Vestmik

et midagi põhjendama 3   »   it giustificare qualcosa 3

77 [seitsekümmend seitse]

midagi põhjendama 3

midagi põhjendama 3

77 [settantasette]

giustificare qualcosa 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti itaalia Mängi Rohkem
Miks te torti ei söö? Perc-é---n---n-ia--a-t----? P_____ n__ m_____ l_ t_____ P-r-h- n-n m-n-i- l- t-r-a- --------------------------- Perché non mangia la torta? 0
Ma pean alla võtma. D--o -imagri-e. D___ d_________ D-v- d-m-g-i-e- --------------- Devo dimagrire. 0
Ma ei söö seda, sest ma pean alla võtma. N-- l- --n-io--erch--devo d-ma-r--e. N__ l_ m_____ p_____ d___ d_________ N-n l- m-n-i- p-r-h- d-v- d-m-g-i-e- ------------------------------------ Non la mangio perché devo dimagrire. 0
Miks te õlut ei joo? P----é non--e-e ---bi--a? P_____ n__ b___ l_ b_____ P-r-h- n-n b-v- l- b-r-a- ------------------------- Perché non beve la birra? 0
Ma pean veel sõitma. D-v- -u--ar-. D___ g_______ D-v- g-i-a-e- ------------- Devo guidare. 0
Ma ei joo seda, sest pean veel sõitma. N----a -e-o p---hé de-- gu-d-re. N__ l_ b___ p_____ d___ g_______ N-n l- b-v- p-r-h- d-v- g-i-a-e- -------------------------------- Non la bevo perché devo guidare. 0
Miks sa kohvi ei joo? P------non---v- i-----fè? P_____ n__ b___ i_ c_____ P-r-h- n-n b-v- i- c-f-è- ------------------------- Perché non bevi il caffè? 0
See on külm. È-------. È f______ È f-e-d-. --------- È freddo. 0
Ma ei joo seda, sest see on külm. No- lo bev- ---c-é è--r-d-o. N__ l_ b___ p_____ è f______ N-n l- b-v- p-r-h- è f-e-d-. ---------------------------- Non lo bevo perché è freddo. 0
Miks sa teed ei joo? P----- n-n--e----l--è? P_____ n__ b___ i_ t__ P-r-h- n-n b-v- i- t-? ---------------------- Perché non bevi il tè? 0
Mul ei ole suhkrut. N----o --cc-e-o. N__ h_ z________ N-n h- z-c-h-r-. ---------------- Non ho zucchero. 0
Ma ei joo seda, sest mul ei ole suhkrut. Non--o-b-vo ----h- --n--o --cc--r-. N__ l_ b___ p_____ n__ h_ z________ N-n l- b-v- p-r-h- n-n h- z-c-h-r-. ----------------------------------- Non lo bevo perché non ho zucchero. 0
Miks te suppi ei söö? P-r------n-man--- -a ---e---a? P_____ n__ m_____ l_ m________ P-r-h- n-n m-n-i- l- m-n-s-r-? ------------------------------ Perché non mangia la minestra? 0
Ma ei tellinud seda. N----’h--or-i---a. N__ l___ o________ N-n l-h- o-d-n-t-. ------------------ Non l’ho ordinata. 0
Ma ei söö seda, sest ma ei ole seda tellinud. N-n ----a-gio p--ché-non--’h- -r-i--t-. N__ l_ m_____ p_____ n__ l___ o________ N-n l- m-n-i- p-r-h- n-n l-h- o-d-n-t-. --------------------------------------- Non la mangio perché non l’ho ordinata. 0
Miks te liha ei söö? Perch- -----an--a-la-ca-ne? P_____ n__ m_____ l_ c_____ P-r-h- n-n m-n-i- l- c-r-e- --------------------------- Perché non mangia la carne? 0
Ma olen taimetoitlane. S-no--e-e--rian-. S___ v___________ S-n- v-g-t-r-a-o- ----------------- Sono vegetariano. 0
Ma ei söö seda, sest ma olen taimetoitlane. N-- -----n-i- -e--hé-son- --getaria--. N__ l_ m_____ p_____ s___ v___________ N-n l- m-n-i- p-r-h- s-n- v-g-t-r-a-o- -------------------------------------- Non la mangio perché sono vegetariano. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + itaalia (1-100) MP3 itaalia (1-100)
Videot ei leitud!

Žestid aitavad meil õppida sõnavara

Sõnavara õppides on meie ajul palju tööd teha. Ta peab salvestama kõik uued sõnad. Aga oma aju on võimalik õppimisel ka abistada. Seda saab teha žestide abil. Viiped aitavad meie mälu. Mälu talletab sõnu paremini, kui ta töötleb samal ajal ka viipeid. Teadusuuring on seda tõestanud. Teadlased palusid katsealustel sõnavara õppida. Antud sõnu aga ei olnud tegelikult olemas. Need sõnad olid tehiskeelsed. Mõnes sõnad õpetati katsealustele koos žestidega. See tähendab, et katsealused mitte ainult ei kuulnud ja lugenud neid sõnu. Nad imiteerisid viibete abil ka sõnade tähendust. Õppimise ajal mõõdeti nende aju aktiivsust. Teadlased tegid katse käigus huvitava avastuse. Kui õpiti viibetega sõnu, olid aktiivsed rohkem aju piirkondi. Lisaks kõnekeskusele näitasid aktiivsust üles ka sensomotoorsed piirkonnad. Antud lisaaktiivsus mõjutab meie mälu. Viibetega õppimine loob keerulisi seoseid. Need seosed salvestavad sõnu aju mitmes piirkonnas. Sel moel töödeldakse sõnavara palju tõhusamalt. Kui soovime mingit sõna kasutada, leiab meie aju selle kiiremini üles. Need on ka salvestatud paremini. Siiski on oluline, et liigutus oleks sõnaga seotud. Meie aju tunneb ära, kui sõna ja žest ei ole omavahel seoses. See avastus võib viia uute õppimismeetoditeni. Inimesed, kes teavad keeltest vähe, õpivad sageli aeglaselt. Võib-olla oleks neile õppimine lihtsam, kui nad imiteeriks neid sõnu füüsiliselt...