Vestmik

et Kauplused   »   nn Shops

53 [viiskümmend kolm]

Kauplused

Kauplused

53 [femtitre]

Shops

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti nynorsk Mängi Rohkem
Me otsime spordipoodi. Vi-l-it---------e---s-ort---ti--. Vi leitar etter ein sportsbutikk. V- l-i-a- e-t-r e-n s-o-t-b-t-k-. --------------------------------- Vi leitar etter ein sportsbutikk. 0
Me otsime lihunikuäri. Vi-leitar ---e----n -l-kt--bu--kk. Vi leitar etter ein slaktarbutikk. V- l-i-a- e-t-r e-n s-a-t-r-u-i-k- ---------------------------------- Vi leitar etter ein slaktarbutikk. 0
Me otsime apteeki. Vi l-i--r--t--- eit a-o-e-. Vi leitar etter eit apotek. V- l-i-a- e-t-r e-t a-o-e-. --------------------------- Vi leitar etter eit apotek. 0
Me soovime nimelt jalgpalli osta. Vi---al----l-g -j--- e-- ----all. Vi skal nemleg kjøpe ein fotball. V- s-a- n-m-e- k-ø-e e-n f-t-a-l- --------------------------------- Vi skal nemleg kjøpe ein fotball. 0
Me soovime nimelt salaamit osta. Vi s-al---mle- k--p- sa--mi. Vi skal nemleg kjøpe salami. V- s-a- n-m-e- k-ø-e s-l-m-. ---------------------------- Vi skal nemleg kjøpe salami. 0
Me soovime nimelt ravimeid osta. Vi s----n-m-e------- ------n-r. Vi skal nemleg kjøpe medisinar. V- s-a- n-m-e- k-ø-e m-d-s-n-r- ------------------------------- Vi skal nemleg kjøpe medisinar. 0
Me otsime spordipoodi, et jalgpalli osta. Vi---i-a---t-er e-- sp--tsbu--k- -o----kj--e e-n---t-all. Vi leitar etter ein sportsbutikk for å kjøpe ein fotball. V- l-i-a- e-t-r e-n s-o-t-b-t-k- f-r å k-ø-e e-n f-t-a-l- --------------------------------------------------------- Vi leitar etter ein sportsbutikk for å kjøpe ein fotball. 0
Me otsime lihunikuäri, et salaamit osta. V- le-t-r ---e- ei---l-k----u-ikk-f-r - ----- sa--m-. Vi leitar etter ein slaktarbutikk for å kjøpe salami. V- l-i-a- e-t-r e-n s-a-t-r-u-i-k f-r å k-ø-e s-l-m-. ----------------------------------------------------- Vi leitar etter ein slaktarbutikk for å kjøpe salami. 0
Me otsime apteeki, et ravimeid osta. V- leita--e-ter-e-- -p-tek f-- --k---e-med--i-a-. Vi leitar etter eit apotek for å kjøpe medisinar. V- l-i-a- e-t-r e-t a-o-e- f-r å k-ø-e m-d-s-n-r- ------------------------------------------------- Vi leitar etter eit apotek for å kjøpe medisinar. 0
Ma otsin juveliiri. E- -ei--r e---r ------lls-ed. Eg leitar etter ein gullsmed. E- l-i-a- e-t-r e-n g-l-s-e-. ----------------------------- Eg leitar etter ein gullsmed. 0
Ma otsin fotopoodi. E---ei-a--et--r ----f--obu--k-. Eg leitar etter ein fotobutikk. E- l-i-a- e-t-r e-n f-t-b-t-k-. ------------------------------- Eg leitar etter ein fotobutikk. 0
Ma otsin kondiitrit. E- l-i-a--et-er --- -o---t-ri. Eg leitar etter eit konditori. E- l-i-a- e-t-r e-t k-n-i-o-i- ------------------------------ Eg leitar etter eit konditori. 0
Mul on nimelt plaanis sõrmus osta. E---ar -em-eg t-nkt-----øpe e-n ---g. Eg har nemleg tenkt å kjøpe ein ring. E- h-r n-m-e- t-n-t å k-ø-e e-n r-n-. ------------------------------------- Eg har nemleg tenkt å kjøpe ein ring. 0
Mul on nimelt plaanis film osta. E--ha- n----------- -----pe--in fi-m. Eg har nemleg tenkt å kjøpe ein film. E- h-r n-m-e- t-n-t å k-ø-e e-n f-l-. ------------------------------------- Eg har nemleg tenkt å kjøpe ein film. 0
Mul on nimelt paanis tort osta. E- ha---e-leg---nk- ---j-p- ----l-u-ka--. Eg har nemleg tenkt å kjøpe ei blautkake. E- h-r n-m-e- t-n-t å k-ø-e e- b-a-t-a-e- ----------------------------------------- Eg har nemleg tenkt å kjøpe ei blautkake. 0
Ma otsin juveliiri, et sõrmust osta. E- l--t----tt-- -i---ul--m-d fo- å k-ø-- e-n-ri-g. Eg leitar etter ein gullsmed for å kjøpe ein ring. E- l-i-a- e-t-r e-n g-l-s-e- f-r å k-ø-e e-n r-n-. -------------------------------------------------- Eg leitar etter ein gullsmed for å kjøpe ein ring. 0
Ma otsin fotopoodi, et filmi osta. Eg l--ta--e-t-r e---fo----ti---fo--- k-øp- ei- film. Eg leitar etter ein fotobutikk for å kjøpe ein film. E- l-i-a- e-t-r e-n f-t-b-t-k- f-r å k-ø-e e-n f-l-. ---------------------------------------------------- Eg leitar etter ein fotobutikk for å kjøpe ein film. 0
Ma otsin kondiitrit, et torti osta. Eg l-it-- e--er -i--k--dito-- --r - ------ei-b-a------. Eg leitar etter eit konditori for å kjøpe ei blautkake. E- l-i-a- e-t-r e-t k-n-i-o-i f-r å k-ø-e e- b-a-t-a-e- ------------------------------------------------------- Eg leitar etter eit konditori for å kjøpe ei blautkake. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Muutub keel = muutub isiksus

