Vestmik

et midagi pidama   »   fi täytyä tehdä jotakin

72 [seitsekümmend kaks]

midagi pidama

midagi pidama

72 [seitsemänkymmentäkaksi]

täytyä tehdä jotakin

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti soome Mängi Rohkem
pidama täytyä t_____ t-y-y- ------ täytyä 0
Ma pean kirja ära saatma. Mi-un--äy-yy----e--ää---rje. M____ t_____ l_______ k_____ M-n-n t-y-y- l-h-t-ä- k-r-e- ---------------------------- Minun täytyy lähettää kirje. 0
Ma pean hotellile maksma. M-n-- ---ty- maks-- --t-lli. M____ t_____ m_____ h_______ M-n-n t-y-y- m-k-a- h-t-l-i- ---------------------------- Minun täytyy maksaa hotelli. 0
Sa pead varakult tõusma. S--un-----yy ---s-- --k--s-- y---. S____ t_____ n_____ a_______ y____ S-n-n t-y-y- n-u-t- a-k-i-i- y-ö-. ---------------------------------- Sinun täytyy nousta aikaisin ylös. 0
Sa pead palju töötama. S-nun--ä-ty- t-ös-------ä -al-on. S____ t_____ t___________ p______ S-n-n t-y-y- t-ö-k-n-e-l- p-l-o-. --------------------------------- Sinun täytyy työskennellä paljon. 0
Sa pead täpne olema. S-n-n---yt---olla---o--s-. S____ t_____ o___ a_______ S-n-n t-y-y- o-l- a-o-s-a- -------------------------- Sinun täytyy olla ajoissa. 0
Ta peab tankima. Hän-- t--tyy t-nk--a. H____ t_____ t_______ H-n-n t-y-y- t-n-a-a- --------------------- Hänen täytyy tankata. 0
Ta peab autot parandama. Hä-e- t-ytyy-korj--a-au-o. H____ t_____ k______ a____ H-n-n t-y-y- k-r-a-a a-t-. -------------------------- Hänen täytyy korjata auto. 0
Ta peab autot pesema. Häne- --y-yy-pe--ä aut-. H____ t_____ p____ a____ H-n-n t-y-y- p-s-ä a-t-. ------------------------ Hänen täytyy pestä auto. 0
Ta peab sisseoste tegema. H--e--täy--y--ä-dä---u-as--. H____ t_____ k____ k________ H-n-n t-y-y- k-y-ä k-u-a-s-. ---------------------------- Hänen täytyy käydä kaupassa. 0
Ta peab korterit puhastama. H-----t-yt-- s-i-ota ---nt-. H____ t_____ s______ a______ H-n-n t-y-y- s-i-o-a a-u-t-. ---------------------------- Hänen täytyy siivota asunto. 0
Ta peab pesu ära pesema. H-n-- --y-yy ---tä-pyyki-. H____ t_____ p____ p______ H-n-n t-y-y- p-s-ä p-y-i-. -------------------------- Hänen täytyy pestä pyykit. 0
Me peame kohe kooli minema. Me-d-----yt-y --h-- menn--k-ulu--. M_____ t_____ k____ m____ k_______ M-i-ä- t-y-y- k-h-a m-n-ä k-u-u-n- ---------------------------------- Meidän täytyy kohta mennä kouluun. 0
Me peame kohe tööle minema. Meidän-täyty---ohta m-nnä----hi-. M_____ t_____ k____ m____ t______ M-i-ä- t-y-y- k-h-a m-n-ä t-i-i-. --------------------------------- Meidän täytyy kohta mennä töihin. 0
Me peame kohe arsti juurde minema. M----n --yty- k-h-a---n------käriin. M_____ t_____ k____ m____ l_________ M-i-ä- t-y-y- k-h-a m-n-ä l-ä-ä-i-n- ------------------------------------ Meidän täytyy kohta mennä lääkäriin. 0
Te peate bussi ootama. T--------yt-y odotta- buss-a. T_____ t_____ o______ b______ T-i-ä- t-y-y- o-o-t-a b-s-i-. ----------------------------- Teidän täytyy odottaa bussia. 0
Te peate rongi ootama. Teidän t--ty----ottaa--u-aa. T_____ t_____ o______ j_____ T-i-ä- t-y-y- o-o-t-a j-n-a- ---------------------------- Teidän täytyy odottaa junaa. 0
Te peate taksot ootama. Teidä- tä-t-y -d-tta- ---si-. T_____ t_____ o______ t______ T-i-ä- t-y-y- o-o-t-a t-k-i-. ----------------------------- Teidän täytyy odottaa taksia. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + soome (1-100) MP3 soome (1-100)
Videot ei leitud!

Miks on nii palju erinevaid keeli?

Tänapäeval on maailmas rohkem kui 6000 erinevat keelt. Seepärast on meil vaja tõlke ja tõlkijaid. Väga kaua aega tagasi rääkisid kõik veel sama keelt. See muutus, kui inimesed hakkasid välja rändama. Nad jätsid oma Aafrika kodumaa ja kolisid üle maailma laiali. Rändamine tõi kaasa keelelise eraldamine. Sest igal rahval tekkis oma suhtlusvorm. Ühest protokeelest arenes välja palju erinevaid keeli. Aga inimene ei jäänud ühte paika väga kauaks. Nii et keeled eraldusid üksteisest aina rohkem. Mingil hetkel polnud ühine algupära enam äratuntav. Peale selle ei elanud inimesed tuhandeid aastaid isolatsioonis. Neil oli alati kontakt teiste rahvastega. See muutis keeli. Nad võtsid üle võõrkeele elemente või nad ühinesid. Selle tõttu pole keelte arenemine kunagi peatunud. Seega, keelte rohkus tuleneb rändest ja kontaktist teiste rahvastega. Miks keeled nii erinevad on, on juba teine küsimus. Iga evolutsioon järgib teatud reegleid. Niisiis peab kusagil olema ka põhjus, miks keeled on sellised nagu nad on. Sellepärast on teadlased aastaid keeli uurinud. Nad tahaksid teada, miks keeled erinevalt arenevad. Et seda uurida, tuleb uurida keelte ajalugu. Siis on võimalik kindlaks teha, millal ja milline muutus aset leidis. Ei ole veel teada, mis keele arengut mõjutab. Kultuurilised tegurid tunduvad olevat tähtsamad kui bioloogilised tegurid. Ehk siis nende keeli on kujundanud erinevate rahvaste ajalood. Ilmselgelt ütlevad keeled meile rohkem, kui me teame ...