Vestmik

et Kauplused   »   da Butikker

53 [viiskümmend kolm]

Kauplused

Kauplused

53 [treoghalvtreds]

Butikker

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti taani Mängi Rohkem
Me otsime spordipoodi. V--le--r e-----e- -po-----rre-ning. V_ l____ e____ e_ s________________ V- l-d-r e-t-r e- s-o-t-f-r-e-n-n-. ----------------------------------- Vi leder efter en sportsforretning. 0
Me otsime lihunikuäri. V--led-- -f-e- -- sl-g--r. V_ l____ e____ e_ s_______ V- l-d-r e-t-r e- s-a-t-r- -------------------------- Vi leder efter en slagter. 0
Me otsime apteeki. Vi-led---ef--r -- -p-t--. V_ l____ e____ e_ a______ V- l-d-r e-t-r e- a-o-e-. ------------------------- Vi leder efter et apotek. 0
Me soovime nimelt jalgpalli osta. Vi-vil-nem-ig gern----be--n-f-d---d. V_ v__ n_____ g____ k___ e_ f_______ V- v-l n-m-i- g-r-e k-b- e- f-d-o-d- ------------------------------------ Vi vil nemlig gerne købe en fodbold. 0
Me soovime nimelt salaamit osta. Vi-vil n---i--g--ne---be --la-i. V_ v__ n_____ g____ k___ s______ V- v-l n-m-i- g-r-e k-b- s-l-m-. -------------------------------- Vi vil nemlig gerne købe salami. 0
Me soovime nimelt ravimeid osta. Vi -i--n-m--g --r-- -ø----og------ici-. V_ v__ n_____ g____ k___ n____ m_______ V- v-l n-m-i- g-r-e k-b- n-g-t m-d-c-n- --------------------------------------- Vi vil nemlig gerne købe noget medicin. 0
Me otsime spordipoodi, et jalgpalli osta. Vi -e--- e--e--e----or--f-r----in------vi---n ------n--odbol-. V_ l____ e____ e_ s________________ s_ v_ k__ k___ e_ f_______ V- l-d-r e-t-r e- s-o-t-f-r-e-n-n-, s- v- k-n k-b- e- f-d-o-d- -------------------------------------------------------------- Vi leder efter en sportsforretning, så vi kan købe en fodbold. 0
Me otsime lihunikuäri, et salaamit osta. Vi-l--er ef--r en-s-a--e-,--- vi k-- kø-e --l---. V_ l____ e____ e_ s_______ s_ v_ k__ k___ s______ V- l-d-r e-t-r e- s-a-t-r- s- v- k-n k-b- s-l-m-. ------------------------------------------------- Vi leder efter en slagter, så vi kan købe salami. 0
Me otsime apteeki, et ravimeid osta. V---ed-r--f-e- et-apot-k, så -i k-n k--e-m-dicin. V_ l____ e____ e_ a______ s_ v_ k__ k___ m_______ V- l-d-r e-t-r e- a-o-e-, s- v- k-n k-b- m-d-c-n- ------------------------------------------------- Vi leder efter et apotek, så vi kan købe medicin. 0
Ma otsin juveliiri. J-- -e--- --t-- -n -u-el--. J__ l____ e____ e_ j_______ J-g l-d-r e-t-r e- j-v-l-r- --------------------------- Jeg leder efter en juveler. 0
Ma otsin fotopoodi. J-- l---r eft-r--- fo---or-et----. J__ l____ e____ e_ f______________ J-g l-d-r e-t-r e- f-t-f-r-e-n-n-. ---------------------------------- Jeg leder efter en fotoforretning. 0
Ma otsin kondiitrit. J-- ----r-e-ter--t k--d--or-. J__ l____ e____ e_ k_________ J-g l-d-r e-t-r e- k-n-i-o-i- ----------------------------- Jeg leder efter et konditori. 0
Mul on nimelt plaanis sõrmus osta. Je--v-- n----g-k--e----r-n-. J__ v__ n_____ k___ e_ r____ J-g v-l n-m-i- k-b- e- r-n-. ---------------------------- Jeg vil nemlig købe en ring. 0
Mul on nimelt plaanis film osta. Je- -i---e-li---ø-e-en-film. J__ v__ n_____ k___ e_ f____ J-g v-l n-m-i- k-b- e- f-l-. ---------------------------- Jeg vil nemlig købe en film. 0
Mul on nimelt paanis tort osta. Je----- -eml----ø-e--n -a--a-e. J__ v__ n_____ k___ e_ l_______ J-g v-l n-m-i- k-b- e- l-g-a-e- ------------------------------- Jeg vil nemlig købe en lagkage. 0
Ma otsin juveliiri, et sõrmust osta. J----ede--eft-r----j-v-le-, s---eg-k-n--øbe e- r---. J__ l____ e____ e_ j_______ s_ j__ k__ k___ e_ r____ J-g l-d-r e-t-r e- j-v-l-r- s- j-g k-n k-b- e- r-n-. ---------------------------------------------------- Jeg leder efter en juveler, så jeg kan købe en ring. 0
Ma otsin fotopoodi, et filmi osta. Je- le-er---t----n-f-----r--t--n-,--å -eg k---køb- -n---lm. J__ l____ e____ e_ f______________ s_ j__ k__ k___ e_ f____ J-g l-d-r e-t-r e- f-t-f-r-e-n-n-, s- j-g k-n k-b- e- f-l-. ----------------------------------------------------------- Jeg leder efter en fotoforretning, så jeg kan købe en film. 0
Ma otsin kondiitrit, et torti osta. Je- le-er efte--et----d-t---, -å-j---ka--k-be -- la-ka--. J__ l____ e____ e_ k_________ s_ j__ k__ k___ e_ l_______ J-g l-d-r e-t-r e- k-n-i-o-i- s- j-g k-n k-b- e- l-g-a-e- --------------------------------------------------------- Jeg leder efter et konditori, så jeg kan købe en lagkage. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + taani (1-100) MP3 taani (1-100)
Videot ei leitud!

