkem
pidama vaj-d--t v_______ v-j-d-ē- -------- vajadzēt 0
Ma pean kirja ära saatma. Ma- jā-osūt--v--t-le. M__ j_______ v_______ M-n j-n-s-t- v-s-u-e- --------------------- Man jānosūta vēstule. 0
Ma pean hotellile maksma. M-- j-sa--k-ā-par vi----c-. M__ j________ p__ v________ M-n j-s-m-k-ā p-r v-e-n-c-. --------------------------- Man jāsamaksā par viesnīcu. 0
Sa pead varakult tõusma. T-- --ri-----ļ--. T__ a___ j_______ T-v a-r- j-c-ļ-s- ----------------- Tev agri jāceļas. 0
Sa pead palju töötama. T-- d-ud- -ā-trā--. T__ d____ j________ T-v d-u-z j-s-r-d-. ------------------- Tev daudz jāstrādā. 0
Sa pead täpne olema. Tev jā-ū- pr-cīz--. T__ j____ p________ T-v j-b-t p-e-ī-a-. ------------------- Tev jābūt precīzam. 0
Ta peab tankima. Vi--- ---z--lda -e--ie-a. V____ j________ d________ V-ņ-m j-u-p-l-a d-g-i-l-. ------------------------- Viņam jāuzpilda degviela. 0
Ta peab autot parandama. Vi-a----sal--o ---ī-a. V____ j_______ m______ V-ņ-m j-s-l-b- m-š-n-. ---------------------- Viņam jāsalabo mašīna. 0
Ta peab autot pesema. Vi--- jānom-z-ā--ašī-a. V____ j________ m______ V-ņ-m j-n-m-z-ā m-š-n-. ----------------------- Viņam jānomazgā mašīna. 0
Ta peab sisseoste tegema. Vi-ai ----p--k--. V____ j__________ V-ņ-i j-i-p-r-a-. ----------------- Viņai jāiepērkas. 0
Ta peab korterit puhastama. V--a- jā---opj-d---okl--. V____ j_______ d_________ V-ņ-i j-u-k-p- d-ī-o-l-s- ------------------------- Viņai jāuzkopj dzīvoklis. 0
Ta peab pesu ära pesema. V--a--j----gā-ve--. V____ j______ v____ V-ņ-i j-m-z-ā v-ļ-. ------------------- Viņai jāmazgā veļa. 0
Me peame kohe kooli minema. M-ms -ūl---j-ie------k--u. M___ t____ j____ u_ s_____ M-m- t-l-t j-i-t u- s-o-u- -------------------------- Mums tūlīt jāiet uz skolu. 0
Me peame kohe tööle minema. M--s-t--ī- -ā-e- uz -----. M___ t____ j____ u_ d_____ M-m- t-l-t j-i-t u- d-r-u- -------------------------- Mums tūlīt jāiet uz darbu. 0
Me peame kohe arsti juurde minema. M-ms-tū-ī----iet-----ār-t-. M___ t____ j____ p__ ā_____ M-m- t-l-t j-i-t p-e ā-s-a- --------------------------- Mums tūlīt jāiet pie ārsta. 0
Te peate bussi ootama. Ju-s--āga-d- -utobu--. J___ j______ a________ J-m- j-g-i-a a-t-b-s-. ---------------------- Jums jāgaida autobuss. 0
Te peate rongi ootama. Jum- j-g-i-a -i--ie--. J___ j______ v________ J-m- j-g-i-a v-l-i-n-. ---------------------- Jums jāgaida vilciens. 0
Te peate taksot ootama. Jums----aida -a--------. J___ j______ t__________ J-m- j-g-i-a t-k-o-e-r-. ------------------------ Jums jāgaida taksometrs. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + läti (1-100) MP3 läti (1-100)
Videot ei leitud!

Miks on nii palju erinevaid keeli?

Tänapäeval on maailmas rohkem kui 6000 erinevat keelt. Seepärast on meil vaja tõlke ja tõlkijaid. Väga kaua aega tagasi rääkisid kõik veel sama keelt. See muutus, kui inimesed hakkasid välja rändama. Nad jätsid oma Aafrika kodumaa ja kolisid üle maailma laiali. Rändamine tõi kaasa keelelise eraldamine. Sest igal rahval tekkis oma suhtlusvorm. Ühest protokeelest arenes välja palju erinevaid keeli. Aga inimene ei jäänud ühte paika väga kauaks. Nii et keeled eraldusid üksteisest aina rohkem. Mingil hetkel polnud ühine algupära enam äratuntav. Peale selle ei elanud inimesed tuhandeid aastaid isolatsioonis. Neil oli alati kontakt teiste rahvastega. See muutis keeli. Nad võtsid üle võõrkeele elemente või nad ühinesid. Selle tõttu pole keelte arenemine kunagi peatunud. Seega, keelte rohkus tuleneb rändest ja kontaktist teiste rahvastega. Miks keeled nii erinevad on, on juba teine küsimus. Iga evolutsioon järgib teatud reegleid. Niisiis peab kusagil olema ka põhjus, miks keeled on sellised nagu nad on. Sellepärast on teadlased aastaid keeli uurinud. Nad tahaksid teada, miks keeled erinevalt arenevad. Et seda uurida, tuleb uurida keelte ajalugu. Siis on võimalik kindlaks teha, millal ja milline muutus aset leidis. Ei ole veel teada, mis keele arengut mõjutab. Kultuurilised tegurid tunduvad olevat tähtsamad kui bioloogilised tegurid. Ehk siis nende keeli on kujundanud erinevate rahvaste ajalood. Ilmselgelt ütlevad keeled meile rohkem, kui me teame ...