Vestmik

et Diskoteegis   »   fa ‫در دیسکو‬

46 [nelikümmend kuus]

Diskoteegis

Diskoteegis

‫46 [چهل و شش]‬

‫46 [chehel va shosh]‬‬‬

‫در دیسکو‬

‫dar disko‬‬‬

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti pärsia Mängi Rohkem
Kas see koht siin on vaba? ‫-ی- --د-- -ال- است؟‬ ‫___ ص____ خ___ ا____ ‫-ی- ص-د-ی خ-ل- ا-ت-‬ --------------------- ‫این صندلی خالی است؟‬ 0
‫i- s-ndal- k-aa-i----?-‬‬ ‫__ s______ k_____ a______ ‫-n s-n-a-i k-a-l- a-t-‬-‬ -------------------------- ‫in sandali khaali ast?‬‬‬
Kas ma võin teiega istuda? ‫-جا-ه --ت-ک-ار -م- ب-ش-----‬ ‫_____ ه__ ک___ ش__ ب________ ‫-ج-ز- ه-ت ک-ا- ش-ا ب-ش-ن-م-‬ ----------------------------- ‫اجازه هست کنار شما بنشینیم؟‬ 0
‫-jaaz-h-h--- k-n------omaa-b-n-h-n-m---‬ ‫_______ h___ k_____ s_____ b____________ ‫-j-a-e- h-s- k-n-a- s-o-a- b-n-h-n-m-‬-‬ ----------------------------------------- ‫ejaazeh hast kenaar shomaa benshinim?‬‬‬
Meeleldi. ‫با-ک--ل --ل.‬ ‫__ ک___ م____ ‫-ا ک-ا- م-ل-‬ -------------- ‫با کمال میل.‬ 0
‫ba-ka---l -ai---‬‬ ‫__ k_____ m_______ ‫-a k-m-a- m-i-.-‬- ------------------- ‫ba kamaal mail.‬‬‬
Kuidas teile muusika meeldib? ‫----ان-د- -ورد ‫م-سی-ی چیست؟‬ ‫______ د_ م___ ‫______ چ_____ ‫-ظ-ت-ن د- م-ر- ‫-و-ی-ی چ-س-؟- ------------------------------ ‫نظرتان در مورد ‫موسیقی چیست؟‬ 0
‫----re---n-da-----ed-‫--os--h---his----‬-‬ ‫__________ d__ m____ ‫________ c__________ ‫-a-a-e-a-n d-r m-r-d ‫-o-s-g-i c-i-t-‬-‬-‬ ------------------------------------------- ‫nazaretaan dar mored ‫moosighi chist?‬‬‬‬‬
Veidi valju. ‫صد----ن--ک--م -----از --)------است-‬ ‫____ آ_ ی_ ک_ (___ ا_ ح__ ب___ ا____ ‫-د-ی آ- ی- ک- (-ی- ا- ح-) ب-ن- ا-ت-‬ ------------------------------------- ‫صدای آن یک کم (بیش از حد) بلند است.‬ 0
‫-e-a--e---n y-- -o- (-i-- az ----) --lan- a-t-‬-‬ ‫_______ a__ y__ k__ (____ a_ h____ b_____ a______ ‫-e-a-y- a-n y-k k-m (-i-h a- h-d-) b-l-n- a-t-‬-‬ -------------------------------------------------- ‫sedaaye aan yek kom (bish az hade) boland ast.‬‬‬
Kuid bänd mängib päris hästi. ‫ا-- گر---م----- کارش ر- ن-بت- --ب-انج---می-ده-.‬ ‫___ گ___ م_____ ک___ ر_ ن____ خ__ ا____ م______ ‫-م- گ-و- م-س-ق- ک-ر- ر- ن-ب-ا خ-ب ا-ج-م م-‌-ه-.- ------------------------------------------------- ‫اما گروه موسیقی کارش را نسبتا خوب انجام می‌دهد.‬ 0
‫-m-- -o---h -o-----i-k-a-es--ra--es-a-an -hoo- a--a-- mi---h--.‬‬‬ ‫____ g_____ m_______ k______ r_ n_______ k____ a_____ m___________ ‫-m-a g-r-o- m-o-i-h- k-a-e-h r- n-s-a-a- k-o-b a-j-a- m---a-a-.-‬- ------------------------------------------------------------------- ‫amma gorooh moosighi kaaresh ra nesbatan khoob anjaam mi-dahad.‬‬‬
Kas te käite tihti siin? ‫-م- زی---ای-ج- -ی-----؟‬ ‫___ ز___ ا____ م_______ ‫-م- ز-ا- ا-ن-ا م-‌-ی-د-‬ ------------------------- ‫شما زیاد اینجا می‌آیید؟‬ 0
‫-ho-a---i--d ee-j-a mi-a-eed?‬‬‬ ‫______ z____ e_____ m___________ ‫-h-m-a z-y-d e-n-a- m---a-e-?-‬- --------------------------------- ‫shomaa ziyad eenjaa mi-aaeed?‬‬‬
Ei, see on esimene kord. ‫-ه، ای--ا---ن-با- ----‬ ‫___ ا__ ا____ ب__ ا____ ‫-ه- ا-ن ا-ل-ن ب-ر ا-ت-‬ ------------------------ ‫نه، این اولین بار است.‬ 0
‫----------a--n--a---a-t---‬ ‫____ i_ a_____ b___ a______ ‫-e-, i- a-a-i- b-a- a-t-‬-‬ ---------------------------- ‫neh, in avalin baar ast.‬‬‬
