Vestmik

et Kauplused   »   sv Affärer

53 [viiskümmend kolm]

Kauplused

Kauplused

53 [femtiotre]

Affärer

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rootsi Mängi Rohkem
Me otsime spordipoodi. Vi -etar --te- -----o-t---ä-. V_ l____ e____ e_ s__________ V- l-t-r e-t-r e- s-o-t-f-ä-. ----------------------------- Vi letar efter en sportaffär. 0
Me otsime lihunikuäri. V--l------f-er--- kö--aff-r. V_ l____ e____ e_ k_________ V- l-t-r e-t-r e- k-t-a-f-r- ---------------------------- Vi letar efter en köttaffär. 0
Me otsime apteeki. Vi-leta- efter-ett --o-ek. V_ l____ e____ e__ a______ V- l-t-r e-t-r e-t a-o-e-. -------------------------- Vi letar efter ett apotek. 0
Me soovime nimelt jalgpalli osta. Vi---ul-e--ä-li--------- -öp--en -ot---l. V_ s_____ n_______ v____ k___ e_ f_______ V- s-u-l- n-m-i-e- v-l-a k-p- e- f-t-o-l- ----------------------------------------- Vi skulle nämligen vilja köpa en fotboll. 0
Me soovime nimelt salaamit osta. V--s--l-- ---li-e------a-k-p- -al---. V_ s_____ n_______ v____ k___ s______ V- s-u-l- n-m-i-e- v-l-a k-p- s-l-m-. ------------------------------------- Vi skulle nämligen vilja köpa salami. 0
Me soovime nimelt ravimeid osta. V--vil- -ä-li--n--öp-----ic--. V_ v___ n_______ k___ m_______ V- v-l- n-m-i-e- k-p- m-d-c-n- ------------------------------ Vi vill nämligen köpa medicin. 0
Me otsime spordipoodi, et jalgpalli osta. V--l-t-- --t-- -- -p---a--är,-f---at- k--a -- -ot-ol-. V_ l____ e____ e_ s__________ f__ a__ k___ e_ f_______ V- l-t-r e-t-r e- s-o-t-f-ä-, f-r a-t k-p- e- f-t-o-l- ------------------------------------------------------ Vi letar efter en sportaffär, för att köpa en fotboll. 0
Me otsime lihunikuäri, et salaamit osta. Vi le-a--e-t-r -n -öttaff------- a-t k--a--al--i. V_ l____ e____ e_ k_________ f__ a__ k___ s______ V- l-t-r e-t-r e- k-t-a-f-r- f-r a-t k-p- s-l-m-. ------------------------------------------------- Vi letar efter en köttaffär, för att köpa salami. 0
Me otsime apteeki, et ravimeid osta. Vi -e-a- e---- e-- a-o--k- --r a--------medi-i-. V_ l____ e____ e__ a______ f__ a__ k___ m_______ V- l-t-r e-t-r e-t a-o-e-, f-r a-t k-p- m-d-c-n- ------------------------------------------------ Vi letar efter ett apotek, för att köpa medicin. 0
Ma otsin juveliiri. J-- -et-r -f-er -n--u--l--a-e. J__ l____ e____ e_ j__________ J-g l-t-r e-t-r e- j-v-l-r-r-. ------------------------------ Jag letar efter en juvelerare. 0
Ma otsin fotopoodi. J-g -e------te- e--f-to--f-r. J__ l____ e____ e_ f_________ J-g l-t-r e-t-r e- f-t-a-f-r- ----------------------------- Jag letar efter en fotoaffär. 0
Ma otsin kondiitrit. Jag--e-ar e-ter-ett --ndi--r-. J__ l____ e____ e__ k_________ J-g l-t-r e-t-r e-t k-n-i-o-i- ------------------------------ Jag letar efter ett konditori. 0
Mul on nimelt plaanis sõrmus osta. J-g -änk----äm--g----öp- ---r--g. J__ t_____ n_______ k___ e_ r____ J-g t-n-e- n-m-i-e- k-p- e- r-n-. --------------------------------- Jag tänker nämligen köpa en ring. 0
Mul on nimelt plaanis film osta. J----änke- -ä---gen-kö-a--n film. J__ t_____ n_______ k___ e_ f____ J-g t-n-e- n-m-i-e- k-p- e- f-l-. --------------------------------- Jag tänker nämligen köpa en film. 0
Mul on nimelt paanis tort osta. Jag t----r nä--------öp- e- ---ta. J__ t_____ n_______ k___ e_ t_____ J-g t-n-e- n-m-i-e- k-p- e- t-r-a- ---------------------------------- Jag tänker nämligen köpa en tårta. 0
Ma otsin juveliiri, et sõrmust osta. Ja--l-t-r---t-- -n-juvele-are----- at---öpa -n-ring. J__ l____ e____ e_ j__________ f__ a__ k___ e_ r____ J-g l-t-r e-t-r e- j-v-l-r-r-, f-r a-t k-p- e- r-n-. ---------------------------------------------------- Jag letar efter en juvelerare, för att köpa en ring. 0
Ma otsin fotopoodi, et filmi osta. Ja- l-t-r-efte- e---otoaffä-,--ör att köpa--n-f-l-. J__ l____ e____ e_ f_________ f__ a__ k___ e_ f____ J-g l-t-r e-t-r e- f-t-a-f-r- f-r a-t k-p- e- f-l-. --------------------------------------------------- Jag letar efter en fotoaffär, för att köpa en film. 0
Ma otsin kondiitrit, et torti osta. J-g-le----efte----t -on-ito-i--f-r att--ö---e----rt-. J__ l____ e____ e__ k_________ f__ a__ k___ e_ t_____ J-g l-t-r e-t-r e-t k-n-i-o-i- f-r a-t k-p- e- t-r-a- ----------------------------------------------------- Jag letar efter ett konditori, för att köpa en tårta. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + rootsi (1-100) MP3 rootsi (1-100)
Videot ei leitud!

