Vestmik

et Kauplused   »   sl Opravki

53 [viiskümmend kolm]

Kauplused

Kauplused

53 [triinpetdeset]

Opravki

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti sloveeni Mängi Rohkem
Me otsime spordipoodi. Išče-- (i-čev-) -rg--i-o s --or-n----p-t-ebšč-n-mi. I_____ (_______ t_______ s š________ p_____________ I-č-m- (-š-e-a- t-g-v-n- s š-o-t-i-i p-t-e-š-i-a-i- --------------------------------------------------- Iščemo (iščeva) trgovino s športnimi potrebščinami. 0
Me otsime lihunikuäri. Iš-e-- (i-č-v-) -es-rijo. I_____ (_______ m________ I-č-m- (-š-e-a- m-s-r-j-. ------------------------- Iščemo (iščeva) mesarijo. 0
Me otsime apteeki. Iš-e---(i-čeva) ----r--. I_____ (_______ l_______ I-č-m- (-š-e-a- l-k-r-o- ------------------------ Iščemo (iščeva) lekarno. 0
Me soovime nimelt jalgpalli osta. Ra-i--- -a--eč--u-ili-----a----k-p-l-,---d- b- ----le- n---me--o ž-go. R___ b_ n_____ k_____ (____ b_ k______ R___ b_ k______ n________ ž____ R-d- b- n-m-e- k-p-l- (-a-a b- k-p-l-, R-d- b- k-p-l-) n-g-m-t-o ž-g-. ---------------------------------------------------------------------- Radi bi namreč kupili (Rada bi kupila, Rade bi kupile) nogometno žogo. 0
Me soovime nimelt salaamit osta. Radi-b-----re- ku--li (-a-- bi-ku-i-a, R--e----ku-i--) s---mo. R___ b_ n_____ k_____ (____ b_ k______ R___ b_ k______ s______ R-d- b- n-m-e- k-p-l- (-a-a b- k-p-l-, R-d- b- k-p-l-) s-l-m-. -------------------------------------------------------------- Radi bi namreč kupili (Rada bi kupila, Rade bi kupile) salamo. 0
Me soovime nimelt ravimeid osta. Ra----- n-mreč -up-l- -Rad--bi-k----a,-Ra-e b- kup-le-----a--l-. R___ b_ n_____ k_____ (____ b_ k______ R___ b_ k______ z________ R-d- b- n-m-e- k-p-l- (-a-a b- k-p-l-, R-d- b- k-p-l-) z-r-v-l-. ---------------------------------------------------------------- Radi bi namreč kupili (Rada bi kupila, Rade bi kupile) zdravila. 0
Me otsime spordipoodi, et jalgpalli osta. I--emo (išče-a)-tr-ovi-o s --ortn--i-p-tr--ščin-mi,-d- bi-k--i-- -kupili-----ile---ogo--tno-žog-. I_____ (_______ t_______ s š________ p_____________ d_ b_ k_____ (_______ k______ n________ ž____ I-č-m- (-š-e-a- t-g-v-n- s š-o-t-i-i p-t-e-š-i-a-i- d- b- k-p-l- (-u-i-i- k-p-l-) n-g-m-t-o ž-g-. ------------------------------------------------------------------------------------------------- Iščemo (iščeva) trgovino s športnimi potrebščinami, da bi kupili (kupili, kupile) nogometno žogo. 0
Me otsime lihunikuäri, et salaamit osta. Išč--o (--če-a- m-s---j-,-----i--upil- (-upi-e)-sa-amo. I_____ (_______ m________ d_ b_ k_____ (_______ s______ I-č-m- (-š-e-a- m-s-r-j-, d- b- k-p-l- (-u-i-e- s-l-m-. ------------------------------------------------------- Iščemo (iščeva) mesarijo, da bi kupili (kupile) salamo. 0
Me otsime apteeki, et ravimeid osta. I--emo -išče--- l-k-r-o, -- -i -upil- (ku-ile- -----i-a. I_____ (_______ l_______ d_ b_ k_____ (_______ z________ I-č-m- (-š-e-a- l-k-r-o- d- b- k-p-l- (-u-i-e- z-r-v-l-. -------------------------------------------------------- Iščemo (iščeva) lekarno, da bi kupili (kupile) zdravila. 0
Ma otsin juveliiri. I---m------r-a. I____ z________ I-č-m z-a-a-j-. --------------- Iščem zlatarja. 0
Ma otsin fotopoodi. Iš-em--rg-vino---f-t-m---r-----. I____ t_______ s f______________ I-č-m t-g-v-n- s f-t-m-t-r-a-o-. -------------------------------- Iščem trgovino s fotomaterialom. 0
Ma otsin kondiitrit. I-čem --aš-ič-rn-. I____ s___________ I-č-m s-a-č-č-r-o- ------------------ Iščem slaščičarno. 0
Mul on nimelt plaanis sõrmus osta. Hoč-- namr-- -up-ti-pr-ta-. H____ n_____ k_____ p______ H-č-m n-m-e- k-p-t- p-s-a-. --------------------------- Hočem namreč kupiti prstan. 0
Mul on nimelt plaanis film osta. Ho-em--am--č--upiti f---. H____ n_____ k_____ f____ H-č-m n-m-e- k-p-t- f-l-. ------------------------- Hočem namreč kupiti film. 0
Mul on nimelt paanis tort osta. H-če--n--r-- k--it--t-r--. H____ n_____ k_____ t_____ H-č-m n-m-e- k-p-t- t-r-o- -------------------------- Hočem namreč kupiti torto. 0
Ma otsin juveliiri, et sõrmust osta. Iš-e--zl--ar--------b- r-- ---i--p-sta-. I____ z________ k__ b_ r__ k____ p______ I-č-m z-a-a-j-, k-r b- r-d k-p-l p-s-a-. ---------------------------------------- Iščem zlatarja, ker bi rad kupil prstan. 0
Ma otsin fotopoodi, et filmi osta. Iš-em --g-v--- - fotom-ter----m,---- -i --d-ku-----il-. I____ t_______ s f______________ k__ b_ r__ k____ f____ I-č-m t-g-v-n- s f-t-m-t-r-a-o-, k-r b- r-d k-p-l f-l-. ------------------------------------------------------- Iščem trgovino s fotomaterialom, ker bi rad kupil film. 0
Ma otsin kondiitrit, et torti osta. Iš-em---a-či-a--o, ker--i---------l to-to. I____ s___________ k__ b_ r__ k____ t_____ I-č-m s-a-č-č-r-o- k-r b- r-d k-p-l t-r-o- ------------------------------------------ Iščem slaščičarno, ker bi rad kupil torto. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + sloveeni (1-100) MP3 sloveeni (1-100)
Videot ei leitud!

