Vestmik

et midagi põhjendama 3   »   da begrunde noget 3

77 [seitsekümmend seitse]

midagi põhjendama 3

midagi põhjendama 3

77 [syvoghalvfjerds]

begrunde noget 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti taani Mängi Rohkem
Miks te torti ei söö? Hv-r-o---p--e--du ik-- k--e-? Hvorfor spiser du ikke kagen? H-o-f-r s-i-e- d- i-k- k-g-n- ----------------------------- Hvorfor spiser du ikke kagen? 0
Ma pean alla võtma. Jeg-sk-- t-b- -ig. Jeg skal tabe mig. J-g s-a- t-b- m-g- ------------------ Jeg skal tabe mig. 0
Ma ei söö seda, sest ma pean alla võtma. J-- s---er--en -kk-- f-rd- --- ska--tabe mig. Jeg spiser den ikke, fordi jeg skal tabe mig. J-g s-i-e- d-n i-k-, f-r-i j-g s-a- t-b- m-g- --------------------------------------------- Jeg spiser den ikke, fordi jeg skal tabe mig. 0
Miks te õlut ei joo? H--r--r-dr------d--ikk----le-? Hvorfor drikker du ikke øllen? H-o-f-r d-i-k-r d- i-k- ø-l-n- ------------------------------ Hvorfor drikker du ikke øllen? 0
Ma pean veel sõitma. J-g-s-a--k---. Jeg skal køre. J-g s-a- k-r-. -------------- Jeg skal køre. 0
Ma ei joo seda, sest pean veel sõitma. Jeg--r--k-r---- ik-e---or-- --g--kal-k-r-. Jeg drikker den ikke, fordi jeg skal køre. J-g d-i-k-r d-n i-k-, f-r-i j-g s-a- k-r-. ------------------------------------------ Jeg drikker den ikke, fordi jeg skal køre. 0
Miks sa kohvi ei joo? H-o-for--r-kke- ---i--e kaffe-? Hvorfor drikker du ikke kaffen? H-o-f-r d-i-k-r d- i-k- k-f-e-? ------------------------------- Hvorfor drikker du ikke kaffen? 0
See on külm. D-- ---ko-d. Den er kold. D-n e- k-l-. ------------ Den er kold. 0
Ma ei joo seda, sest see on külm. Jeg d-i--e--d-- ik--,--o--- --- e------. Jeg drikker den ikke, fordi den er kold. J-g d-i-k-r d-n i-k-, f-r-i d-n e- k-l-. ---------------------------------------- Jeg drikker den ikke, fordi den er kold. 0
Miks sa teed ei joo? H--------r-k-er-d- -k-e t-en? Hvorfor drikker du ikke teen? H-o-f-r d-i-k-r d- i-k- t-e-? ----------------------------- Hvorfor drikker du ikke teen? 0
Mul ei ole suhkrut. Jeg-har-ikke n-get s-kk--. Jeg har ikke noget sukker. J-g h-r i-k- n-g-t s-k-e-. -------------------------- Jeg har ikke noget sukker. 0
Ma ei joo seda, sest mul ei ole suhkrut. J-- -----e- -kke t-en, for----e-----e ha- -oge- sukker. Jeg drikker ikke teen, fordi jeg ikke har noget sukker. J-g d-i-k-r i-k- t-e-, f-r-i j-g i-k- h-r n-g-t s-k-e-. ------------------------------------------------------- Jeg drikker ikke teen, fordi jeg ikke har noget sukker. 0
Miks te suppi ei söö? Hv--f-- spi-er -u--kk- suppe-? Hvorfor spiser du ikke suppen? H-o-f-r s-i-e- d- i-k- s-p-e-? ------------------------------ Hvorfor spiser du ikke suppen? 0
Ma ei tellinud seda. Je---a---kke ---t-----e-. Jeg har ikke bestilt den. J-g h-r i-k- b-s-i-t d-n- ------------------------- Jeg har ikke bestilt den. 0
Ma ei söö seda, sest ma ei ole seda tellinud. J---s-iser---- i---, ----i-je-----e --r--est--t-de-. Jeg spiser den ikke, fordi jeg ikke har bestilt den. J-g s-i-e- d-n i-k-, f-r-i j-g i-k- h-r b-s-i-t d-n- ---------------------------------------------------- Jeg spiser den ikke, fordi jeg ikke har bestilt den. 0
Miks te liha ei söö? Hv-r-o---pi--r--u---k- -øde-? Hvorfor spiser du ikke kødet? H-o-f-r s-i-e- d- i-k- k-d-t- ----------------------------- Hvorfor spiser du ikke kødet? 0
Ma olen taimetoitlane. Je---- ---etar. Jeg er vegetar. J-g e- v-g-t-r- --------------- Jeg er vegetar. 0
Ma ei söö seda, sest ma olen taimetoitlane. J-- -p-se- de- -kk-, -ordi j---er-v-g-t-r. Jeg spiser det ikke, fordi jeg er vegetar. J-g s-i-e- d-t i-k-, f-r-i j-g e- v-g-t-r- ------------------------------------------ Jeg spiser det ikke, fordi jeg er vegetar. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Žestid aitavad meil õppida sõnavara

Sõnavara õppides on meie ajul palju tööd teha. Ta peab salvestama kõik uued sõnad. Aga oma aju on võimalik õppimisel ka abistada. Seda saab teha žestide abil. Viiped aitavad meie mälu. Mälu talletab sõnu paremini, kui ta töötleb samal ajal ka viipeid. Teadusuuring on seda tõestanud. Teadlased palusid katsealustel sõnavara õppida. Antud sõnu aga ei olnud tegelikult olemas. Need sõnad olid tehiskeelsed. Mõnes sõnad õpetati katsealustele koos žestidega. See tähendab, et katsealused mitte ainult ei kuulnud ja lugenud neid sõnu. Nad imiteerisid viibete abil ka sõnade tähendust. Õppimise ajal mõõdeti nende aju aktiivsust. Teadlased tegid katse käigus huvitava avastuse. Kui õpiti viibetega sõnu, olid aktiivsed rohkem aju piirkondi. Lisaks kõnekeskusele näitasid aktiivsust üles ka sensomotoorsed piirkonnad. Antud lisaaktiivsus mõjutab meie mälu. Viibetega õppimine loob keerulisi seoseid. Need seosed salvestavad sõnu aju mitmes piirkonnas. Sel moel töödeldakse sõnavara palju tõhusamalt. Kui soovime mingit sõna kasutada, leiab meie aju selle kiiremini üles. Need on ka salvestatud paremini. Siiski on oluline, et liigutus oleks sõnaga seotud. Meie aju tunneb ära, kui sõna ja žest ei ole omavahel seoses. See avastus võib viia uute õppimismeetoditeni. Inimesed, kes teavad keeltest vähe, õpivad sageli aeglaselt. Võib-olla oleks neile õppimine lihtsam, kui nad imiteeriks neid sõnu füüsiliselt...