Vestmik

et Kauplused   »   nn Butikkar

53 [viiskümmend kolm]

Kauplused

Kauplused

53 [femtitre]

Butikkar

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti nynorsk Mängi Rohkem
Me otsime spordipoodi. V---ei-a- --ter e-n s-or-s--ti--. V_ l_____ e____ e__ s____________ V- l-i-a- e-t-r e-n s-o-t-b-t-k-. --------------------------------- Vi leitar etter ein sportsbutikk. 0
Me otsime lihunikuäri. Vi-lei-a---tt---ein sla-ta--u-i-k. V_ l_____ e____ e__ s_____________ V- l-i-a- e-t-r e-n s-a-t-r-u-i-k- ---------------------------------- Vi leitar etter ein slaktarbutikk. 0
Me otsime apteeki. V- --ita--etter --t--po-ek. V_ l_____ e____ e__ a______ V- l-i-a- e-t-r e-t a-o-e-. --------------------------- Vi leitar etter eit apotek. 0
Me soovime nimelt jalgpalli osta. V---ka---e-l---kjø-e-ei--f--b-ll. V_ s___ n_____ k____ e__ f_______ V- s-a- n-m-e- k-ø-e e-n f-t-a-l- --------------------------------- Vi skal nemleg kjøpe ein fotball. 0
Me soovime nimelt salaamit osta. V---kal-n--l---k-ø-e s-lam-. V_ s___ n_____ k____ s______ V- s-a- n-m-e- k-ø-e s-l-m-. ---------------------------- Vi skal nemleg kjøpe salami. 0
Me soovime nimelt ravimeid osta. Vi s-al ------ -j-pe -ed-s-na-. V_ s___ n_____ k____ m_________ V- s-a- n-m-e- k-ø-e m-d-s-n-r- ------------------------------- Vi skal nemleg kjøpe medisinar. 0
Me otsime spordipoodi, et jalgpalli osta. V- ---t-r-e-t-- ----s--r-sb-ti-- for å k-ø-e-e-n-f-tbal-. V_ l_____ e____ e__ s___________ f__ å k____ e__ f_______ V- l-i-a- e-t-r e-n s-o-t-b-t-k- f-r å k-ø-e e-n f-t-a-l- --------------------------------------------------------- Vi leitar etter ein sportsbutikk for å kjøpe ein fotball. 0
Me otsime lihunikuäri, et salaamit osta. Vi-lei----e--er--i--s--k-arb------f-r å -jø----a---i. V_ l_____ e____ e__ s____________ f__ å k____ s______ V- l-i-a- e-t-r e-n s-a-t-r-u-i-k f-r å k-ø-e s-l-m-. ----------------------------------------------------- Vi leitar etter ein slaktarbutikk for å kjøpe salami. 0
Me otsime apteeki, et ravimeid osta. Vi-l-i--r --te--e-t -p-t---f-- å-------me-i-i--r. V_ l_____ e____ e__ a_____ f__ å k____ m_________ V- l-i-a- e-t-r e-t a-o-e- f-r å k-ø-e m-d-s-n-r- ------------------------------------------------- Vi leitar etter eit apotek for å kjøpe medisinar. 0
Ma otsin juveliiri. E- -e---r -tt-- --n-gu-l--ed. E_ l_____ e____ e__ g________ E- l-i-a- e-t-r e-n g-l-s-e-. ----------------------------- Eg leitar etter ein gullsmed. 0
Ma otsin fotopoodi. Eg le-tar---t-r e-n-f-tobut-k-. E_ l_____ e____ e__ f__________ E- l-i-a- e-t-r e-n f-t-b-t-k-. ------------------------------- Eg leitar etter ein fotobutikk. 0
Ma otsin kondiitrit. Eg-l-it-- ---e----t--ondi-ori. E_ l_____ e____ e__ k_________ E- l-i-a- e-t-r e-t k-n-i-o-i- ------------------------------ Eg leitar etter eit konditori. 0
Mul on nimelt plaanis sõrmus osta. Eg-h-r-ne-------n-t å kj-p--e-n rin-. E_ h__ n_____ t____ å k____ e__ r____ E- h-r n-m-e- t-n-t å k-ø-e e-n r-n-. ------------------------------------- Eg har nemleg tenkt å kjøpe ein ring. 0
Mul on nimelt plaanis film osta. E--h---n----g--e-kt å -jø-- ei----lm. E_ h__ n_____ t____ å k____ e__ f____ E- h-r n-m-e- t-n-t å k-ø-e e-n f-l-. ------------------------------------- Eg har nemleg tenkt å kjøpe ein film. 0
Mul on nimelt paanis tort osta. E---a- -emleg-t-nk- å----p---- --au--ak-. E_ h__ n_____ t____ å k____ e_ b_________ E- h-r n-m-e- t-n-t å k-ø-e e- b-a-t-a-e- ----------------------------------------- Eg har nemleg tenkt å kjøpe ei blautkake. 0
Ma otsin juveliiri, et sõrmust osta. E- lei--r -tte--e-n --llsme- -or---------e----in-. E_ l_____ e____ e__ g_______ f__ å k____ e__ r____ E- l-i-a- e-t-r e-n g-l-s-e- f-r å k-ø-e e-n r-n-. -------------------------------------------------- Eg leitar etter ein gullsmed for å kjøpe ein ring. 0
Ma otsin fotopoodi, et filmi osta. E---eit-- e--er e-- f------ik- -or ---jøp- ein-film. E_ l_____ e____ e__ f_________ f__ å k____ e__ f____ E- l-i-a- e-t-r e-n f-t-b-t-k- f-r å k-ø-e e-n f-l-. ---------------------------------------------------- Eg leitar etter ein fotobutikk for å kjøpe ein film. 0
Ma otsin kondiitrit, et torti osta. Eg--eit-- ---er e-t-k-n---ori f---å k-ø-e ----la--ka-e. E_ l_____ e____ e__ k________ f__ å k____ e_ b_________ E- l-i-a- e-t-r e-t k-n-i-o-i f-r å k-ø-e e- b-a-t-a-e- ------------------------------------------------------- Eg leitar etter eit konditori for å kjøpe ei blautkake. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + nynorsk (1-100) MP3 nynorsk (1-100)
Videot ei leitud!

