Vestmik

et midagi põhjendama 3   »   cs zdůvodnění 3

77 [seitsekümmend seitse]

midagi põhjendama 3

midagi põhjendama 3

77 [sedmdesát sedm]

zdůvodnění 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti tšehhi Mängi Rohkem
Miks te torti ei söö? Pr-č -e-í-- -en-dor-? P___ n_____ t__ d____ P-o- n-j-t- t-n d-r-? --------------------- Proč nejíte ten dort? 0
Ma pean alla võtma. M------hub--u-. M____ z________ M-s-m z-u-n-u-. --------------- Musím zhubnout. 0
Ma ei söö seda, sest ma pean alla võtma. N-j----en -ort, p-o-----m-s-- -hubno-t. N____ t__ d____ p______ m____ z________ N-j-m t-n d-r-, p-o-o-e m-s-m z-u-n-u-. --------------------------------------- Nejím ten dort, protože musím zhubnout. 0
Miks te õlut ei joo? Proč -e------ -- p--o? P___ n_______ t_ p____ P-o- n-p-j-t- t- p-v-? ---------------------- Proč nepijete to pivo? 0
Ma pean veel sõitma. M-sí- -e-t-------. M____ j____ ř_____ M-s-m j-š-ě ř-d-t- ------------------ Musím ještě řídit. 0
Ma ei joo seda, sest pean veel sõitma. Ne--ju ----pro-ože -u--m----tě--í---. N_____ h__ p______ m____ j____ ř_____ N-p-j- h-, p-o-o-e m-s-m j-š-ě ř-d-t- ------------------------------------- Nepiju ho, protože musím ještě řídit. 0
Miks sa kohvi ei joo? P--č ne-ij-- t- káv-? P___ n______ t_ k____ P-o- n-p-j-š t- k-v-? --------------------- Proč nepiješ tu kávu? 0
See on külm. Je -tu----. J_ s_______ J- s-u-e-á- ----------- Je studená. 0
Ma ei joo seda, sest see on külm. N-bud- ---p-t,-pr-to----- s-u----. N_____ j_ p___ p______ j_ s_______ N-b-d- j- p-t- p-o-o-e j- s-u-e-á- ---------------------------------- Nebudu ji pít, protože je studená. 0
Miks sa teed ei joo? Proč----iješ-te---a-? P___ n______ t__ č___ P-o- n-p-j-š t-n č-j- --------------------- Proč nepiješ ten čaj? 0
Mul ei ole suhkrut. Nemá- c--r. N____ c____ N-m-m c-k-. ----------- Nemám cukr. 0
Ma ei joo seda, sest mul ei ole suhkrut. Ne-i-u --n č-j,---o--že--e-á- ---r. N_____ t__ č___ p______ n____ c____ N-p-j- t-n č-j- p-o-o-e n-m-m c-k-. ----------------------------------- Nepiju ten čaj, protože nemám cukr. 0
Miks te suppi ei söö? Proč--e-----tu-polévku? P___ n_____ t_ p_______ P-o- n-j-t- t- p-l-v-u- ----------------------- Proč nejíte tu polévku? 0
Ma ei tellinud seda. N-o-je-nal js-m----ji. N_________ j___ s_ j__ N-o-j-d-a- j-e- s- j-. ---------------------- Neobjednal jsem si ji. 0
Ma ei söö seda, sest ma ei ole seda tellinud. N-------i-j--t- p-o-o-e-js-m-si--i n--bjedn-l. N_____ j_ j____ p______ j___ s_ j_ n__________ N-b-d- j- j-s-, p-o-o-e j-e- s- j- n-o-j-d-a-. ---------------------------------------------- Nebudu ji jíst, protože jsem si ji neobjednal. 0
Miks te liha ei söö? Pr----ejíte -o--a-o? P___ n_____ t_ m____ P-o- n-j-t- t- m-s-? -------------------- Proč nejíte to maso? 0
Ma olen taimetoitlane. J-e--v-geta-i-n. J___ v__________ J-e- v-g-t-r-á-. ---------------- Jsem vegetarián. 0
Ma ei söö seda, sest ma olen taimetoitlane. N-jím t-, --o-o-- jse- v--e------. N____ t__ p______ j___ v__________ N-j-m t-, p-o-o-e j-e- v-g-t-r-á-. ---------------------------------- Nejím to, protože jsem vegetarián. 0

Žestid aitavad meil õppida sõnavara

Sõnavara õppides on meie ajul palju tööd teha. Ta peab salvestama kõik uued sõnad. Aga oma aju on võimalik õppimisel ka abistada. Seda saab teha žestide abil. Viiped aitavad meie mälu. Mälu talletab sõnu paremini, kui ta töötleb samal ajal ka viipeid. Teadusuuring on seda tõestanud. Teadlased palusid katsealustel sõnavara õppida. Antud sõnu aga ei olnud tegelikult olemas. Need sõnad olid tehiskeelsed. Mõnes sõnad õpetati katsealustele koos žestidega. See tähendab, et katsealused mitte ainult ei kuulnud ja lugenud neid sõnu. Nad imiteerisid viibete abil ka sõnade tähendust. Õppimise ajal mõõdeti nende aju aktiivsust. Teadlased tegid katse käigus huvitava avastuse. Kui õpiti viibetega sõnu, olid aktiivsed rohkem aju piirkondi. Lisaks kõnekeskusele näitasid aktiivsust üles ka sensomotoorsed piirkonnad. Antud lisaaktiivsus mõjutab meie mälu. Viibetega õppimine loob keerulisi seoseid. Need seosed salvestavad sõnu aju mitmes piirkonnas. Sel moel töödeldakse sõnavara palju tõhusamalt. Kui soovime mingit sõna kasutada, leiab meie aju selle kiiremini üles. Need on ka salvestatud paremini. Siiski on oluline, et liigutus oleks sõnaga seotud. Meie aju tunneb ära, kui sõna ja žest ei ole omavahel seoses. See avastus võib viia uute õppimismeetoditeni. Inimesed, kes teavad keeltest vähe, õpivad sageli aeglaselt. Võib-olla oleks neile õppimine lihtsam, kui nad imiteeriks neid sõnu füüsiliselt...