Vestmik
Kauplused » Les magasins
-
ET
eesti
- AR araabia
- DE saksa
- EN inglise (US)
- EN inglise (UK)
- ES hispaania
- IT itaalia
- JA jaapani
- PT portugali (PT)
- PT portugali (BR)
- ZH hiina (lihtsustatud)
- AD adõgee
- AF afrikaani
- AM amhaari
- BE valgevene
- BG bulgaaria
- BN bengali
- BS bosna
- CA katalaani
- CS tšehhi
- DA taani
- EL kreeka
- EO esperanto
- ET eesti
- FA pärsia
- FI soome
- HE heebrea
- HI hindi
- HR horvaadi
- HU ungari
- HY armeenlane
- ID indoneesia
- KA gruusia
- KK kasahhi
- KN kannada
- KO korea
- KU kurdi (kurmandži)
- KY kirgiisi
- LT leedu
- LV läti
- MK makedoonia
- MR marati
- NL hollandi
- NN nynorsk
- NO norra
- PA pandžaabi
- PL poola
- RO rumeenia
- RU vene
- SK slovaki
- SL sloveeni
- SQ albaania
- SR serbia
- SV rootsi
- TA tamiili
- TE telugu
- TH tai
- TI tigrinja
- TL tagalogi
- TR türgi
- UK ukraina
- UR urdi
- VI vietnami
-
FR
prantsuse
- AR araabia
- DE saksa
- EN inglise (US)
- EN inglise (UK)
- ES hispaania
- FR prantsuse
- IT itaalia
- JA jaapani
- PT portugali (PT)
- PT portugali (BR)
- ZH hiina (lihtsustatud)
- AD adõgee
- AF afrikaani
- AM amhaari
- BE valgevene
- BG bulgaaria
- BN bengali
- BS bosna
- CA katalaani
- CS tšehhi
- DA taani
- EL kreeka
- EO esperanto
- FA pärsia
- FI soome
- HE heebrea
- HI hindi
- HR horvaadi
- HU ungari
- HY armeenlane
- ID indoneesia
- KA gruusia
- KK kasahhi
- KN kannada
- KO korea
- KU kurdi (kurmandži)
- KY kirgiisi
- LT leedu
- LV läti
- MK makedoonia
- MR marati
- NL hollandi
- NN nynorsk
- NO norra
- PA pandžaabi
- PL poola
- RO rumeenia
- RU vene
- SK slovaki
- SL sloveeni
- SQ albaania
- SR serbia
- SV rootsi
- TA tamiili
- TE telugu
- TH tai
- TI tigrinja
- TL tagalogi
- TR türgi
- UK ukraina
- UR urdi
- VI vietnami
-
-
001 - Inimesed 002 - Perekond 003 - Tuttavaks saama 004 - Koolis 005 - Riigid ja keeled 006 - Lugemine ja kirjutamine 007 - Arvud 008 - Kellaajad 009 - Nädalapäevad 010 - Eile – täna – homme 011 - Kuud 012 - Joogid 013 - Tegevused 014 - Värvid 015 - Puuviljad ja toiduained 016 - Aastaajad ja ilm 017 - Kodus 018 - Suurpuhastus 019 - Köögis 020 - Small Talk 1 021 - Small Talk 2 022 - Small Talk 3 023 - Võõrkeelte õppimine 024 - Kokkusaamine 025 - Linnas026 - Looduses 027 - Hotellis – saabumine 028 - Hotellis – kaebused 029 - Restoranis 1 030 - Restoranis 2 031 - Restoranis 3 032 - Restoranis 4 033 - Rongijaamas 034 - Rongis 035 - Lennujaamas 036 - Ühistransport 037 - Teel 038 - Taksos 039 - Autorike 040 - Tee küsimine 041 - Orienteerumine 042 - Vaatamisväärsustega tutvumine 043 - Loomaaias 044 - Õhtul välja minemine 045 - Kinos 046 - Diskoteegis 047 - Ettevalmistused reisiks 048 - Puhkusetegevused 049 - Sport 050 - Ujulas051 - Asjaajamised 052 - Kaubamajas 053 - Kauplused 054 - Sisseostud 055 - Töö 056 - Tunded 057 - Arsti juures 058 - Kehaosad 059 - Postkontoris 060 - Pangas 061 - Järgarvud 062 - Küsimuste esitamine 1 063 - Küsimuste esitamine 2 064 - Eitamine 1 065 - Eitamine 2 066 - Omastavad asesõnad 1 067 - Omastavad asesõnad 2 068 - suur – väike 069 - vajama – tahtma 070 - midagi soovima 071 - midagi tahtma 072 - midagi pidama 073 - midagi tohtima 074 - midagi paluma 075 - midagi põhjendama 1076 - midagi põhjendama 2 077 - midagi põhjendama 3 078 - Omadussõnad 1 079 - Omadussõnad 2 080 - Omadussõnad 3 081 - Minevik 1 082 - Minevik 2 083 - Minevik 3 084 - Minevik 4 085 - Küsimused – minevik 1 086 - Küsimused – minevik 2 087 - Rõhumäärsõnade minevik 1 088 - Rõhumäärsõnade minevik 2 089 - Käskiv kõneviis 1 090 - Käskiv kõneviis 2 091 - Kõrvallaused sõnaga et 1 092 - Kõrvallaused sõnaga et 2 093 - Kõrvallaused sõnaga kas 094 - Sidesõnad 1 095 - Sidesõnad 2 096 - Sidesõnad 3 097 - Sidesõnad 4 098 - Kahekordsed sidesõnad 099 - Omastav 100 - Määrsõnad
