Vestmik

et midagi pidama   »   sl nekaj morati

72 [seitsekümmend kaks]

midagi pidama

midagi pidama

72 [dvainsedemdeset]

nekaj morati

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti sloveeni Mängi Rohkem
pidama m-r--i m_____ m-r-t- ------ morati 0
Ma pean kirja ära saatma. M---- -d--slati-to pismo. M____ o________ t_ p_____ M-r-m o-p-s-a-i t- p-s-o- ------------------------- Moram odposlati to pismo. 0
Ma pean hotellile maksma. Mo-a--pl---t---ote-. M____ p______ h_____ M-r-m p-a-a-i h-t-l- -------------------- Moram plačati hotel. 0
Sa pead varakult tõusma. Mo-aš zgoda--v--at-. M____ z_____ v______ M-r-š z-o-a- v-t-t-. -------------------- Moraš zgodaj vstati. 0
Sa pead palju töötama. Mo-----e-----de-a--. M____ v_____ d______ M-r-š v-l-k- d-l-t-. -------------------- Moraš veliko delati. 0
Sa pead täpne olema. Mo--š --ti -o--n --t---a. M____ b___ t____ / t_____ M-r-š b-t- t-č-n / t-č-a- ------------------------- Moraš biti točen / točna. 0
Ta peab tankima. O- mo-- -an-at-. O_ m___ t_______ O- m-r- t-n-a-i- ---------------- On mora tankati. 0
Ta peab autot parandama. O--m----p------ti a-to. O_ m___ p________ a____ O- m-r- p-p-a-i-i a-t-. ----------------------- On mora popraviti avto. 0
Ta peab autot pesema. On-mora-opr----a---. O_ m___ o_____ a____ O- m-r- o-r-t- a-t-. -------------------- On mora oprati avto. 0
Ta peab sisseoste tegema. O------a--a--pov--i. O__ m___ n__________ O-a m-r- n-k-p-v-t-. -------------------- Ona mora nakupovati. 0
Ta peab korterit puhastama. O-a -o-a -i--i-i---anovan-e. O__ m___ č______ s__________ O-a m-r- č-s-i-i s-a-o-a-j-. ---------------------------- Ona mora čistiti stanovanje. 0
Ta peab pesu ära pesema. On- -o-a p--t--p--il-. O__ m___ p____ p______ O-a m-r- p-a-i p-r-l-. ---------------------- Ona mora prati perilo. 0
Me peame kohe kooli minema. Tako- mo-amo----i) v šolo. T____ m_____ (____ v š____ T-k-j m-r-m- (-t-) v š-l-. -------------------------- Takoj moramo (iti) v šolo. 0
Me peame kohe tööle minema. Tak-----ramo-(iti) n------. T____ m_____ (____ n_ d____ T-k-j m-r-m- (-t-) n- d-l-. --------------------------- Takoj moramo (iti) na delo. 0
Me peame kohe arsti juurde minema. T--o- m-r-m--(-t-- k ---a-ni-u. T____ m_____ (____ k z_________ T-k-j m-r-m- (-t-) k z-r-v-i-u- ------------------------------- Takoj moramo (iti) k zdravniku. 0
Te peate bussi ootama. P------i m--at- ---a-tob-s- --i--or-te---ka-- ----vto---.) P_______ m_____ n_ a_______ (__ m_____ č_____ n_ a________ P-č-k-t- m-r-t- n- a-t-b-s- (-i m-r-t- č-k-t- n- a-t-b-s-) ---------------------------------------------------------- Počakati morate na avtobus. (Vi morate čakati na avtobus.) 0
Te peate rongi ootama. P-čak--i-mo--t---a --ak. P_______ m_____ n_ v____ P-č-k-t- m-r-t- n- v-a-. ------------------------ Počakati morate na vlak. 0
Te peate taksot ootama. P--ak-----or--- -a----s-. P_______ m_____ n_ t_____ P-č-k-t- m-r-t- n- t-k-i- ------------------------- Počakati morate na taksi. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + sloveeni (1-100) MP3 sloveeni (1-100)
Videot ei leitud!

Miks on nii palju erinevaid keeli?

Tänapäeval on maailmas rohkem kui 6000 erinevat keelt. Seepärast on meil vaja tõlke ja tõlkijaid. Väga kaua aega tagasi rääkisid kõik veel sama keelt. See muutus, kui inimesed hakkasid välja rändama. Nad jätsid oma Aafrika kodumaa ja kolisid üle maailma laiali. Rändamine tõi kaasa keelelise eraldamine. Sest igal rahval tekkis oma suhtlusvorm. Ühest protokeelest arenes välja palju erinevaid keeli. Aga inimene ei jäänud ühte paika väga kauaks. Nii et keeled eraldusid üksteisest aina rohkem. Mingil hetkel polnud ühine algupära enam äratuntav. Peale selle ei elanud inimesed tuhandeid aastaid isolatsioonis. Neil oli alati kontakt teiste rahvastega. See muutis keeli. Nad võtsid üle võõrkeele elemente või nad ühinesid. Selle tõttu pole keelte arenemine kunagi peatunud. Seega, keelte rohkus tuleneb rändest ja kontaktist teiste rahvastega. Miks keeled nii erinevad on, on juba teine küsimus. Iga evolutsioon järgib teatud reegleid. Niisiis peab kusagil olema ka põhjus, miks keeled on sellised nagu nad on. Sellepärast on teadlased aastaid keeli uurinud. Nad tahaksid teada, miks keeled erinevalt arenevad. Et seda uurida, tuleb uurida keelte ajalugu. Siis on võimalik kindlaks teha, millal ja milline muutus aset leidis. Ei ole veel teada, mis keele arengut mõjutab. Kultuurilised tegurid tunduvad olevat tähtsamad kui bioloogilised tegurid. Ehk siis nende keeli on kujundanud erinevate rahvaste ajalood. Ilmselgelt ütlevad keeled meile rohkem, kui me teame ...