Ma ei ole kunagi siin käinud. ‫-ن ----ه ----ای-جا ن-ا----‬ ‫__ ت_ ب_ ح__ ا____ ن_______ ‫-ن ت- ب- ح-ل ا-ن-ا ن-ا-د-.- ---------------------------- ‫من تا به حال اینجا نیامدم.‬ 0
‫-an-ta--e--aal--e-------yaam-----‬‬‬ ‫___ t_ b_ h___ e_____ n_____________ ‫-a- t- b- h-a- e-n-a- n-y-a-a-a-.-‬- ------------------------------------- ‫man ta be haal eenjaa nayaamadam.‬‬‬
Kas te tantsite? ‫-م- می‌-ق--د؟‬ ‫___ م________ ‫-م- م-‌-ق-ی-؟- --------------- ‫شما می‌رقصید؟‬ 0
‫s----a mi-ragh--d?‬-‬ ‫______ m_____________ ‫-h-m-a m---a-h-i-?-‬- ---------------------- ‫shomaa mi-raghsid?‬‬‬
Hiljem võib-olla. ‫-اید-ب-دا.‬ ‫____ ب_____ ‫-ا-د ب-د-.- ------------ ‫شاید بعدا.‬ 0
‫-h----- ---a-o-;--n-‬‬‬ ‫_______ b______________ ‫-h-a-a- b-&-p-s-d-n-‬-‬ ------------------------ ‫shaayad ba'dan.‬‬‬
Ma ei oska eriti hästi tantsida. ‫م- ن---ت-ا----و- ب-ق---‬ ‫__ ن_______ خ__ ب______ ‫-ن ن-ی-ت-ا-م خ-ب ب-ق-م-‬ ------------------------- ‫من نمی‌توانم خوب برقصم.‬ 0
‫m-- ne-i-t-v-ana-----ob ber-g-s---‬-‬ ‫___ n____________ k____ b____________ ‫-a- n-m---a-a-n-m k-o-b b-r-g-s-m-‬-‬ -------------------------------------- ‫man nemi-tavaanam khoob beraghsam.‬‬‬
See on väga lihtne. ‫خی-ی--اده---ت.‬ ‫____ س___ ا____ ‫-ی-ی س-د- ا-ت-‬ ---------------- ‫خیلی ساده است.‬ 0
‫-h---- -a--eh -s-.--‬ ‫______ s_____ a______ ‫-h-i-i s-a-e- a-t-‬-‬ ---------------------- ‫kheili saadeh ast.‬‬‬
Ma näitan teile. ‫م- -ه--م--نش-----‌د-م.‬ ‫__ ب_ ش__ ن___ م______ ‫-ن ب- ش-ا ن-ا- م-‌-ه-.- ------------------------ ‫من به شما نشان می‌دهم.‬ 0
‫ma--be-sho--a---s--an mi--aham--‬‬ ‫___ b_ s_____ n______ m___________ ‫-a- b- s-o-a- n-s-a-n m---a-a-.-‬- ----------------------------------- ‫man be shomaa neshaan mi-daham.‬‬‬
Ei, parem mõni teine kord. ‫ن-- تر-ی----‌--م ---و-ت--ی-- ب---م.‬ ‫___ ت____ م____ ی_ و__ د___ ب______ ‫-ه- ت-ج-ح م-‌-ه- ی- و-ت د-گ- ب-ق-م-‬ ------------------------------------- ‫نه، ترجیح می‌دهم یک وقت دیگر برقصم.‬ 0
‫-e------jih--i-d--a--y---vag-t----ar-ber--h-a-.‬‬‬ ‫____ t_____ m_______ y__ v____ d____ b____________ ‫-e-, t-r-i- m---a-a- y-k v-g-t d-g-r b-r-g-s-m-‬-‬ --------------------------------------------------- ‫neh, tarjih mi-daham yek vaght digar beraghsam.‬‬‬
Ootate te kedagi? ‫منتظر کس----ت-د؟‬ ‫_____ ک__ ه______ ‫-ن-ظ- ک-ی ه-ت-د-‬ ------------------ ‫منتظر کسی هستید؟‬ 0
‫--n-a--- kasi---s-i-?-‬‬ ‫________ k___ h_________ ‫-o-t-z-r k-s- h-s-i-?-‬- ------------------------- ‫montazer kasi hastid?‬‬‬
Jah, oma poiss-sõpra. ‫---- -نت-ر د--ت پ-رم-ه-ت-.‬ ‫____ م____ د___ پ___ ه_____ ‫-ل-، م-ت-ر د-س- پ-ر- ه-ت-.- ---------------------------- ‫بله، منتظر دوست پسرم هستم.‬ 0
‫baleh- m-ntaz-r do--t-p---r-- h-s--m--‬‬ ‫______ m_______ d____ p______ h_________ ‫-a-e-, m-n-a-e- d-o-t p-s-r-m h-s-a-.-‬- ----------------------------------------- ‫baleh, montazer doost pesaram hastam.‬‬‬
Sealt tagant ta tulebki! ‫آ--اس-،-دار---ی‌آ---‬ ‫_______ د___ م______ ‫-ن-ا-ت- د-ر- م-‌-ی-!- ---------------------- ‫آنجاست، دارد می‌آید!‬ 0
‫a--j-a--,-daa-- ---a-id!--‬ ‫_________ d____ m__________ ‫-a-j-a-t- d-a-d m---e-d-‬-‬ ---------------------------- ‫aanjaast, daard mi-aeid!‬‬‬