-
- Eelmine
- Edasi
- MP3
- A -
- A
- A+
53 [viiskümmend kolm]
Kauplused
53 [cinquante-trois]
Valige, kuidas soovite tõlget näha:
Kuvatakse 1 Aastani 18 18
Muutub keel = muutub isiksus
Meie keel kuulub meile. See on oluline osa meie iseloomust. Aga paljud inimesed räägivad mitut keelt. Kas see tähendab, et neil on mitu isiksust? Teadlased usuvad: jah! Kui me muudame keelt, muudame me ka oma iseloomu. See tähendab, et me käitume erinevalt. Sellisele järeldusele on jõudnud Ameerika teadlased. Nad uurisid kakskeelsete naiste käitumist. Need naised kasvasid üles koos inglise ja hispaania keelega. Nad olid võrdselt tuttavad mõlema keele ja kultuuriga. Vaatamata sellele sõltus nende käitumine kasutatavast keelest. Kui nad rääkisid hispaania keelt, olid naised enesekindlamad. Nad tundsid ka end mugavalt, kui neid ümbritsevad inimesed rääkisid hispaania keelt. Kui nad rääkisid inglise keelt, siis nende käitumine muutus. Nad olid vähem enesekindlad ja kahtlesid sageli endas. Teadlased märkasid, et ka naised tundusid olevat rohkem üksildased. Seega mõjutab keel, mida räägime, ka meie käitumist. Teadlased ei tea veel, miks see nii on. Võib-olla juhindume me kultuurinormidest. Kõneldes, mõtleme me ka antud keele kultuurile. See toimub automaatselt. Niisiis, püüame me kohaneda keele kultuuriga. Me käitume viisil, mis on antud kultuurile omane. Hiina keele rääkijad olid katsed väga vaoshoitud. Kui nad rääkisid inglise keelt, muutusid nad avatumaks. Võib-olla muudame me oma käitumist, et paremini sisse sulanduda. Me tahame olla sarnased nendega, kellega me räägime ...
Kas sa teadsid?
Valgevene keel kuulub idaslaavi keelte hulka. See on umbes kaheksa miljoni inimese emakeel. Need inimesed elavad eelkõige muidugi Valgevenes. Aga ka Poolas leidub inimesi, kes valgevene keelt räägivad. Valgevene keel on lähedas suguluses vene ja ukraina keelega. See tähendab, et need kolm keelt on üksteisega väga sarnased. Need arenesid ühisest eelkäijast: vanavene keelest. Sellele vaatamata leidub paar tähtsat erinevust. Valgevene keele õigekiri on näiteks rangelt foneetiline. See tähendab, et sõnade hääldus otsustab nende kirjapildi. See tunnusjoon eristab valgevene keelt tema mõlemast sugulasest. Samuti leidub valgevene keeles palju poola keelest pärinevaid sõnu. Seda vene keeles ei ole. Valgevene grammatika sarnaneb väga teiste slaavi keelte grammatikatele. Kellele see keelte perekond meeldib, peaks valgevene keelele kindlasti võimalus andma!
Valgevene keel kuulub idaslaavi keelte hulka. See on umbes kaheksa miljoni inimese emakeel. Need inimesed elavad eelkõige muidugi Valgevenes. Aga ka Poolas leidub inimesi, kes valgevene keelt räägivad. Valgevene keel on lähedas suguluses vene ja ukraina keelega. See tähendab, et need kolm keelt on üksteisega väga sarnased. Need arenesid ühisest eelkäijast: vanavene keelest. Sellele vaatamata leidub paar tähtsat erinevust. Valgevene keele õigekiri on näiteks rangelt foneetiline. See tähendab, et sõnade hääldus otsustab nende kirjapildi. See tunnusjoon eristab valgevene keelt tema mõlemast sugulasest. Samuti leidub valgevene keeles palju poola keelest pärinevaid sõnu. Seda vene keeles ei ole. Valgevene grammatika sarnaneb väga teiste slaavi keelte grammatikatele. Kellele see keelte perekond meeldib, peaks valgevene keelele kindlasti võimalus andma!