Muutub keel = muutub isiksus

Meie keel kuulub meile. See on oluline osa meie iseloomust. Aga paljud inimesed räägivad mitut keelt. Kas see tähendab, et neil on mitu isiksust? Teadlased usuvad: jah! Kui me muudame keelt, muudame me ka oma iseloomu. See tähendab, et me käitume erinevalt. Sellisele järeldusele on jõudnud Ameerika teadlased. Nad uurisid kakskeelsete naiste käitumist. Need naised kasvasid üles koos inglise ja hispaania keelega. Nad olid võrdselt tuttavad mõlema keele ja kultuuriga. Vaatamata sellele sõltus nende käitumine kasutatavast keelest. Kui nad rääkisid hispaania keelt, olid naised enesekindlamad. Nad tundsid ka end mugavalt, kui neid ümbritsevad inimesed rääkisid hispaania keelt. Kui nad rääkisid inglise keelt, siis nende käitumine muutus. Nad olid vähem enesekindlad ja kahtlesid sageli endas. Teadlased märkasid, et ka naised tundusid olevat rohkem üksildased. Seega mõjutab keel, mida räägime, ka meie käitumist. Teadlased ei tea veel, miks see nii on. Võib-olla juhindume me kultuurinormidest. Kõneldes, mõtleme me ka antud keele kultuurile. See toimub automaatselt. Niisiis, püüame me kohaneda keele kultuuriga. Me käitume viisil, mis on antud kultuurile omane. Hiina keele rääkijad olid katsed väga vaoshoitud. Kui nad rääkisid inglise keelt, muutusid nad avatumaks. Võib-olla muudame me oma käitumist, et paremini sisse sulanduda. Me tahame olla sarnased nendega, kellega me räägime ...
Kas sa teadsid?
Valgevene keel kuulub idaslaavi keelte hulka. See on umbes kaheksa miljoni inimese emakeel. Need inimesed elavad eelkõige muidugi Valgevenes. Aga ka Poolas leidub inimesi, kes valgevene keelt räägivad. Valgevene keel on lähedas suguluses vene ja ukraina keelega. See tähendab, et need kolm keelt on üksteisega väga sarnased. Need arenesid ühisest eelkäijast: vanavene keelest. Sellele vaatamata leidub paar tähtsat erinevust. Valgevene keele õigekiri on näiteks rangelt foneetiline. See tähendab, et sõnade hääldus otsustab nende kirjapildi. See tunnusjoon eristab valgevene keelt tema mõlemast sugulasest. Samuti leidub valgevene keeles palju poola keelest pärinevaid sõnu. Seda vene keeles ei ole. Valgevene grammatika sarnaneb väga teiste slaavi keelte grammatikatele. Kellele see keelte perekond meeldib, peaks valgevene keelele kindlasti võimalus andma!