Vestmik

et Minevik 3   »   ko 과거형 3

83 [kaheksakümmend kolm]

Minevik 3

Minevik 3

83 [여든셋]

83 [yeodeunses]

과거형 3

gwageohyeong 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti korea Mängi Rohkem
helistama 전--요 전___ 전-해- ---- 전화해요 0
j----wah--yo j___________ j-o-h-a-a-y- ------------ jeonhwahaeyo
Ma helistasin. 저--전화--요. 저_ 전_____ 저- 전-했-요- --------- 저는 전화했어요. 0
je---un ---nh----es-----o. j______ j_________________ j-o-e-n j-o-h-a-a-s---o-o- -------------------------- jeoneun jeonhwahaess-eoyo.
Ma olin terve selle aja telefonil. 저는 -속 -화했-요. 저_ 계_ 전_____ 저- 계- 전-했-요- ------------ 저는 계속 전화했어요. 0
jeo---n-----og---onh--haes---oyo. j______ g_____ j_________________ j-o-e-n g-e-o- j-o-h-a-a-s---o-o- --------------------------------- jeoneun gyesog jeonhwahaess-eoyo.
küsima 물어봐요 물___ 물-봐- ---- 물어봐요 0
mul---b-a-o m__________ m-l-e-b-a-o ----------- mul-eobwayo
Ma küsisin. 저는 -어봤어-. 저_ 물_____ 저- 물-봤-요- --------- 저는 물어봤어요. 0
j-o-------l-eobw-ss-e-yo. j______ m________________ j-o-e-n m-l-e-b-a-s-e-y-. ------------------------- jeoneun mul-eobwass-eoyo.
Ma olen alati küsinud. 저--항상-물어봤어요. 저_ 항_ 물_____ 저- 항- 물-봤-요- ------------ 저는 항상 물어봤어요. 0
j--n--- -a-g--n- mu--e--w-s--e---. j______ h_______ m________________ j-o-e-n h-n-s-n- m-l-e-b-a-s-e-y-. ---------------------------------- jeoneun hangsang mul-eobwass-eoyo.
jutustama 얘기-요 얘___ 얘-해- ---- 얘기해요 0
y--gih-e-o y_________ y-e-i-a-y- ---------- yaegihaeyo
Ma jutustasin. 저- --했--. 저_ 얘_____ 저- 얘-했-요- --------- 저는 얘기했어요. 0
j-o---n-ya--iha-----o--. j______ y_______________ j-o-e-n y-e-i-a-s---o-o- ------------------------ jeoneun yaegihaess-eoyo.
Ma jutustasin terve loo ära. 저는 ---이--를-얘기했어-. 저_ 모_ 이___ 얘_____ 저- 모- 이-기- 얘-했-요- ----------------- 저는 모든 이야기를 얘기했어요. 0
j-on-------eun-i-agi------a-g----s-----o. j______ m_____ i________ y_______________ j-o-e-n m-d-u- i-a-i-e-l y-e-i-a-s---o-o- ----------------------------------------- jeoneun modeun iyagileul yaegihaess-eoyo.
õppima 공부-요 공___ 공-해- ---- 공부해요 0
go--bu-a--o g__________ g-n-b-h-e-o ----------- gongbuhaeyo
Ma õppisin. 저- 공부했-요. 저_ 공_____ 저- 공-했-요- --------- 저는 공부했어요. 0
jeone-----n--u-a--s--o--. j______ g________________ j-o-e-n g-n-b-h-e-s-e-y-. ------------------------- jeoneun gongbuhaess-eoyo.
Ma õppisin terve õhtu. 저는--- 내------요. 저_ 저_ 내_ 공_____ 저- 저- 내- 공-했-요- --------------- 저는 저녁 내내 공부했어요. 0
jeon-un----ny-og --e-ae-g--g--h-------y-. j______ j_______ n_____ g________________ j-o-e-n j-o-y-o- n-e-a- g-n-b-h-e-s-e-y-. ----------------------------------------- jeoneun jeonyeog naenae gongbuhaess-eoyo.
töötama 일해요 일__ 일-요 --- 일해요 0
i-h--yo i______ i-h-e-o ------- ilhaeyo
Ma töötasin. 저는--했--. 저_ 일____ 저- 일-어-. -------- 저는 일했어요. 0
je----- ilha-ss--oy-. j______ i____________ j-o-e-n i-h-e-s-e-y-. --------------------- jeoneun ilhaess-eoyo.
Ma töötasin terve päeva. 저-------일했어-. 저_ 하___ 일____ 저- 하-종- 일-어-. ------------- 저는 하루종일 일했어요. 0
j-oneu---alujong--- ---a-ss----o. j______ h__________ i____________ j-o-e-n h-l-j-n---l i-h-e-s-e-y-. --------------------------------- jeoneun halujong-il ilhaess-eoyo.
sööma 먹-요 먹__ 먹-요 --- 먹어요 0
m-og-eo-o m________ m-o---o-o --------- meog-eoyo
Ma sõin. 저는--었--. 저_ 먹____ 저- 먹-어-. -------- 저는 먹었어요. 0
j-on-u----og----s-----. j______ m______________ j-o-e-n m-o---o-s-e-y-. ----------------------- jeoneun meog-eoss-eoyo.
Ma sõin kogu toidu ära. 저------식---었--. 저_ 모_ 음__ 먹____ 저- 모- 음-을 먹-어-. --------------- 저는 모든 음식을 먹었어요. 0
je--eu- --d-----u-------- ---g-e--s--o-o. j______ m_____ e_________ m______________ j-o-e-n m-d-u- e-m-i---u- m-o---o-s-e-y-. ----------------------------------------- jeoneun modeun eumsig-eul meog-eoss-eoyo.

Keeleteaduse ajalugu

Inimkonda on keeled alati huvitanud. Tänu sellele on keeleteaduse haru väga pika ajalooga. Keeleteadus tegeleeb süsteemselt keele uurimisega. Inimene vaatles keelt juba tuhandeid aastaid tagasi. Niisiis arenesid erinevatel kultuuridel erinevad süsteemid. Selle tulemusena tekkisid erinevad keelekirjeldused. Tänapäeva keeleteauds põhineb kõige rohkem antiikaja teooriatel. Mitmed traditsioonid pärinevad eelkõige Kreekast. Kõige vanem keelt analüüsiv teos pärineb aga hoopis Indiast. See kirjutati 3000 aastat tagasi ning autoriks oli grammatik Sakatayana. Antiikajal tegelesid keeltega filosoofid nagu Platon. Hilisemal ajal arendasid neid teooriaid edasi Rooma autorid. Araablastel tekkis oma traditsioon 8. sajandil. Nende tekstid sisaldavad väga täpseid araabia keele kirjeldusi. Kaasajal on eriliselt suur huvi olnud selle vastu, kust keel pärineb. Õpetlased tundsid aga huvi keele ajaloo vastu. 18. sajandil hakati keeli omavahel võrdlema. Inimene tahtis teada, kuidas keel areneb. Hiljem keskenduti keelele kui süsteemile. Keskseks küsimuseks oli, kuidas keel toimib. Tänapäeval on olemas palju erinevaid lingivistikaalaseid koolkondi. 50ndatest alates on arenenud välja palju uusi uurimissuundi. Suuresti on need mõjutatud teistest teadusharudest. Näiteks võib tuua psühholingvistikat ja rahvusvahelist kommunikatsiooni. Uuemad koolkonnad on väga spetsiifilised. Üks neist on näiteks feminismi lingvistika. Seega keeleteaduse ajalugu jätkub... Nii kaua, kui on keeli, on inimesel mida uurida!