Muutub keel = muutub isiksus

Meie keel kuulub meile. See on oluline osa meie iseloomust. Aga paljud inimesed räägivad mitut keelt. Kas see tähendab, et neil on mitu isiksust? Teadlased usuvad: jah! Kui me muudame keelt, muudame me ka oma iseloomu. See tähendab, et me käitume erinevalt. Sellisele järeldusele on jõudnud Ameerika teadlased. Nad uurisid kakskeelsete naiste käitumist. Need naised kasvasid üles koos inglise ja hispaania keelega. Nad olid võrdselt tuttavad mõlema keele ja kultuuriga. Vaatamata sellele sõltus nende käitumine kasutatavast keelest. Kui nad rääkisid hispaania keelt, olid naised enesekindlamad. Nad tundsid ka end mugavalt, kui neid ümbritsevad inimesed rääkisid hispaania keelt. Kui nad rääkisid inglise keelt, siis nende käitumine muutus. Nad olid vähem enesekindlad ja kahtlesid sageli endas. Teadlased märkasid, et ka naised tundusid olevat rohkem üksildased. Seega mõjutab keel, mida räägime, ka meie käitumist. Teadlased ei tea veel, miks see nii on. Võib-olla juhindume me kultuurinormidest. Kõneldes, mõtleme me ka antud keele kultuurile. See toimub automaatselt. Niisiis, püüame me kohaneda keele kultuuriga. Me käitume viisil, mis on antud kultuurile omane. Hiina keele rääkijad olid katsed väga vaoshoitud. Kui nad rääkisid inglise keelt, muutusid nad avatumaks. Võib-olla muudame me oma käitumist, et paremini sisse sulanduda. Me tahame olla sarnased nendega, kellega me räägime ...
Kas sa teadsid?
Valgevene keel kuulub idaslaavi keelte hulka. See on umbes kaheksa miljoni inimese emakeel. Need inimesed elavad eelkõige muidugi Valgevenes. Aga ka Poolas leidub inimesi, kes valgevene keelt räägivad. Valgevene keel on lähedas suguluses vene ja ukraina keelega. See tähendab, et need kolm keelt on üksteisega väga sarnased. Need arenesid ühisest eelkäijast: vanavene keelest. Sellele vaatamata leidub paar tähtsat erinevust. Valgevene keele õigekiri on näiteks rangelt foneetiline. See tähendab, et sõnade hääldus otsustab nende kirjapildi. See tunnusjoon eristab valgevene keelt tema mõlemast sugulasest. Samuti leidub valgevene keeles palju poola keelest pärinevaid sõnu. Seda vene keeles ei ole. Valgevene grammatika sarnaneb väga teiste slaavi keelte grammatikatele. Kellele see keelte perekond meeldib, peaks valgevene keelele kindlasti võimalus andma!