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + pärsia (1-100) MP3 pärsia (1-100)
Videot ei leitud!

Geenid mõjutavad keelt

Meie esivanematest sõltub see, millist keelt me räägime. Kuid meie keelt mõjutavad ka meie geenid. Sellisele järeldusele on jõudnud Šoti teadlased. Nad uurisid, kuidas inglise keel erineb hiina keelest. Seejuures avastasid nad, et ka geenidel on oma roll. Kuna geenid mõjutavad meie aju arenemist. See tähendab, et nad kujundavad meie aju ehitust. Nii määratakse ära, kui hästi me suudame keeli õppida. Selle jaoks on vaja kahte geeni. Kui ühte konkreetset variant pole, arenevad tonaalsed keeled. Niisiis kõnelevad tonaalseid keeli inimesed ilma nende geenivariantideta. Tonaalsete keelte puhul määrab sõnade tähendust tooni kõrgus. Tonaalsete keelte hulka kuulub näiteks hiina keel. Kui vastav geen on domineeriv, arenevad teistsugused keeled. Inglise keel ei ole tonaalne keel. Antud geenivariandid ei ole ühtlaselt jaotunud. See tähendab, et nad esinevad maailmas erinevate sagedusega. Kuid keeled jäävad ellu vaid siis, neid pärandatakse edasi. Et seda teha, peavad lapsed saama imiteerida oma vanemate keelt. Seega peavad nad olema võimelised hästi keelt õppima. Alles siis kandubsee põlvest põlve edasi. Tonaalse keele tekkimisele aitab kaasa vanem geenivariant. Niisiis oli minevikus ilmselt rohkem tonaalseid keeli kui tänapäeval. Kuid ei tohi ülehinnata geneetilise komponente. Nad keelte arenemise küsimuses vaid abiks. Kuid pole olemas inglise või hiina keele geeni. Igaüks võib õppida ükskõik millist keelt. Selleks pole vaja geene, vaid pigem uudishimu ja distsipliini!
Kas sa teadsid?
Tai keel kuulub tai-kadai keelte perekonda. See on emakeeleks umbes 20 miljonile inimesele. Tai keel, erinevalt teistest lääne keeltest, on toonkeel. Toonkeelte puhul otsustab silpide hääldus nende tähenduse. Enamik taikeelsetest sõnadest koosneb vaid ühest silbist. Olenevalt toonikõrgusest häälduses tähendab sõna midagi muud. Kokku eristab tai keel viit erinevat toonikõrgust. Tai ühiskond oli palju aastasadu tugevasti hierarhiliselt struktureeritud. Seetõttu on tai keeles ka tänapäeval veel vähemalt viis erinevat astet. Need ulatuvad lihtsast kõnekeelest kuni väga viisaka kõnevormini. Lisaks jaguneb tai keel paljudesse kohalikesse dialektidesse. Keele märgisüsteem on segavorm tähestikust ja silpkirjast. Grammatika ei ole väga keeruliselt üles ehitatud. Kuna tai keel on isoleeriv keel, puuduvad käänded ja pöörded. Õppige tai keelt, see on tõesti paeluv keel!