Vestmik

et midagi põhjendama 3   »   hu valamit megmagyarázni 3

77 [seitsekümmend seitse]

midagi põhjendama 3

midagi põhjendama 3

77 [hetvenhét]

valamit megmagyarázni 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti ungari Mängi Rohkem
Miks te torti ei söö? M-é-t n-m-e----- to----? M____ n__ e___ a t______ M-é-t n-m e-z- a t-r-á-? ------------------------ Miért nem eszi a tortát? 0
Ma pean alla võtma. Le--el- fo---o-. L_ k___ f_______ L- k-l- f-g-n-m- ---------------- Le kell fogynom. 0
Ma ei söö seda, sest ma pean alla võtma. Ne--e-ze----er--le -e---f-gy-om. N__ e_____ m___ l_ k___ f_______ N-m e-z-m- m-r- l- k-l- f-g-n-m- -------------------------------- Nem eszem, mert le kell fogynom. 0
Miks te õlut ei joo? Mi-rt---m-issza --s---? M____ n__ i____ a s____ M-é-t n-m i-s-a a s-r-? ----------------------- Miért nem issza a sört? 0
Ma pean veel sõitma. M-g-ve-et-em -e-l. M__ v_______ k____ M-g v-z-t-e- k-l-. ------------------ Még vezetnem kell. 0
Ma ei joo seda, sest pean veel sõitma. N------o----ert m-- -ez-t--- k-l-. N__ i_____ m___ m__ v_______ k____ N-m i-z-m- m-r- m-g v-z-t-e- k-l-. ---------------------------------- Nem iszom, mert még vezetnem kell. 0
Miks sa kohvi ei joo? M-ér- n-- ---od - --v-t? M____ n__ i____ a k_____ M-é-t n-m i-z-d a k-v-t- ------------------------ Miért nem iszod a kávét? 0
See on külm. E--hi---. E_ h_____ E- h-d-g- --------- Ez hideg. 0
Ma ei joo seda, sest see on külm. N-m i----, -----h----. N__ i_____ m___ h_____ N-m i-z-m- m-r- h-d-g- ---------------------- Nem iszom, mert hideg. 0
Miks sa teed ei joo? Mi--t--em---zo--a ----? M____ n__ i____ a t____ M-é-t n-m i-z-d a t-á-? ----------------------- Miért nem iszod a teát? 0
Mul ei ole suhkrut. Ninc--cu----. N____ c______ N-n-s c-k-o-. ------------- Nincs cukrom. 0
Ma ei joo seda, sest mul ei ole suhkrut. Nem --zom- m-r------s-c-k-o-. N__ i_____ m___ n____ c______ N-m i-z-m- m-r- n-n-s c-k-o-. ----------------------------- Nem iszom, mert nincs cukrom. 0
Miks te suppi ei söö? Mi--- -e----z--- --ve-t? M____ n__ e___ a l______ M-é-t n-m e-z- a l-v-s-? ------------------------ Miért nem eszi a levest? 0
Ma ei tellinud seda. Én n-m-r-nde--e-. É_ n__ r_________ É- n-m r-n-e-t-m- ----------------- Én nem rendeltem. 0
Ma ei söö seda, sest ma ei ole seda tellinud. Nem es-em- m-----em---n-elt--. N__ e_____ m___ n__ r_________ N-m e-z-m- m-r- n-m r-n-e-t-m- ------------------------------ Nem eszem, mert nem rendeltem. 0
Miks te liha ei söö? M--r---em--s-- a húst? M____ n__ e___ a h____ M-é-t n-m e-z- a h-s-? ---------------------- Miért nem eszi a húst? 0
Ma olen taimetoitlane. V-------á-us vag-ok. V___________ v______ V-g-t-r-á-u- v-g-o-. -------------------- Vegetáriánus vagyok. 0
Ma ei söö seda, sest ma olen taimetoitlane. Ne- -sz--,-m--t----e--r--n----a--o-. N__ e_____ m___ v___________ v______ N-m e-z-m- m-r- v-g-t-r-á-u- v-g-o-. ------------------------------------ Nem eszem, mert vegetáriánus vagyok. 0

Žestid aitavad meil õppida sõnavara

Sõnavara õppides on meie ajul palju tööd teha. Ta peab salvestama kõik uued sõnad. Aga oma aju on võimalik õppimisel ka abistada. Seda saab teha žestide abil. Viiped aitavad meie mälu. Mälu talletab sõnu paremini, kui ta töötleb samal ajal ka viipeid. Teadusuuring on seda tõestanud. Teadlased palusid katsealustel sõnavara õppida. Antud sõnu aga ei olnud tegelikult olemas. Need sõnad olid tehiskeelsed. Mõnes sõnad õpetati katsealustele koos žestidega. See tähendab, et katsealused mitte ainult ei kuulnud ja lugenud neid sõnu. Nad imiteerisid viibete abil ka sõnade tähendust. Õppimise ajal mõõdeti nende aju aktiivsust. Teadlased tegid katse käigus huvitava avastuse. Kui õpiti viibetega sõnu, olid aktiivsed rohkem aju piirkondi. Lisaks kõnekeskusele näitasid aktiivsust üles ka sensomotoorsed piirkonnad. Antud lisaaktiivsus mõjutab meie mälu. Viibetega õppimine loob keerulisi seoseid. Need seosed salvestavad sõnu aju mitmes piirkonnas. Sel moel töödeldakse sõnavara palju tõhusamalt. Kui soovime mingit sõna kasutada, leiab meie aju selle kiiremini üles. Need on ka salvestatud paremini. Siiski on oluline, et liigutus oleks sõnaga seotud. Meie aju tunneb ära, kui sõna ja žest ei ole omavahel seoses. See avastus võib viia uute õppimismeetoditeni. Inimesed, kes teavad keeltest vähe, õpivad sageli aeglaselt. Võib-olla oleks neile õppimine lihtsam, kui nad imiteeriks neid sõnu füüsiliselt...