Vestmik

et midagi pidama   »   fr devoir faire qc.

72 [seitsekümmend kaks]

midagi pidama

midagi pidama

72 [soixante-douze]

devoir faire qc.

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti prantsuse Mängi Rohkem
pidama d--o-r d_____ d-v-i- ------ devoir 0
Ma pean kirja ära saatma. Je do-- e----er-un- -et-re. J_ d___ e______ u__ l______ J- d-i- e-v-y-r u-e l-t-r-. --------------------------- Je dois envoyer une lettre. 0
Ma pean hotellile maksma. J--dois-p---- l---tel. J_ d___ p____ l_______ J- d-i- p-y-r l-h-t-l- ---------------------- Je dois payer l’hôtel. 0
Sa pead varakult tõusma. T--d--s--e----er t--. T_ d___ t_ l____ t___ T- d-i- t- l-v-r t-t- --------------------- Tu dois te lever tôt. 0
Sa pead palju töötama. Tu------bea-c--- ----a---er. T_ d___ b_______ t__________ T- d-i- b-a-c-u- t-a-a-l-e-. ---------------------------- Tu dois beaucoup travailler. 0
Sa pead täpne olema. Tu doi- -----à --heur-. T_ d___ ê___ à l_______ T- d-i- ê-r- à l-h-u-e- ----------------------- Tu dois être à l’heure. 0
Ta peab tankima. Il-d--- fai-e l- -l---. I_ d___ f____ l_ p_____ I- d-i- f-i-e l- p-e-n- ----------------------- Il doit faire le plein. 0
Ta peab autot parandama. I--do-t-ré--re--l- voi--r-. I_ d___ r______ l_ v_______ I- d-i- r-p-r-r l- v-i-u-e- --------------------------- Il doit réparer la voiture. 0
Ta peab autot pesema. Il------laver -- --i----. I_ d___ l____ l_ v_______ I- d-i- l-v-r l- v-i-u-e- ------------------------- Il doit laver la voiture. 0
Ta peab sisseoste tegema. Ell- d--- fa--e---s---h--s. E___ d___ f____ d__ a______ E-l- d-i- f-i-e d-s a-h-t-. --------------------------- Elle doit faire des achats. 0
Ta peab korterit puhastama. El-- d--- ---r--l--m--ag---a-- -’-p-ar-eme--. E___ d___ f____ l_ m_____ d___ l_____________ E-l- d-i- f-i-e l- m-n-g- d-n- l-a-p-r-e-e-t- --------------------------------------------- Elle doit faire le ménage dans l’appartement. 0
Ta peab pesu ära pesema. Elle-d-i--l---r ---l---e. E___ d___ l____ l_ l_____ E-l- d-i- l-v-r l- l-n-e- ------------------------- Elle doit laver le linge. 0
Me peame kohe kooli minema. N--s-d-v--s-a-le--t-u--de -uite --l’-cole. N___ d_____ a____ t___ d_ s____ à l_______ N-u- d-v-n- a-l-r t-u- d- s-i-e à l-é-o-e- ------------------------------------------ Nous devons aller tout de suite à l’école. 0
Me peame kohe tööle minema. N-us de-o-s--l--r-to-t -----ite------av--l. N___ d_____ a____ t___ d_ s____ a_ t_______ N-u- d-v-n- a-l-r t-u- d- s-i-e a- t-a-a-l- ------------------------------------------- Nous devons aller tout de suite au travail. 0
Me peame kohe arsti juurde minema. No-s dev--s--ller-t-u- -e s--te -h-z -e ---e-i-. N___ d_____ a____ t___ d_ s____ c___ l_ m_______ N-u- d-v-n- a-l-r t-u- d- s-i-e c-e- l- m-d-c-n- ------------------------------------------------ Nous devons aller tout de suite chez le médecin. 0
Te peate bussi ootama. V--- d-----a--e-----le---s. V___ d____ a_______ l_ b___ V-u- d-v-z a-t-n-r- l- b-s- --------------------------- Vous devez attendre le bus. 0
Te peate rongi ootama. V--s -e-e- --t-nd---le tra-n. V___ d____ a_______ l_ t_____ V-u- d-v-z a-t-n-r- l- t-a-n- ----------------------------- Vous devez attendre le train. 0
Te peate taksot ootama. Vo-- -evez-atten-r- -- taxi. V___ d____ a_______ l_ t____ V-u- d-v-z a-t-n-r- l- t-x-. ---------------------------- Vous devez attendre le taxi. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + prantsuse (1-100) MP3 prantsuse (1-100)
Videot ei leitud!

Miks on nii palju erinevaid keeli?

Tänapäeval on maailmas rohkem kui 6000 erinevat keelt. Seepärast on meil vaja tõlke ja tõlkijaid. Väga kaua aega tagasi rääkisid kõik veel sama keelt. See muutus, kui inimesed hakkasid välja rändama. Nad jätsid oma Aafrika kodumaa ja kolisid üle maailma laiali. Rändamine tõi kaasa keelelise eraldamine. Sest igal rahval tekkis oma suhtlusvorm. Ühest protokeelest arenes välja palju erinevaid keeli. Aga inimene ei jäänud ühte paika väga kauaks. Nii et keeled eraldusid üksteisest aina rohkem. Mingil hetkel polnud ühine algupära enam äratuntav. Peale selle ei elanud inimesed tuhandeid aastaid isolatsioonis. Neil oli alati kontakt teiste rahvastega. See muutis keeli. Nad võtsid üle võõrkeele elemente või nad ühinesid. Selle tõttu pole keelte arenemine kunagi peatunud. Seega, keelte rohkus tuleneb rändest ja kontaktist teiste rahvastega. Miks keeled nii erinevad on, on juba teine küsimus. Iga evolutsioon järgib teatud reegleid. Niisiis peab kusagil olema ka põhjus, miks keeled on sellised nagu nad on. Sellepärast on teadlased aastaid keeli uurinud. Nad tahaksid teada, miks keeled erinevalt arenevad. Et seda uurida, tuleb uurida keelte ajalugu. Siis on võimalik kindlaks teha, millal ja milline muutus aset leidis. Ei ole veel teada, mis keele arengut mõjutab. Kultuurilised tegurid tunduvad olevat tähtsamad kui bioloogilised tegurid. Ehk siis nende keeli on kujundanud erinevate rahvaste ajalood. Ilmselgelt ütlevad keeled meile rohkem, kui me teame ...