Vestmik

et Tuttavaks saama   »   fa ‫آشنا شدن‬

3 [kolm]

Tuttavaks saama

Tuttavaks saama

‫3 [سه]‬

3 [se]

‫آشنا شدن‬

[âshenâ shodan]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti pärsia Mängi Rohkem
Tere! ‫س-ا-‬ ‫_____ ‫-ل-م- ------ ‫سلام‬ 0
s-lâm! s_____ s-l-m- ------ salâm!
Tere päevast! ‫ر-- --یر!‬ ‫___ ب_____ ‫-و- ب-ی-!- ----------- ‫روز بخیر!‬ 0
r-z--e -h--r! r__ b_ k_____ r-z b- k-a-r- ------------- ruz be khair!
Kuidas läheb? ‫-الت چ--ره؟ - --و--‬ ‫____ چ_____ / چ_____ ‫-ا-ت چ-و-ه- / چ-و-ی- --------------------- ‫حالت چطوره؟ / چطوری‬ 0
hâ--- --et--e? h____ c_______ h-l-t c-e-o-e- -------------- hâlet chetore?
Tulete te Euroopast? ‫-م- از -روپ--می--یید؟ ‬ ‫___ ا_ ا____ م______ ‬ ‫-م- ا- ا-و-ا م-‌-ی-د- ‬ ------------------------ ‫شما از اروپا می‌آیید؟ ‬ 0
sh-mâ az -r-pâ----ây-d? s____ a_ o____ m_______ s-o-â a- o-u-â m---y-d- ----------------------- shomâ az orupâ mi-âyid?
Tulete te Ameerikast? ‫-ما -ز -مری-- -------؟‬ ‫___ ا_ ا_____ م_______ ‫-م- ا- ا-ر-ک- م-‌-ی-د-‬ ------------------------ ‫شما از امریکا می‌آیید؟‬ 0
sh--- -z--mr-k--mi--y-d? s____ a_ â_____ m_______ s-o-â a- â-r-k- m---y-d- ------------------------ shomâ az âmrikâ mi-âyid?
Tulete te Aasiast? ‫--ا ا---سی- -ی-آ--د؟‬ ‫___ ا_ آ___ م_______ ‫-م- ا- آ-ی- م-‌-ی-د-‬ ---------------------- ‫شما از آسیا می‌آیید؟‬ 0
s-o-â a----i- -i-â-id? s____ a_ â___ m_______ s-o-â a- â-i- m---y-d- ---------------------- shomâ az âsiâ mi-âyid?
Millises hotellis te peatute? ‫د- -د-- --ل--قام---ا-ید-‬ ‫__ ک___ ه__ ا____ د______ ‫-ر ک-ا- ه-ل ا-ا-ت د-ر-د-‬ -------------------------- ‫در کدام هتل اقامت دارید؟‬ 0
dar-k-dâm h-te- --h---t dâ---? d__ k____ h____ e______ d_____ d-r k-d-m h-t-l e-h-m-t d-r-d- ------------------------------ dar kodâm hotel eghâmat dârid?
Kui kaua te siin juba olete? ‫چ-د--از-ا-----ان د--ا--ج----‌گذ---‬ ‫____ ا_ ا_______ د_ ا____ م_______ ‫-ق-ر ا- ا-ا-ت-ا- د- ا-ن-ا م-‌-ذ-د-‬ ------------------------------------ ‫چقدر از اقامتتان در اینجا می‌گذرد؟‬ 0
ch-------t----eg-----e-----d-r i-jâ-m-g-z-ra-? c__ m_____ a_ e___________ d__ i___ m_________ c-e m-d-a- a- e-h-m-t---â- d-r i-j- m-g-z-r-d- ---------------------------------------------- che moddat az eghâmate-tân dar injâ migozarad?
Kui kauaks te jääte? ‫چ-در ---ج- -ی----ی--‬ ‫____ ا____ م________ ‫-ق-ر ا-ن-ا م-‌-ا-ی-؟- ---------------------- ‫چقدر اینجا می‌مانید؟‬ 0
c-e-mod--- --j--m--â-i-? c__ m_____ i___ m_______ c-e m-d-a- i-j- m-m-n-d- ------------------------ che moddat injâ mimânid?
Kas teile meeldib siin? ‫از-ا-نجا--و-تان می‌----‬ ‫__ ا____ خ_____ م______ ‫-ز ا-ن-ا خ-ش-ا- م-‌-ی-؟- ------------------------- ‫از اینجا خوشتان می‌آید؟‬ 0
a- i--â -hos-e-ân -------a-? a_ i___ k________ m_________ a- i-j- k-o-h-t-n m---y-y-d- ---------------------------- az injâ khoshetân mi-ây-yad?
Olete te siin puhkusel? ‫------سافر- -ی-جا هست--- / د--تعطیل-ت-----د؟‬ ‫____ م_____ ا____ ه_____ / د_ ت______ ه______ ‫-ر-ی م-ا-ر- ا-ن-ا ه-ت-د- / د- ت-ط-ل-ت ه-ت-د-‬ ---------------------------------------------- ‫برای مسافرت اینجا هستید؟ / در تعطیلات هستید؟‬ 0
b--â------âfe-at--n-- h--t-d? b_____ m________ i___ h______ b-r-y- m-s-f-r-t i-j- h-s-i-? ----------------------------- barâye mosâferat injâ hastid?
Külastage mind kunagi! ‫--- به -ن بز--د-‬ ‫___ ب_ م_ ب______ ‫-ر- ب- م- ب-ن-د-‬ ------------------ ‫سری به من بزنید!‬ 0
sar--be -a--b----id s___ b_ m__ b______ s-r- b- m-n b-z-n-d ------------------- sari be man bezanid
Siin on minu aadress. ‫-ی- آ--س ---اس--‬ ‫___ آ___ م_ ا____ ‫-ی- آ-ر- م- ا-ت-‬ ------------------ ‫این آدرس من است.‬ 0
in--dr--- man a-t. i_ â_____ m__ a___ i- â-r-s- m-n a-t- ------------------ in âdrese man ast.
Kas näeme homme? ‫فرد- --دیگر--ا -ی-بی-ی-؟‬ ‫____ ه_____ ر_ م________ ‫-ر-ا ه-د-گ- ر- م-‌-ی-ی-؟- -------------------------- ‫فردا همدیگر را می‌بینیم؟‬ 0
fa--- --- ----- ---m--i-i-? f____ h__ d____ r_ m_______ f-r-â h-m d-g-r r- m-b-n-m- --------------------------- fardâ ham digar râ mibinim?
Mul on kahju, kuid mul on midagi juba ees. ‫متاس-م- -- -ار-دا---‬ ‫_______ م_ ک__ د_____ ‫-ت-س-م- م- ک-ر د-ر-.- ---------------------- ‫متاسفم، من کار دارم.‬ 0
mota-asefa-- ma----- d-r-m. m___________ m__ k__ d_____ m-t---s-f-m- m-n k-r d-r-m- --------------------------- mota-asefam, man kâr dâram.
Hüvasti! ‫----افظ!‬ ‫_________ ‫-د-ح-ف-!- ---------- ‫خداحافظ!‬ 0
khod- --f-z! k____ h_____ k-o-â h-f-z- ------------ khodâ hâfez!
Nägemiseni! ‫-د--ن--دا--‬ ‫___ ن_______ ‫-د- ن-ه-ا-!- ------------- ‫خدا نگهدار!‬ 0
kh-d--n-g-hd--! k____ n________ k-o-â n-g-h-â-! --------------- khodâ negahdâr!
Varsti näeme! ‫-ا ب-د!‬ ‫__ ب____ ‫-ا ب-د-‬ --------- ‫تا بعد!‬ 0
t--ba--d! t_ b_____ t- b---d- --------- tâ ba-ad!

