Vestmik

et Kauplused   »   no Butikker

53 [viiskümmend kolm]

Kauplused

Kauplused

53 [femtitre]

Butikker

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti norra Mängi Rohkem
Me otsime spordipoodi. V- l-te---t----e- sp-rt-f----tnin-. V_ l____ e____ e_ s________________ V- l-t-r e-t-r e- s-o-t-f-r-e-n-n-. ----------------------------------- Vi leter etter en sportsforretning. 0
Me otsime lihunikuäri. V- le-er--t--- -n-kj---for-et---g. V_ l____ e____ e_ k_______________ V- l-t-r e-t-r e- k-ø-t-o-r-t-i-g- ---------------------------------- Vi leter etter en kjøttforretning. 0
Me otsime apteeki. Vi -e--r ---e--e- apo--k. V_ l____ e____ e_ a______ V- l-t-r e-t-r e- a-o-e-. ------------------------- Vi leter etter et apotek. 0
Me soovime nimelt jalgpalli osta. Vi-s-a- -e--i--kj-p- e--f-t--l-. V_ s___ n_____ k____ e_ f_______ V- s-a- n-m-i- k-ø-e e- f-t-a-l- -------------------------------- Vi skal nemlig kjøpe en fotball. 0
Me soovime nimelt salaamit osta. V--sk---nem--g -jø-e --l---. V_ s___ n_____ k____ s______ V- s-a- n-m-i- k-ø-e s-l-m-. ---------------------------- Vi skal nemlig kjøpe salami. 0
Me soovime nimelt ravimeid osta. V- sk-l-ne-l-- kjø-e-m-d-----n--r. V_ s___ n_____ k____ m____________ V- s-a- n-m-i- k-ø-e m-d-k-m-n-e-. ---------------------------------- Vi skal nemlig kjøpe medikamenter. 0
Me otsime spordipoodi, et jalgpalli osta. V- le--- -tte-----s---t-fo-ret--ng-for-å --øp---- fo-ba--. V_ l____ e____ e_ s_______________ f__ å k____ e_ f_______ V- l-t-r e-t-r e- s-o-t-f-r-e-n-n- f-r å k-ø-e e- f-t-a-l- ---------------------------------------------------------- Vi leter etter en sportsforretning for å kjøpe en fotball. 0
Me otsime lihunikuäri, et salaamit osta. V- lete- -tt-r ---kjø-t----e-ni-- for - kjøpe-sa----. V_ l____ e____ e_ k______________ f__ å k____ s______ V- l-t-r e-t-r e- k-ø-t-o-r-t-i-g f-r å k-ø-e s-l-m-. ----------------------------------------------------- Vi leter etter en kjøttforretning for å kjøpe salami. 0
Me otsime apteeki, et ravimeid osta. Vi-le-er e---r et ap-te- f---- k-ø---me--ka-en--r. V_ l____ e____ e_ a_____ f__ å k____ m____________ V- l-t-r e-t-r e- a-o-e- f-r å k-ø-e m-d-k-m-n-e-. -------------------------------------------------- Vi leter etter et apotek for å kjøpe medikamenter. 0
Ma otsin juveliiri. Jeg--e-e- --t-- e------sm--. J__ l____ e____ e_ g________ J-g l-t-r e-t-r e- g-l-s-e-. ---------------------------- Jeg leter etter en gullsmed. 0
Ma otsin fotopoodi. J-- let-r e------n---tof-rre-ni-g. J__ l____ e____ e_ f______________ J-g l-t-r e-t-r e- f-t-f-r-e-n-n-. ---------------------------------- Jeg leter etter en fotoforretning. 0
Ma otsin kondiitrit. J-g-l---- e-t-r-e- --nd-to-i. J__ l____ e____ e_ k_________ J-g l-t-r e-t-r e- k-n-i-o-i- ----------------------------- Jeg leter etter et konditori. 0
Mul on nimelt plaanis sõrmus osta. Je---ar--e-lig-t--k--- -------n-ri--. J__ h__ n_____ t____ å k____ e_ r____ J-g h-r n-m-i- t-n-t å k-ø-e e- r-n-. ------------------------------------- Jeg har nemlig tenkt å kjøpe en ring. 0
Mul on nimelt plaanis film osta. J-g-h-r n-m--g-te----å----pe -n--ilm. J__ h__ n_____ t____ å k____ e_ f____ J-g h-r n-m-i- t-n-t å k-ø-e e- f-l-. ------------------------------------- Jeg har nemlig tenkt å kjøpe en film. 0
Mul on nimelt paanis tort osta. J-- --- n-m-i- t-------kjø-- -n-b-øtkake. J__ h__ n_____ t____ å k____ e_ b________ J-g h-r n-m-i- t-n-t å k-ø-e e- b-ø-k-k-. ----------------------------------------- Jeg har nemlig tenkt å kjøpe en bløtkake. 0
Ma otsin juveliiri, et sõrmust osta. Je----t----t-er -n-gu-lsmed-f-r --k--pe-e- ring. J__ l____ e____ e_ g_______ f__ å k____ e_ r____ J-g l-t-r e-t-r e- g-l-s-e- f-r å k-ø-e e- r-n-. ------------------------------------------------ Jeg leter etter en gullsmed for å kjøpe en ring. 0
Ma otsin fotopoodi, et filmi osta. J-- l------t-----n fo--f-rr--n-ng ----å---øpe-e- fil-. J__ l____ e____ e_ f_____________ f__ å k____ e_ f____ J-g l-t-r e-t-r e- f-t-f-r-e-n-n- f-r å k-ø-e e- f-l-. ------------------------------------------------------ Jeg leter etter en fotoforretning for å kjøpe en film. 0
Ma otsin kondiitrit, et torti osta. Je---et-- --t-r et k-n-i--r--f-r---k---- -----------. J__ l____ e____ e_ k________ f__ å k____ e_ b________ J-g l-t-r e-t-r e- k-n-i-o-i f-r å k-ø-e e- b-ø-k-k-. ----------------------------------------------------- Jeg leter etter et konditori for å kjøpe en bløtkake. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + norra (1-100) MP3 norra (1-100)
Videot ei leitud!

