Vestmik

et midagi pidama   »   eo devi fari ion

72 [seitsekümmend kaks]

midagi pidama

midagi pidama

72 [sepdek du]

devi fari ion

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti esperanto Mängi Rohkem
pidama d--i d___ d-v- ---- devi 0
Ma pean kirja ära saatma. Mi d-v-s s-n-i ----e-e-on. M_ d____ s____ l_ l_______ M- d-v-s s-n-i l- l-t-r-n- -------------------------- Mi devas sendi la leteron. 0
Ma pean hotellile maksma. Mi -e-a--p-gi-la--ot---n. M_ d____ p___ l_ h_______ M- d-v-s p-g- l- h-t-l-n- ------------------------- Mi devas pagi la hotelon. 0
Sa pead varakult tõusma. Vi d-v-s-f-----l-i--ĝ-. V_ d____ f___ e________ V- d-v-s f-u- e-l-t-ĝ-. ----------------------- Vi devas frue ellitiĝi. 0
Sa pead palju töötama. V- d-va- ---te-l-b---. V_ d____ m____ l______ V- d-v-s m-l-e l-b-r-. ---------------------- Vi devas multe labori. 0
Sa pead täpne olema. Vi d---s e----aku--t-. V_ d____ e___ a_______ V- d-v-s e-t- a-u-a-a- ---------------------- Vi devas esti akurata. 0
Ta peab tankima. L--d---- ---n--- l-------nu---. L_ d____ p______ l_ b__________ L- d-v-s p-e-i-i l- b-n-i-u-o-. ------------------------------- Li devas plenigi la benzinujon. 0
Ta peab autot parandama. Li--e--- -ip-r- l-------. L_ d____ r_____ l_ a_____ L- d-v-s r-p-r- l- a-t-n- ------------------------- Li devas ripari la aŭton. 0
Ta peab autot pesema. Li-----s -avi-la -ŭto-. L_ d____ l___ l_ a_____ L- d-v-s l-v- l- a-t-n- ----------------------- Li devas lavi la aŭton. 0
Ta peab sisseoste tegema. Ŝi---va--aĉ----i. Ŝ_ d____ a_______ Ŝ- d-v-s a-e-u-i- ----------------- Ŝi devas aĉetumi. 0
Ta peab korterit puhastama. Ŝi ----s--u---adi-l--l-ĝe-o-. Ŝ_ d____ p_______ l_ l_______ Ŝ- d-v-s p-r-g-d- l- l-ĝ-j-n- ----------------------------- Ŝi devas purigadi la loĝejon. 0
Ta peab pesu ära pesema. Ŝ- d-v-s la------la-o---on. Ŝ_ d____ l___ l_ l_________ Ŝ- d-v-s l-v- l- l-v-t-ĵ-n- --------------------------- Ŝi devas lavi la lavotaĵon. 0
Me peame kohe kooli minema. N- de-as t-j -ri-a- l--ler-e-o. N_ d____ t__ i__ a_ l_ l_______ N- d-v-s t-j i-i a- l- l-r-e-o- ------------------------------- Ni devas tuj iri al la lernejo. 0
Me peame kohe tööle minema. N---------uj---- -l la -------o. N_ d____ t__ i__ a_ l_ l________ N- d-v-s t-j i-i a- l- l-b-r-j-. -------------------------------- Ni devas tuj iri al la laborejo. 0
Me peame kohe arsti juurde minema. Ni-devas tu------a------ok-or-. N_ d____ t__ i__ a_ l_ d_______ N- d-v-s t-j i-i a- l- d-k-o-o- ------------------------------- Ni devas tuj iri al la doktoro. 0
Te peate bussi ootama. V- ---as--t-n-i -a--u--n. V_ d____ a_____ l_ b_____ V- d-v-s a-e-d- l- b-s-n- ------------------------- Vi devas atendi la buson. 0
Te peate rongi ootama. Vi --vas -t------a tr-j--n. V_ d____ a_____ l_ t_______ V- d-v-s a-e-d- l- t-a-n-n- --------------------------- Vi devas atendi la trajnon. 0
Te peate taksot ootama. V---eva---t-ndi l- --k--o-. V_ d____ a_____ l_ t_______ V- d-v-s a-e-d- l- t-k-i-n- --------------------------- Vi devas atendi la taksion. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + esperanto (1-100) MP3 esperanto (1-100)
Videot ei leitud!

Miks on nii palju erinevaid keeli?

Tänapäeval on maailmas rohkem kui 6000 erinevat keelt. Seepärast on meil vaja tõlke ja tõlkijaid. Väga kaua aega tagasi rääkisid kõik veel sama keelt. See muutus, kui inimesed hakkasid välja rändama. Nad jätsid oma Aafrika kodumaa ja kolisid üle maailma laiali. Rändamine tõi kaasa keelelise eraldamine. Sest igal rahval tekkis oma suhtlusvorm. Ühest protokeelest arenes välja palju erinevaid keeli. Aga inimene ei jäänud ühte paika väga kauaks. Nii et keeled eraldusid üksteisest aina rohkem. Mingil hetkel polnud ühine algupära enam äratuntav. Peale selle ei elanud inimesed tuhandeid aastaid isolatsioonis. Neil oli alati kontakt teiste rahvastega. See muutis keeli. Nad võtsid üle võõrkeele elemente või nad ühinesid. Selle tõttu pole keelte arenemine kunagi peatunud. Seega, keelte rohkus tuleneb rändest ja kontaktist teiste rahvastega. Miks keeled nii erinevad on, on juba teine küsimus. Iga evolutsioon järgib teatud reegleid. Niisiis peab kusagil olema ka põhjus, miks keeled on sellised nagu nad on. Sellepärast on teadlased aastaid keeli uurinud. Nad tahaksid teada, miks keeled erinevalt arenevad. Et seda uurida, tuleb uurida keelte ajalugu. Siis on võimalik kindlaks teha, millal ja milline muutus aset leidis. Ei ole veel teada, mis keele arengut mõjutab. Kultuurilised tegurid tunduvad olevat tähtsamad kui bioloogilised tegurid. Ehk siis nende keeli on kujundanud erinevate rahvaste ajalood. Ilmselgelt ütlevad keeled meile rohkem, kui me teame ...