Muutub keel = muutub isiksus

Meie keel kuulub meile. See on oluline osa meie iseloomust. Aga paljud inimesed räägivad mitut keelt. Kas see tähendab, et neil on mitu isiksust? Teadlased usuvad: jah! Kui me muudame keelt, muudame me ka oma iseloomu. See tähendab, et me käitume erinevalt. Sellisele järeldusele on jõudnud Ameerika teadlased. Nad uurisid kakskeelsete naiste käitumist. Need naised kasvasid üles koos inglise ja hispaania keelega. Nad olid võrdselt tuttavad mõlema keele ja kultuuriga. Vaatamata sellele sõltus nende käitumine kasutatavast keelest. Kui nad rääkisid hispaania keelt, olid naised enesekindlamad. Nad tundsid ka end mugavalt, kui neid ümbritsevad inimesed rääkisid hispaania keelt. Kui nad rääkisid inglise keelt, siis nende käitumine muutus. Nad olid vähem enesekindlad ja kahtlesid sageli endas. Teadlased märkasid, et ka naised tundusid olevat rohkem üksildased. Seega mõjutab keel, mida räägime, ka meie käitumist. Teadlased ei tea veel, miks see nii on. Võib-olla juhindume me kultuurinormidest. Kõneldes, mõtleme me ka antud keele kultuurile. See toimub automaatselt. Niisiis, püüame me kohaneda keele kultuuriga. Me käitume viisil, mis on antud kultuurile omane. Hiina keele rääkijad olid katsed väga vaoshoitud. Kui nad rääkisid inglise keelt, muutusid nad avatumaks. Võib-olla muudame me oma käitumist, et paremini sisse sulanduda. Me tahame olla sarnased nendega, kellega me räägime ...
Kas sa teadsid?
Valgevene keel kuulub idaslaavi keelte hulka. See on umbes kaheksa miljoni inimese emakeel. Need inimesed elavad eelkõige muidugi Valgevenes. Aga ka Poolas leidub inimesi, kes valgevene keelt räägivad. Valgevene keel on lähedas suguluses vene ja ukraina keelega. See tähendab, et need kolm keelt on üksteisega väga sarnased. Need arenesid ühisest eelkäijast: vanavene keelest. Sellele vaatamata leidub paar tähtsat erinevust. Valgevene keele õigekiri on näiteks rangelt foneetiline. See tähendab, et sõnade hääldus otsustab nende kirjapildi. See tunnusjoon eristab valgevene keelt tema mõlemast sugulasest. Samuti leidub valgevene keeles palju poola keelest pärinevaid sõnu. Seda vene keeles ei ole. Valgevene grammatika sarnaneb väga teiste slaavi keelte grammatikatele. Kellele see keelte perekond meeldib, peaks valgevene keelele kindlasti võimalus andma!