Vestmik

et midagi põhjendama 3   »   de etwas begründen 3

77 [seitsekümmend seitse]

midagi põhjendama 3

midagi põhjendama 3

77 [siebenundsiebzig]

etwas begründen 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti saksa Mängi Rohkem
Miks te torti ei söö? W---m ----n Si--di- To-t---i--t? W____ e____ S__ d__ T____ n_____ W-r-m e-s-n S-e d-e T-r-e n-c-t- -------------------------------- Warum essen Sie die Torte nicht? 0
Ma pean alla võtma. I-h-mu-s abn-hm-n. I__ m___ a________ I-h m-s- a-n-h-e-. ------------------ Ich muss abnehmen. 0
Ma ei söö seda, sest ma pean alla võtma. Ich ess--si- n--h---w--l ic--a-n--me- mu--. I__ e___ s__ n_____ w___ i__ a_______ m____ I-h e-s- s-e n-c-t- w-i- i-h a-n-h-e- m-s-. ------------------------------------------- Ich esse sie nicht, weil ich abnehmen muss. 0
Miks te õlut ei joo? W------r-nken-S-- da- --er ni-ht? W____ t______ S__ d__ B___ n_____ W-r-m t-i-k-n S-e d-s B-e- n-c-t- --------------------------------- Warum trinken Sie das Bier nicht? 0
Ma pean veel sõitma. Ic--mu-- --ch-f--r--. I__ m___ n___ f______ I-h m-s- n-c- f-h-e-. --------------------- Ich muss noch fahren. 0
Ma ei joo seda, sest pean veel sõitma. I---t----e-es ni-ht, we-- -c- -oc- -ahr-n mu-s. I__ t_____ e_ n_____ w___ i__ n___ f_____ m____ I-h t-i-k- e- n-c-t- w-i- i-h n-c- f-h-e- m-s-. ----------------------------------------------- Ich trinke es nicht, weil ich noch fahren muss. 0
Miks sa kohvi ei joo? War-- -r-nks---u --- Kaf-ee n--ht? W____ t______ d_ d__ K_____ n_____ W-r-m t-i-k-t d- d-n K-f-e- n-c-t- ---------------------------------- Warum trinkst du den Kaffee nicht? 0
See on külm. E- is- k--t. E_ i__ k____ E- i-t k-l-. ------------ Er ist kalt. 0
Ma ei joo seda, sest see on külm. I-h-tr-n-e --- ni-ht,--eil ------- --t. I__ t_____ i__ n_____ w___ e_ k___ i___ I-h t-i-k- i-n n-c-t- w-i- e- k-l- i-t- --------------------------------------- Ich trinke ihn nicht, weil er kalt ist. 0
Miks sa teed ei joo? Wa--m trin--- du de--T-----c-t? W____ t______ d_ d__ T__ n_____ W-r-m t-i-k-t d- d-n T-e n-c-t- ------------------------------- Warum trinkst du den Tee nicht? 0
Mul ei ole suhkrut. I-h --be -e-ne- Z-c--r. I__ h___ k_____ Z______ I-h h-b- k-i-e- Z-c-e-. ----------------------- Ich habe keinen Zucker. 0
Ma ei joo seda, sest mul ei ole suhkrut. I-- ----ke -h--ni--t, ---- i-- -eine- -u-ke- -a--. I__ t_____ i__ n_____ w___ i__ k_____ Z_____ h____ I-h t-i-k- i-n n-c-t- w-i- i-h k-i-e- Z-c-e- h-b-. -------------------------------------------------- Ich trinke ihn nicht, weil ich keinen Zucker habe. 0
Miks te suppi ei söö? Wa----e-sen -i---i---------i-ht? W____ e____ S__ d__ S____ n_____ W-r-m e-s-n S-e d-e S-p-e n-c-t- -------------------------------- Warum essen Sie die Suppe nicht? 0
Ma ei tellinud seda. I---ha-e-sie n-c---be-t--lt. I__ h___ s__ n____ b________ I-h h-b- s-e n-c-t b-s-e-l-. ---------------------------- Ich habe sie nicht bestellt. 0
Ma ei söö seda, sest ma ei ole seda tellinud. Ic---s-- s-e--ic--,----- ----s-------t-b-s-e--t---b-. I__ e___ s__ n_____ w___ i__ s__ n____ b_______ h____ I-h e-s- s-e n-c-t- w-i- i-h s-e n-c-t b-s-e-l- h-b-. ----------------------------------------------------- Ich esse sie nicht, weil ich sie nicht bestellt habe. 0
Miks te liha ei söö? W---- --sen -----as -le-------ch-? W____ e____ S__ d__ F______ n_____ W-r-m e-s-n S-e d-s F-e-s-h n-c-t- ---------------------------------- Warum essen Sie das Fleisch nicht? 0
Ma olen taimetoitlane. I-h bi--V--eta-ie-. I__ b__ V__________ I-h b-n V-g-t-r-e-. ------------------- Ich bin Vegetarier. 0
Ma ei söö seda, sest ma olen taimetoitlane. I-- e-s- es---c--, we-- ic- -e--t-ri---bi-. I__ e___ e_ n_____ w___ i__ V_________ b___ I-h e-s- e- n-c-t- w-i- i-h V-g-t-r-e- b-n- ------------------------------------------- Ich esse es nicht, weil ich Vegetarier bin. 0

Žestid aitavad meil õppida sõnavara

Sõnavara õppides on meie ajul palju tööd teha. Ta peab salvestama kõik uued sõnad. Aga oma aju on võimalik õppimisel ka abistada. Seda saab teha žestide abil. Viiped aitavad meie mälu. Mälu talletab sõnu paremini, kui ta töötleb samal ajal ka viipeid. Teadusuuring on seda tõestanud. Teadlased palusid katsealustel sõnavara õppida. Antud sõnu aga ei olnud tegelikult olemas. Need sõnad olid tehiskeelsed. Mõnes sõnad õpetati katsealustele koos žestidega. See tähendab, et katsealused mitte ainult ei kuulnud ja lugenud neid sõnu. Nad imiteerisid viibete abil ka sõnade tähendust. Õppimise ajal mõõdeti nende aju aktiivsust. Teadlased tegid katse käigus huvitava avastuse. Kui õpiti viibetega sõnu, olid aktiivsed rohkem aju piirkondi. Lisaks kõnekeskusele näitasid aktiivsust üles ka sensomotoorsed piirkonnad. Antud lisaaktiivsus mõjutab meie mälu. Viibetega õppimine loob keerulisi seoseid. Need seosed salvestavad sõnu aju mitmes piirkonnas. Sel moel töödeldakse sõnavara palju tõhusamalt. Kui soovime mingit sõna kasutada, leiab meie aju selle kiiremini üles. Need on ka salvestatud paremini. Siiski on oluline, et liigutus oleks sõnaga seotud. Meie aju tunneb ära, kui sõna ja žest ei ole omavahel seoses. See avastus võib viia uute õppimismeetoditeni. Inimesed, kes teavad keeltest vähe, õpivad sageli aeglaselt. Võib-olla oleks neile õppimine lihtsam, kui nad imiteeriks neid sõnu füüsiliselt...