Vestmik

et Minevik 3   »   fa ‫ زمان گذشته 3‬

83 [kaheksakümmend kolm]

Minevik 3

Minevik 3

‫83 [هشتاد و سه]‬

‫83 [hashtaad va seh]‬‬‬

‫ زمان گذشته 3‬

‫ zamaan gozashteh 3‬‬‬

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti pärsia Mängi Rohkem
helistama ‫--فن زد-‬ ‫____ ز___ ‫-ل-ن ز-ن- ---------- ‫تلفن زدن‬ 0
‫-e-e-o- z--a--‬‬ ‫_______ z_______ ‫-e-e-o- z-d-n-‬- ----------------- ‫telefon zadan‬‬‬
Ma helistasin. ‫-- -----زد-----‬ ‫__ ت___ ز__ ا___ ‫-ن ت-ف- ز-ه ا-.- ----------------- ‫من تلفن زده ام.‬ 0
‫-a--te-ef-n za-e---m.--‬ ‫___ t______ z____ a_____ ‫-a- t-l-f-n z-d-h a-.-‬- ------------------------- ‫man telefon zadeh am.‬‬‬
Ma olin terve selle aja telefonil. ‫-ن تم-م --ت ب- -لف- صح----ی-کر-م-‬ ‫__ ت___ م__ ب_ ت___ ص___ م_______ ‫-ن ت-ا- م-ت ب- ت-ف- ص-ب- م-‌-ر-م-‬ ----------------------------------- ‫من تمام مدت با تلفن صحبت می‌کردم.‬ 0
‫m-n------m -o--a---a t-lefon -oh--t--i--a--am-‬-‬ ‫___ t_____ m_____ b_ t______ s_____ m____________ ‫-a- t-m-a- m-d-a- b- t-l-f-n s-h-a- m---a-d-m-‬-‬ -------------------------------------------------- ‫man tamaam moddat ba telefon sohbat mi-kardam.‬‬‬
küsima ‫---ل ک-د-‬ ‫____ ک____ ‫-ؤ-ل ک-د-‬ ----------- ‫سؤال کردن‬ 0
‫-ؤ-l--a--a---‬ ‫____ k________ ‫-ؤ-l k-r-a-‬-‬ --------------- ‫sؤel kardan‬‬‬
Ma küsisin. ‫-ن ---ل کر-ه ا--‬ ‫__ س___ ک___ ا___ ‫-ن س-ا- ک-د- ا-.- ------------------ ‫من سؤال کرده ام.‬ 0
‫----sؤ-l-k------a-.‬-‬ ‫___ s___ k_____ a_____ ‫-a- s-e- k-r-e- a-.-‬- ----------------------- ‫man sؤel kardeh am.‬‬‬
Ma olen alati küsinud. ‫من-همی-ه-سو-- م-‌-ردم.‬ ‫__ ه____ س___ م_______ ‫-ن ه-ی-ه س-ا- م-‌-ر-م-‬ ------------------------ ‫من همیشه سوال می‌کردم.‬ 0
‫----------e---o-l----ka--am.-‬‬ ‫___ h_______ s___ m____________ ‫-a- h-m-s-e- s-a- m---a-d-m-‬-‬ -------------------------------- ‫man hamisheh soal mi-kardam.‬‬‬
jutustama ‫-عری- ک-دن‬ ‫_____ ک____ ‫-ع-ی- ک-د-‬ ------------ ‫تعریف کردن‬ 0
‫t-&--os-rif----d----‬ ‫___________ k________ ‫-a-a-o-;-i- k-r-a-‬-‬ ---------------------- ‫ta'rif kardan‬‬‬
Ma jutustasin. ‫م---ع-----ر-- ا--‬ ‫__ ت____ ک___ ا___ ‫-ن ت-ر-ف ک-د- ا-.- ------------------- ‫من تعریف کرده ام.‬ 0
‫man t-&a-os--if-k-r-e--a--‬‬‬ ‫___ t__________ k_____ a_____ ‫-a- t-&-p-s-r-f k-r-e- a-.-‬- ------------------------------ ‫man ta'rif kardeh am.‬‬‬
Ma jutustasin terve loo ära. ‫من --ا-------ن -- -ع--ف کر-- -م/-ردم-‬ ‫__ ت___ د_____ ر_ ت____ ک___ ا________ ‫-ن ت-ا- د-س-ا- ر- ت-ر-ف ک-د- ا-/-ر-م-‬ --------------------------------------- ‫من تمام داستان را تعریف کرده ام/کردم.‬ 0
‫-an ---a----a--t-an-ra -a----s-r-- ka-d-h----ka-da----‬ ‫___ t_____ d_______ r_ t__________ k_____ a____________ ‫-a- t-m-a- d-a-t-a- r- t-&-p-s-r-f k-r-e- a-/-a-d-m-‬-‬ -------------------------------------------------------- ‫man tamaam daastaan ra ta'rif kardeh am/kardam.‬‬‬
õppima ‫یاد-گ--تن‬ ‫___ گ_____ ‫-ا- گ-ف-ن- ----------- ‫یاد گرفتن‬ 0
‫yaa- --r---a-‬-‬ ‫____ g__________ ‫-a-d g-r-f-a-‬-‬ ----------------- ‫yaad gereftan‬‬‬
Ma õppisin. ‫من-ی-د---فت--ا--‬ ‫__ ی__ گ____ ا___ ‫-ن ی-د گ-ف-ه ا-.- ------------------ ‫من یاد گرفته ام.‬ 0
‫--- -aa--g-ref--- a--‬‬‬ ‫___ y___ g_______ a_____ ‫-a- y-a- g-r-f-e- a-.-‬- ------------------------- ‫man yaad gerefteh am.‬‬‬
Ma õppisin terve õhtu. ‫م- ---م ش-----و- ---گیری---دم.‬ ‫__ ت___ ش_ م____ ی______ ب_____ ‫-ن ت-ا- ش- م-غ-ل ی-د-ی-ی ب-د-.- -------------------------------- ‫من تمام شب مشغول یادگیری بودم.‬ 0
‫-a--ta-aam --a- m---ghool-y-adg--i---od-----‬ ‫___ t_____ s___ m________ y_______ b_________ ‫-a- t-m-a- s-a- m-s-g-o-l y-a-g-r- b-o-a-.-‬- ---------------------------------------------- ‫man tamaam shab mashghool yaadgiri boodam.‬‬‬
töötama ‫ک-ر -ردن‬ ‫___ ک____ ‫-ا- ک-د-‬ ---------- ‫کار کردن‬ 0
‫k-a----rd--‬‬‬ ‫____ k________ ‫-a-r k-r-a-‬-‬ --------------- ‫kaar kardan‬‬‬
Ma töötasin. ‫-ن-----کر-ه ا--‬ ‫__ ک__ ک___ ا___ ‫-ن ک-ر ک-د- ا-.- ----------------- ‫من کار کرده ام.‬ 0
‫m-n-------ard-- --.‬-‬ ‫___ k___ k_____ a_____ ‫-a- k-a- k-r-e- a-.-‬- ----------------------- ‫man kaar kardeh am.‬‬‬
Ma töötasin terve päeva. ‫من-تمام -و- -ار-م--کردم-‬ ‫__ ت___ ر__ ک__ م_______ ‫-ن ت-ا- ر-ز ک-ر م-‌-ر-م-‬ -------------------------- ‫من تمام روز کار می‌کردم.‬ 0
‫-an-tam-a- -oo- k--r -i-k-rda--‬‬‬ ‫___ t_____ r___ k___ m____________ ‫-a- t-m-a- r-o- k-a- m---a-d-m-‬-‬ ----------------------------------- ‫man tamaam rooz kaar mi-kardam.‬‬‬
sööma ‫-ذ- -ور--‬ ‫___ خ_____ ‫-ذ- خ-ر-ن- ----------- ‫غذا خوردن‬ 0
‫gh-zaa -h--d----‬ ‫______ k_________ ‫-h-z-a k-o-d-n-‬- ------------------ ‫ghazaa khordan‬‬‬
Ma sõin. ‫م---ذ- ---د- ا-.‬ ‫__ غ__ خ____ ا___ ‫-ن غ-ا خ-ر-ه ا-.- ------------------ ‫من غذا خورده ام.‬ 0
‫-an g--z-- kho--e----.‬-‬ ‫___ g_____ k______ a_____ ‫-a- g-a-a- k-o-d-h a-.-‬- -------------------------- ‫man ghazaa khordeh am.‬‬‬
Ma sõin kogu toidu ära. ‫م--تما-------- --رد-.‬ ‫__ ت___ غ__ ر_ خ______ ‫-ن ت-ا- غ-ا ر- خ-ر-م-‬ ----------------------- ‫من تمام غذا را خوردم.‬ 0
‫m-n-t----m ---zaa-ra-------m.-‬‬ ‫___ t_____ g_____ r_ k__________ ‫-a- t-m-a- g-a-a- r- k-o-d-m-‬-‬ --------------------------------- ‫man tamaam ghazaa ra khordam.‬‬‬

