Vestmik

et midagi põhjendama 3   »   de etwas begründen 3

77 [seitsekümmend seitse]

midagi põhjendama 3

midagi põhjendama 3

77 [siebenundsiebzig]

etwas begründen 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti saksa Mängi Rohkem
Miks te torti ei söö? W-r-m--ss-n--ie --- To--e-n-ch-? Warum essen Sie die Torte nicht? W-r-m e-s-n S-e d-e T-r-e n-c-t- -------------------------------- Warum essen Sie die Torte nicht? 0
Ma pean alla võtma. I-h-m--- abn-hm-n. Ich muss abnehmen. I-h m-s- a-n-h-e-. ------------------ Ich muss abnehmen. 0
Ma ei söö seda, sest ma pean alla võtma. I-- es-e s------ht- we-l-ich--b---me----ss. Ich esse sie nicht, weil ich abnehmen muss. I-h e-s- s-e n-c-t- w-i- i-h a-n-h-e- m-s-. ------------------------------------------- Ich esse sie nicht, weil ich abnehmen muss. 0
Miks te õlut ei joo? Wa-u- -r-nk-n --e---s-Bi-- --cht? Warum trinken Sie das Bier nicht? W-r-m t-i-k-n S-e d-s B-e- n-c-t- --------------------------------- Warum trinken Sie das Bier nicht? 0
Ma pean veel sõitma. I-h m-------- ----en. Ich muss noch fahren. I-h m-s- n-c- f-h-e-. --------------------- Ich muss noch fahren. 0
Ma ei joo seda, sest pean veel sõitma. Ich--ri-ke es -i-ht, ---l i----och-fahre--mu--. Ich trinke es nicht, weil ich noch fahren muss. I-h t-i-k- e- n-c-t- w-i- i-h n-c- f-h-e- m-s-. ----------------------------------------------- Ich trinke es nicht, weil ich noch fahren muss. 0
Miks sa kohvi ei joo? W--um t---k-t ---d------fee-ni-ht? Warum trinkst du den Kaffee nicht? W-r-m t-i-k-t d- d-n K-f-e- n-c-t- ---------------------------------- Warum trinkst du den Kaffee nicht? 0
See on külm. Er-is- --l-. Er ist kalt. E- i-t k-l-. ------------ Er ist kalt. 0
Ma ei joo seda, sest see on külm. I------nke -hn--ic--- weil -- k-lt----. Ich trinke ihn nicht, weil er kalt ist. I-h t-i-k- i-n n-c-t- w-i- e- k-l- i-t- --------------------------------------- Ich trinke ihn nicht, weil er kalt ist. 0
Miks sa teed ei joo? War-- -r--kst -----n-Te---i--t? Warum trinkst du den Tee nicht? W-r-m t-i-k-t d- d-n T-e n-c-t- ------------------------------- Warum trinkst du den Tee nicht? 0
Mul ei ole suhkrut. I-h---b- kein-- --cke-. Ich habe keinen Zucker. I-h h-b- k-i-e- Z-c-e-. ----------------------- Ich habe keinen Zucker. 0
Ma ei joo seda, sest mul ei ole suhkrut. Ic- t--nke --- n-c-t,--e-l ic--ke--en-Z-c--r -a-e. Ich trinke ihn nicht, weil ich keinen Zucker habe. I-h t-i-k- i-n n-c-t- w-i- i-h k-i-e- Z-c-e- h-b-. -------------------------------------------------- Ich trinke ihn nicht, weil ich keinen Zucker habe. 0
Miks te suppi ei söö? W--um e-s-n S-e --e --p-- -i-ht? Warum essen Sie die Suppe nicht? W-r-m e-s-n S-e d-e S-p-e n-c-t- -------------------------------- Warum essen Sie die Suppe nicht? 0
Ma ei tellinud seda. I-h --be --- -ic-t--e-t--l-. Ich habe sie nicht bestellt. I-h h-b- s-e n-c-t b-s-e-l-. ---------------------------- Ich habe sie nicht bestellt. 0
Ma ei söö seda, sest ma ei ole seda tellinud. I-- e-s- s---n--ht--w-il --h si--n-c-- best---t ----. Ich esse sie nicht, weil ich sie nicht bestellt habe. I-h e-s- s-e n-c-t- w-i- i-h s-e n-c-t b-s-e-l- h-b-. ----------------------------------------------------- Ich esse sie nicht, weil ich sie nicht bestellt habe. 0
Miks te liha ei söö? W---- ---e- S----a--Fl-i-c------t? Warum essen Sie das Fleisch nicht? W-r-m e-s-n S-e d-s F-e-s-h n-c-t- ---------------------------------- Warum essen Sie das Fleisch nicht? 0
Ma olen taimetoitlane. Ich -i- Ve------e-. Ich bin Vegetarier. I-h b-n V-g-t-r-e-. ------------------- Ich bin Vegetarier. 0
Ma ei söö seda, sest ma olen taimetoitlane. I----sse--- ni--t--wei---c- ---e-ar-e- bi-. Ich esse es nicht, weil ich Vegetarier bin. I-h e-s- e- n-c-t- w-i- i-h V-g-t-r-e- b-n- ------------------------------------------- Ich esse es nicht, weil ich Vegetarier bin. 0

Žestid aitavad meil õppida sõnavara

Sõnavara õppides on meie ajul palju tööd teha. Ta peab salvestama kõik uued sõnad. Aga oma aju on võimalik õppimisel ka abistada. Seda saab teha žestide abil. Viiped aitavad meie mälu. Mälu talletab sõnu paremini, kui ta töötleb samal ajal ka viipeid. Teadusuuring on seda tõestanud. Teadlased palusid katsealustel sõnavara õppida. Antud sõnu aga ei olnud tegelikult olemas. Need sõnad olid tehiskeelsed. Mõnes sõnad õpetati katsealustele koos žestidega. See tähendab, et katsealused mitte ainult ei kuulnud ja lugenud neid sõnu. Nad imiteerisid viibete abil ka sõnade tähendust. Õppimise ajal mõõdeti nende aju aktiivsust. Teadlased tegid katse käigus huvitava avastuse. Kui õpiti viibetega sõnu, olid aktiivsed rohkem aju piirkondi. Lisaks kõnekeskusele näitasid aktiivsust üles ka sensomotoorsed piirkonnad. Antud lisaaktiivsus mõjutab meie mälu. Viibetega õppimine loob keerulisi seoseid. Need seosed salvestavad sõnu aju mitmes piirkonnas. Sel moel töödeldakse sõnavara palju tõhusamalt. Kui soovime mingit sõna kasutada, leiab meie aju selle kiiremini üles. Need on ka salvestatud paremini. Siiski on oluline, et liigutus oleks sõnaga seotud. Meie aju tunneb ära, kui sõna ja žest ei ole omavahel seoses. See avastus võib viia uute õppimismeetoditeni. Inimesed, kes teavad keeltest vähe, õpivad sageli aeglaselt. Võib-olla oleks neile õppimine lihtsam, kui nad imiteeriks neid sõnu füüsiliselt...