Meie keel kuulub meile. See on oluline osa meie iseloomust. Aga paljud inimesed räägivad mitut keelt. Kas see tähendab, et neil on mitu isiksust? Teadlased usuvad: jah! Kui me muudame keelt, muudame me ka oma iseloomu. See tähendab, et me käitume erinevalt. Sellisele järeldusele on jõudnud Ameerika teadlased. Nad uurisid kakskeelsete naiste käitumist. Need naised kasvasid üles koos inglise ja hispaania keelega. Nad olid võrdselt tuttavad mõlema keele ja kultuuriga. Vaatamata sellele sõltus nende käitumine kasutatavast keelest. Kui nad rääkisid hispaania keelt, olid naised enesekindlamad. Nad tundsid ka end mugavalt, kui neid ümbritsevad inimesed rääkisid hispaania keelt. Kui nad rääkisid inglise keelt, siis nende käitumine muutus. Nad olid vähem enesekindlad ja kahtlesid sageli endas. Teadlased märkasid, et ka naised tundusid olevat rohkem üksildased. Seega mõjutab keel, mida räägime, ka meie käitumist. Teadlased ei tea veel, miks see nii on. Võib-olla juhindume me kultuurinormidest. Kõneldes, mõtleme me ka antud keele kultuurile. See toimub automaatselt. Niisiis, püüame me kohaneda keele kultuuriga. Me käitume viisil, mis on antud kultuurile omane. Hiina keele rääkijad olid katsed väga vaoshoitud. Kui nad rääkisid inglise keelt, muutusid nad avatumaks. Võib-olla muudame me oma käitumist, et paremini sisse sulanduda. Me tahame olla sarnased nendega, kellega me räägime ...
Kas sa teadsid?
Valgevene keel kuulub idaslaavi keelte hulka. See on umbes kaheksa miljoni inimese emakeel. Need inimesed elavad eelkõige muidugi Valgevenes. Aga ka Poolas leidub inimesi, kes valgevene keelt räägivad. Valgevene keel on lähedas suguluses vene ja ukraina keelega. See tähendab, et need kolm keelt on üksteisega väga sarnased. Need arenesid ühisest eelkäijast: vanavene keelest. Sellele vaatamata leidub paar tähtsat erinevust. Valgevene keele õigekiri on näiteks rangelt foneetiline. See tähendab, et sõnade hääldus otsustab nende kirjapildi. See tunnusjoon eristab valgevene keelt tema mõlemast sugulasest. Samuti leidub valgevene keeles palju poola keelest pärinevaid sõnu. Seda vene keeles ei ole. Valgevene grammatika sarnaneb väga teiste slaavi keelte grammatikatele. Kellele see keelte perekond meeldib, peaks valgevene keelele kindlasti võimalus andma!