Muutub keel = muutub isiksus

Meie keel kuulub meile. See on oluline osa meie iseloomust. Aga paljud inimesed räägivad mitut keelt. Kas see tähendab, et neil on mitu isiksust? Teadlased usuvad: jah! Kui me muudame keelt, muudame me ka oma iseloomu. See tähendab, et me käitume erinevalt. Sellisele järeldusele on jõudnud Ameerika teadlased. Nad uurisid kakskeelsete naiste käitumist. Need naised kasvasid üles koos inglise ja hispaania keelega. Nad olid võrdselt tuttavad mõlema keele ja kultuuriga. Vaatamata sellele sõltus nende käitumine kasutatavast keelest. Kui nad rääkisid hispaania keelt, olid naised enesekindlamad. Nad tundsid ka end mugavalt, kui neid ümbritsevad inimesed rääkisid hispaania keelt. Kui nad rääkisid inglise keelt, siis nende käitumine muutus. Nad olid vähem enesekindlad ja kahtlesid sageli endas. Teadlased märkasid, et ka naised tundusid olevat rohkem üksildased. Seega mõjutab keel, mida räägime, ka meie käitumist. Teadlased ei tea veel, miks see nii on. Võib-olla juhindume me kultuurinormidest. Kõneldes, mõtleme me ka antud keele kultuurile. See toimub automaatselt. Niisiis, püüame me kohaneda keele kultuuriga. Me käitume viisil, mis on antud kultuurile omane. Hiina keele rääkijad olid katsed väga vaoshoitud. Kui nad rääkisid inglise keelt, muutusid nad avatumaks. Võib-olla muudame me oma käitumist, et paremini sisse sulanduda. Me tahame olla sarnased nendega, kellega me räägime ...
Kas sa teadsid?
Valgevene keel kuulub idaslaavi keelte hulka. See on umbes kaheksa miljoni inimese emakeel. Need inimesed elavad eelkõige muidugi Valgevenes. Aga ka Poolas leidub inimesi, kes valgevene keelt räägivad. Valgevene keel on lähedas suguluses vene ja ukraina keelega. See tähendab, et need kolm keelt on üksteisega väga sarnased. Need arenesid ühisest eelkäijast: vanavene keelest. Sellele vaatamata leidub paar tähtsat erinevust. Valgevene keele õigekiri on näiteks rangelt foneetiline. See tähendab, et sõnade hääldus otsustab nende kirjapildi. See tunnusjoon eristab valgevene keelt tema mõlemast sugulasest. Samuti leidub valgevene keeles palju poola keelest pärinevaid sõnu. Seda vene keeles ei ole. Valgevene grammatika sarnaneb väga teiste slaavi keelte grammatikatele. Kellele see keelte perekond meeldib, peaks valgevene keelele kindlasti võimalus andma!