Я его не ем, потому что я должен / должна сбросить вес.
Miks te õlut ei joo?
מדו- את-/ ---א--ו-ה את --ירה?
____ א_ / ה ל_ ש___ א_ ה______
-ד-ע א- / ה ל- ש-ת- א- ה-י-ה-
-------------------------------
מדוע את / ה לא שותה את הבירה? 0 ma---a--t-h-a- -o -h----/sho-ah et---b-rah?m_____ a______ l_ s____________ e_ h_______m-d-'- a-a-/-t l- s-o-e-/-h-t-h e- h-b-r-h--------------------------------------------madu'a atah/at lo shoteh/shotah et habirah?
אנ-----ש-------- ----נ- --י- - - -נהוג.
___ ל_ ש___ א___ כ_ א__ צ___ / ה ל______
-נ- ל- ש-ת- א-ת- כ- א-י צ-י- / ה ל-ה-ג-
-----------------------------------------
אני לא שותה אותה כי אני צריך / ה לנהוג. 0 a-i -- sho--h/---t-h ot-h -- --------i-h/t-r--hah-lin-og.a__ l_ s____________ o___ k_ a__ t_______________ l______a-i l- s-o-e-/-h-t-h o-a- k- a-i t-a-i-h-t-r-k-a- l-n-o-.---------------------------------------------------------ani lo shoteh/shotah otah ki ani tsarikh/tsrikhah linhog.
Rohkem keeli
Klõpsake lipul!
Ma ei joo seda, sest pean veel sõitma.
אני לא שותה אותה כי אני צריך / ה לנהוג.
ani lo shoteh/shotah otah ki ani tsarikh/tsrikhah linhog.
אני-ל- ש-ת- או-ו--- הו- קר-
___ ל_ ש___ א___ כ_ ה__ ק___
-נ- ל- ש-ת- א-ת- כ- ה-א ק-.-
-----------------------------
אני לא שותה אותו כי הוא קר. 0 a-i lo s-oteh/-h--a--o-o ki--u --r.a__ l_ s____________ o__ k_ h_ q___a-i l- s-o-e-/-h-t-h o-o k- h- q-r------------------------------------ani lo shoteh/shotah oto ki hu qar.
--י -א ש--ה-א-תו כי --ן -י סוכ--
___ ל_ ש___ א___ כ_ א__ ל_ ס_____
-נ- ל- ש-ת- א-ת- כ- א-ן ל- ס-כ-.-
----------------------------------
אני לא שותה אותו כי אין לי סוכר. 0 a---lo--hote-/sh---h--to-ki-ey- -- suk-r.a__ l_ s____________ o__ k_ e__ l_ s_____a-i l- s-o-e-/-h-t-h o-o k- e-n l- s-k-r------------------------------------------ani lo shoteh/shotah oto ki eyn li sukar.
Sõnavara õppides on meie ajul palju tööd teha.
Ta peab salvestama kõik uued sõnad.
Aga oma aju on võimalik õppimisel ka abistada.
Seda saab teha žestide abil.
Viiped aitavad meie mälu.
Mälu talletab sõnu paremini, kui ta töötleb samal ajal ka viipeid.
Teadusuuring on seda tõestanud.
Teadlased palusid katsealustel sõnavara õppida.
Antud sõnu aga ei olnud tegelikult olemas.
Need sõnad olid tehiskeelsed.
Mõnes sõnad õpetati katsealustele koos žestidega.
See tähendab, et katsealused mitte ainult ei kuulnud ja lugenud neid sõnu.
Nad imiteerisid viibete abil ka sõnade tähendust.
Õppimise ajal mõõdeti nende aju aktiivsust.
Teadlased tegid katse käigus huvitava avastuse.
Kui õpiti viibetega sõnu, olid aktiivsed rohkem aju piirkondi.
Lisaks kõnekeskusele näitasid aktiivsust üles ka sensomotoorsed piirkonnad.
Antud lisaaktiivsus mõjutab meie mälu.
Viibetega õppimine loob keerulisi seoseid.
Need seosed salvestavad sõnu aju mitmes piirkonnas.
Sel moel töödeldakse sõnavara palju tõhusamalt.
Kui soovime mingit sõna kasutada, leiab meie aju selle kiiremini üles.
Need on ka salvestatud paremini.
Siiski on oluline, et liigutus oleks sõnaga seotud.
Meie aju tunneb ära, kui sõna ja žest ei ole omavahel seoses.
See avastus võib viia uute õppimismeetoditeni.
Inimesed, kes teavad keeltest vähe, õpivad sageli aeglaselt.
Võib-olla oleks neile õppimine lihtsam, kui nad imiteeriks neid sõnu füüsiliselt...