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + pärsia (1-100) MP3 pärsia (1-100)
Videot ei leitud!

Tähestikud

Keele abil saame me suhelda. Me ütleme teistele, mida me mõtleme või tunneme. Ka kirjutamisel on sama eesmärk. Enamikel keeltel on kirjutatud vorm või kirjakeel. Kiri sisaldab märke. Need märgid võivad olla mitmesugused. Enamik kirjast koosneb tähtedest. Need tähed moodustavad tähestiku. Tähestik on organiseeritud graafiliste sümbolite kogum. Neid märgid liidetakse teatud reeglite kohaselt sõnadeks. Igal märgil on kindel hääldus. Termin ‘alfabeet’ ehk tähestik tuleneb kreeka keelest. Kreeka keeles on kaks esimest tähte ‘alpha’ ja ‘beta’. Ajaloost leiab mitmeid erinevaid tähestikke. Inimesed kasutasid märke juba 3000 aastat tagasi. Varem olid märgid maagilised sümbolid. Vaid vähesed teadsid nende tähendust. Hiljem kaotasid märgid oma sümboolse loomu. Tänapäeval puudub tähel tähendus. Tähendus tekib siis, kui neid kombineerida teiste tähtedega. Märgid nagu hiina hieroglüüfid toimivad teistmoodi. Nad meenutavad pilte ja sageli ka kujutavad seda, mida tähendavad. Kirjutades kodeerime me oma mõtteid. Oma teadmiste kirja panemiseks kasutame me märke. Meie aju on õppinud tähestikku tõlgendama. Märgitest saavad sõnad, sõnadest ideed. Nii võib tekst elus püsida tuhandeid aastaid. JA olla endiselt mõistetav...
Kas sa teadsid?
Bengali keel kuulub indoiraani keelte hulka. Umbes 220 miljonit räägivad seda emakeelena. Üle 140 miljoni nendest elavad Bangladeshis. Lisaks sellele räägib keelt umbes 75 miljonit inimest Indias. Veel räägitakse seda Malaisias, Nepaalis ja Saudi-Araabias. Seega kuulub bengali keel maailma kõige räägitumate keelte hulka. Keelel on oma kirjapilt. Ka arvude jaoks on eraldi märgid. Tänapäeval kasutatakse enamasti araabia numbreid. Bengali keele lauseseadistus järgib kindlaid reegleid. Lause algab alusega, millele järgneb sihitis ja kõige lõpus on tegusõna. Grammatilist sugu ei ole olemas. Ka nimi- ja omadussõnad ei muutu palju. See on hea kõigile neile, kes seda tähtsat keelt õppida tahavad. Ja seda peaks võimalikult paljud tegema!