Muutub keel = muutub isiksus

Meie keel kuulub meile. See on oluline osa meie iseloomust. Aga paljud inimesed räägivad mitut keelt. Kas see tähendab, et neil on mitu isiksust? Teadlased usuvad: jah! Kui me muudame keelt, muudame me ka oma iseloomu. See tähendab, et me käitume erinevalt. Sellisele järeldusele on jõudnud Ameerika teadlased. Nad uurisid kakskeelsete naiste käitumist. Need naised kasvasid üles koos inglise ja hispaania keelega. Nad olid võrdselt tuttavad mõlema keele ja kultuuriga. Vaatamata sellele sõltus nende käitumine kasutatavast keelest. Kui nad rääkisid hispaania keelt, olid naised enesekindlamad. Nad tundsid ka end mugavalt, kui neid ümbritsevad inimesed rääkisid hispaania keelt. Kui nad rääkisid inglise keelt, siis nende käitumine muutus. Nad olid vähem enesekindlad ja kahtlesid sageli endas. Teadlased märkasid, et ka naised tundusid olevat rohkem üksildased. Seega mõjutab keel, mida räägime, ka meie käitumist. Teadlased ei tea veel, miks see nii on. Võib-olla juhindume me kultuurinormidest. Kõneldes, mõtleme me ka antud keele kultuurile. See toimub automaatselt. Niisiis, püüame me kohaneda keele kultuuriga. Me käitume viisil, mis on antud kultuurile omane. Hiina keele rääkijad olid katsed väga vaoshoitud. Kui nad rääkisid inglise keelt, muutusid nad avatumaks. Võib-olla muudame me oma käitumist, et paremini sisse sulanduda. Me tahame olla sarnased nendega, kellega me räägime ...
Kas sa teadsid?
Valgevene keel kuulub idaslaavi keelte hulka. See on umbes kaheksa miljoni inimese emakeel. Need inimesed elavad eelkõige muidugi Valgevenes. Aga ka Poolas leidub inimesi, kes valgevene keelt räägivad. Valgevene keel on lähedas suguluses vene ja ukraina keelega. See tähendab, et need kolm keelt on üksteisega väga sarnased. Need arenesid ühisest eelkäijast: vanavene keelest. Sellele vaatamata leidub paar tähtsat erinevust. Valgevene keele õigekiri on näiteks rangelt foneetiline. See tähendab, et sõnade hääldus otsustab nende kirjapildi. See tunnusjoon eristab valgevene keelt tema mõlemast sugulasest. Samuti leidub valgevene keeles palju poola keelest pärinevaid sõnu. Seda vene keeles ei ole. Valgevene grammatika sarnaneb väga teiste slaavi keelte grammatikatele. Kellele see keelte perekond meeldib, peaks valgevene keelele kindlasti võimalus andma!