Vestmik

et midagi põhjendama 3   »   fi perustella jotakin 3

77 [seitsekümmend seitse]

midagi põhjendama 3

midagi põhjendama 3

77 [seitsemänkymmentäseitsemän]

perustella jotakin 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti soome Mängi Rohkem
Miks te torti ei söö? M-ksi --te s-ö -ak-ua? M____ e___ s__ k______ M-k-i e-t- s-ö k-k-u-? ---------------------- Miksi ette syö kakkua? 0
Ma pean alla võtma. Minun tä-t-y--aih--tta-. M____ t_____ l__________ M-n-n t-y-y- l-i-d-t-a-. ------------------------ Minun täytyy laihduttaa. 0
Ma ei söö seda, sest ma pean alla võtma. En -yö -i-ä- k-sk-----u----yt-y-l--h-u--a-. E_ s__ s____ k____ m____ t_____ l__________ E- s-ö s-t-, k-s-a m-n-n t-y-y- l-i-d-t-a-. ------------------------------------------- En syö sitä, koska minun täytyy laihduttaa. 0
Miks te õlut ei joo? Miks- et-e-juo--u-ta -lu---? M____ e___ j__ t____ o______ M-k-i e-t- j-o t-o-a o-u-t-? ---------------------------- Miksi ette juo tuota olutta? 0
Ma pean veel sõitma. M-n---täyt-y-v--lä-a-a-. M____ t_____ v____ a____ M-n-n t-y-y- v-e-ä a-a-. ------------------------ Minun täytyy vielä ajaa. 0
Ma ei joo seda, sest pean veel sõitma. Mi-ä e- j-o---t-- -o-k---inu--t--ty- ----ä aj-a. M___ e_ j__ s____ k____ m____ t_____ v____ a____ M-n- e- j-o s-t-, k-s-a m-n-n t-y-y- v-e-ä a-a-. ------------------------------------------------ Minä en juo sitä, koska minun täytyy vielä ajaa. 0
Miks sa kohvi ei joo? M---i-et juo----t---a-via? M____ e_ j__ t____ k______ M-k-i e- j-o t-o-a k-h-i-? -------------------------- Miksi et juo tuota kahvia? 0
See on külm. S- -n-ky---ä. S_ o_ k______ S- o- k-l-ä-. ------------- Se on kylmää. 0
Ma ei joo seda, sest see on külm. Mi-- ---juo s-tä- -oska-s---- k--mä-. M___ e_ j__ s____ k____ s_ o_ k______ M-n- e- j-o s-t-, k-s-a s- o- k-l-ä-. ------------------------------------- Minä en juo sitä, koska se on kylmää. 0
Miks sa teed ei joo? M-k----- j-o --ota-----ä? M____ e_ j__ t____ t_____ M-k-i e- j-o t-o-a t-e-ä- ------------------------- Miksi et juo tuota teetä? 0
Mul ei ole suhkrut. M--ull- ei-ole -oke-ia. M______ e_ o__ s_______ M-n-l-a e- o-e s-k-r-a- ----------------------- Minulla ei ole sokeria. 0
Ma ei joo seda, sest mul ei ole suhkrut. E--juo-sitä, -osk--min-lla-e--o-e-sok---a. E_ j__ s____ k____ m______ e_ o__ s_______ E- j-o s-t-, k-s-a m-n-l-a e- o-e s-k-r-a- ------------------------------------------ En juo sitä, koska minulla ei ole sokeria. 0
Miks te suppi ei söö? Mi----et-- s-- t-ota k--t---? M____ e___ s__ t____ k_______ M-k-i e-t- s-ö t-o-a k-i-t-a- ----------------------------- Miksi ette syö tuota keittoa? 0
Ma ei tellinud seda. M-n- -n-tila-nut---tä. M___ e_ t_______ s____ M-n- e- t-l-n-u- s-t-. ---------------------- Minä en tilannut sitä. 0
Ma ei söö seda, sest ma ei ole seda tellinud. Mi-ä -- -yö---tä- k---- -n----an------t-. M___ e_ s__ s____ k____ e_ t_______ s____ M-n- e- s-ö s-t-, k-s-a e- t-l-n-u- s-t-. ----------------------------------------- Minä en syö sitä, koska en tilannut sitä. 0
Miks te liha ei söö? M--si et----y--------li---? M____ e___ s__ t____ l_____ M-k-i e-t- s-ö t-o-a l-h-a- --------------------------- Miksi ette syö tuota lihaa? 0
Ma olen taimetoitlane. M-n- ole-----v-ss---ä. M___ o___ k___________ M-n- o-e- k-s-i-s-ö-ä- ---------------------- Minä olen kasvissyöjä. 0
Ma ei söö seda, sest ma olen taimetoitlane. Min- -----ö--i-ä,--osk--o--n k----s-yöjä. M___ e_ s__ s____ k____ o___ k___________ M-n- e- s-ö s-t-, k-s-a o-e- k-s-i-s-ö-ä- ----------------------------------------- Minä en syö sitä, koska olen kasvissyöjä. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + soome (1-100) MP3 soome (1-100)
Videot ei leitud!

Žestid aitavad meil õppida sõnavara

Sõnavara õppides on meie ajul palju tööd teha. Ta peab salvestama kõik uued sõnad. Aga oma aju on võimalik õppimisel ka abistada. Seda saab teha žestide abil. Viiped aitavad meie mälu. Mälu talletab sõnu paremini, kui ta töötleb samal ajal ka viipeid. Teadusuuring on seda tõestanud. Teadlased palusid katsealustel sõnavara õppida. Antud sõnu aga ei olnud tegelikult olemas. Need sõnad olid tehiskeelsed. Mõnes sõnad õpetati katsealustele koos žestidega. See tähendab, et katsealused mitte ainult ei kuulnud ja lugenud neid sõnu. Nad imiteerisid viibete abil ka sõnade tähendust. Õppimise ajal mõõdeti nende aju aktiivsust. Teadlased tegid katse käigus huvitava avastuse. Kui õpiti viibetega sõnu, olid aktiivsed rohkem aju piirkondi. Lisaks kõnekeskusele näitasid aktiivsust üles ka sensomotoorsed piirkonnad. Antud lisaaktiivsus mõjutab meie mälu. Viibetega õppimine loob keerulisi seoseid. Need seosed salvestavad sõnu aju mitmes piirkonnas. Sel moel töödeldakse sõnavara palju tõhusamalt. Kui soovime mingit sõna kasutada, leiab meie aju selle kiiremini üles. Need on ka salvestatud paremini. Siiski on oluline, et liigutus oleks sõnaga seotud. Meie aju tunneb ära, kui sõna ja žest ei ole omavahel seoses. See avastus võib viia uute õppimismeetoditeni. Inimesed, kes teavad keeltest vähe, õpivad sageli aeglaselt. Võib-olla oleks neile õppimine lihtsam, kui nad imiteeriks neid sõnu füüsiliselt...