Vestmik

et midagi põhjendama 3   »   ro a „argumenta” ceva 3

77 [seitsekümmend seitse]

midagi põhjendama 3

midagi põhjendama 3

77 [şaptezeci şi şapte]

a „argumenta” ceva 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rumeenia Mängi Rohkem
Miks te torti ei söö? De-ce n----nc-ţi -or--l? D_ c_ n_ m______ t______ D- c- n- m-n-a-i t-r-u-? ------------------------ De ce nu mâncaţi tortul? 0
Ma pean alla võtma. Treb-i- s---lă---c. T______ s_ s_______ T-e-u-e s- s-ă-e-c- ------------------- Trebuie să slăbesc. 0
Ma ei söö seda, sest ma pean alla võtma. Nu-î--m--â-c pe--r---ă --e-u----ă------sc. N_ î_ m_____ p_____ c_ t______ s_ s_______ N- î- m-n-n- p-n-r- c- t-e-u-e s- s-ă-e-c- ------------------------------------------ Nu îl mănânc pentru că trebuie să slăbesc. 0
Miks te õlut ei joo? D---e -u b----b---a? D_ c_ n_ b___ b_____ D- c- n- b-ţ- b-r-a- -------------------- De ce nu beţi berea? 0
Ma pean veel sõitma. Ma- treb-ie s---ond-c. M__ t______ s_ c______ M-i t-e-u-e s- c-n-u-. ---------------------- Mai trebuie să conduc. 0
Ma ei joo seda, sest pean veel sõitma. N--o b-a- pen--u--ă-mai -reb--e--ă -o-duc. N_ o b___ p_____ c_ m__ t______ s_ c______ N- o b-a- p-n-r- c- m-i t-e-u-e s- c-n-u-. ------------------------------------------ Nu o beau pentru că mai trebuie să conduc. 0
Miks sa kohvi ei joo? De--- nu -ei c------? D_ c_ n_ b__ c_______ D- c- n- b-i c-f-a-a- --------------------- De ce nu bei cafeaua? 0
See on külm. Es---r--e. E___ r____ E-t- r-c-. ---------- Este rece. 0
Ma ei joo seda, sest see on külm. N- o-b--u -en-----ă es-- r-ce. N_ o b___ p_____ c_ e___ r____ N- o b-a- p-n-r- c- e-t- r-c-. ------------------------------ Nu o beau pentru că este rece. 0
Miks sa teed ei joo? De-ce-nu-bei-c-aiul? D_ c_ n_ b__ c______ D- c- n- b-i c-a-u-? -------------------- De ce nu bei ceaiul? 0
Mul ei ole suhkrut. N- a- -a-ă-. N_ a_ z_____ N- a- z-h-r- ------------ Nu am zahăr. 0
Ma ei joo seda, sest mul ei ole suhkrut. Nu-î---e-u p-nt-- -ă n-----z-hă-. N_ î_ b___ p_____ c_ n_ a_ z_____ N- î- b-a- p-n-r- c- n- a- z-h-r- --------------------------------- Nu îl beau pentru că nu am zahăr. 0
Miks te suppi ei söö? D- ce-nu--â-c--i -upa? D_ c_ n_ m______ s____ D- c- n- m-n-a-i s-p-? ---------------------- De ce nu mâncaţi supa? 0
Ma ei tellinud seda. Nu--m -oma--at-o. N_ a_ c__________ N- a- c-m-n-a---. ----------------- Nu am comandat-o. 0
Ma ei söö seda, sest ma ei ole seda tellinud. N----m-nâ-- pentr--c-----a----mand-t--. N_ o m_____ p_____ c_ n_ a_ c__________ N- o m-n-n- p-n-r- c- n- a- c-m-n-a---. --------------------------------------- Nu o mănânc pentru că nu am comandat-o. 0
Miks te liha ei söö? De ----u ------i carnea? D_ c_ n_ m______ c______ D- c- n- m-n-a-i c-r-e-? ------------------------ De ce nu mâncaţi carnea? 0
Ma olen taimetoitlane. E- ---- v-ge--r--n. E_ s___ v__________ E- s-n- v-g-t-r-a-. ------------------- Eu sunt vegetarian. 0
Ma ei söö seda, sest ma olen taimetoitlane. Nu---mă---- ---t-------u-- v----a---n. N_ o m_____ p_____ c_ s___ v__________ N- o m-n-n- p-n-r- c- s-n- v-g-t-r-a-. -------------------------------------- Nu o mănânc pentru că sunt vegetarian. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + rumeenia (1-100) MP3 rumeenia (1-100)
Videot ei leitud!

Žestid aitavad meil õppida sõnavara

Sõnavara õppides on meie ajul palju tööd teha. Ta peab salvestama kõik uued sõnad. Aga oma aju on võimalik õppimisel ka abistada. Seda saab teha žestide abil. Viiped aitavad meie mälu. Mälu talletab sõnu paremini, kui ta töötleb samal ajal ka viipeid. Teadusuuring on seda tõestanud. Teadlased palusid katsealustel sõnavara õppida. Antud sõnu aga ei olnud tegelikult olemas. Need sõnad olid tehiskeelsed. Mõnes sõnad õpetati katsealustele koos žestidega. See tähendab, et katsealused mitte ainult ei kuulnud ja lugenud neid sõnu. Nad imiteerisid viibete abil ka sõnade tähendust. Õppimise ajal mõõdeti nende aju aktiivsust. Teadlased tegid katse käigus huvitava avastuse. Kui õpiti viibetega sõnu, olid aktiivsed rohkem aju piirkondi. Lisaks kõnekeskusele näitasid aktiivsust üles ka sensomotoorsed piirkonnad. Antud lisaaktiivsus mõjutab meie mälu. Viibetega õppimine loob keerulisi seoseid. Need seosed salvestavad sõnu aju mitmes piirkonnas. Sel moel töödeldakse sõnavara palju tõhusamalt. Kui soovime mingit sõna kasutada, leiab meie aju selle kiiremini üles. Need on ka salvestatud paremini. Siiski on oluline, et liigutus oleks sõnaga seotud. Meie aju tunneb ära, kui sõna ja žest ei ole omavahel seoses. See avastus võib viia uute õppimismeetoditeni. Inimesed, kes teavad keeltest vähe, õpivad sageli aeglaselt. Võib-olla oleks neile õppimine lihtsam, kui nad imiteeriks neid sõnu füüsiliselt...