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + pärsia (1-100) MP3 pärsia (1-100)
Videot ei leitud!

Keeleteaduse ajalugu

Inimkonda on keeled alati huvitanud. Tänu sellele on keeleteaduse haru väga pika ajalooga. Keeleteadus tegeleeb süsteemselt keele uurimisega. Inimene vaatles keelt juba tuhandeid aastaid tagasi. Niisiis arenesid erinevatel kultuuridel erinevad süsteemid. Selle tulemusena tekkisid erinevad keelekirjeldused. Tänapäeva keeleteauds põhineb kõige rohkem antiikaja teooriatel. Mitmed traditsioonid pärinevad eelkõige Kreekast. Kõige vanem keelt analüüsiv teos pärineb aga hoopis Indiast. See kirjutati 3000 aastat tagasi ning autoriks oli grammatik Sakatayana. Antiikajal tegelesid keeltega filosoofid nagu Platon. Hilisemal ajal arendasid neid teooriaid edasi Rooma autorid. Araablastel tekkis oma traditsioon 8. sajandil. Nende tekstid sisaldavad väga täpseid araabia keele kirjeldusi. Kaasajal on eriliselt suur huvi olnud selle vastu, kust keel pärineb. Õpetlased tundsid aga huvi keele ajaloo vastu. 18. sajandil hakati keeli omavahel võrdlema. Inimene tahtis teada, kuidas keel areneb. Hiljem keskenduti keelele kui süsteemile. Keskseks küsimuseks oli, kuidas keel toimib. Tänapäeval on olemas palju erinevaid lingivistikaalaseid koolkondi. 50ndatest alates on arenenud välja palju uusi uurimissuundi. Suuresti on need mõjutatud teistest teadusharudest. Näiteks võib tuua psühholingvistikat ja rahvusvahelist kommunikatsiooni. Uuemad koolkonnad on väga spetsiifilised. Üks neist on näiteks feminismi lingvistika. Seega keeleteaduse ajalugu jätkub... Nii kaua, kui on keeli, on inimesel mida uurida!