Vestmik

et midagi põhjendama 3   »   no begrunne noe 3

77 [seitsekümmend seitse]

midagi põhjendama 3

midagi põhjendama 3

77 [syttisju]

begrunne noe 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti norra Mängi Rohkem
Miks te torti ei söö? H---for --------u i-ke ------k-? Hvorfor spiser du ikke bløtkaka? H-o-f-r s-i-e- d- i-k- b-ø-k-k-? -------------------------------- Hvorfor spiser du ikke bløtkaka? 0
Ma pean alla võtma. Je- -å--l---e ---. Jeg må slanke meg. J-g m- s-a-k- m-g- ------------------ Jeg må slanke meg. 0
Ma ei söö seda, sest ma pean alla võtma. J-g---i----d-- --k--f-------g-må-slank--m--. Jeg spiser den ikke fordi jeg må slanke meg. J-g s-i-e- d-n i-k- f-r-i j-g m- s-a-k- m-g- -------------------------------------------- Jeg spiser den ikke fordi jeg må slanke meg. 0
Miks te õlut ei joo? H-o---- d-i-k-r--u---ke ø-? Hvorfor drikker du ikke øl? H-o-f-r d-i-k-r d- i-k- ø-? --------------------------- Hvorfor drikker du ikke øl? 0
Ma pean veel sõitma. J----å-----e. Jeg må kjøre. J-g m- k-ø-e- ------------- Jeg må kjøre. 0
Ma ei joo seda, sest pean veel sõitma. Je--d----e--(det- -kk- --r-- --g må kjø-e. Jeg drikker (det) ikke fordi jeg må kjøre. J-g d-i-k-r (-e-) i-k- f-r-i j-g m- k-ø-e- ------------------------------------------ Jeg drikker (det) ikke fordi jeg må kjøre. 0
Miks sa kohvi ei joo? Hvo---r dr--k-r -- -k-- --ffen? Hvorfor drikker du ikke kaffen? H-o-f-r d-i-k-r d- i-k- k-f-e-? ------------------------------- Hvorfor drikker du ikke kaffen? 0
See on külm. D-- -r k--d. Den er kald. D-n e- k-l-. ------------ Den er kald. 0
Ma ei joo seda, sest see on külm. J-- d--kk-r -en i--e-f-r-i --n er-ka--. Jeg drikker den ikke fordi den er kald. J-g d-i-k-r d-n i-k- f-r-i d-n e- k-l-. --------------------------------------- Jeg drikker den ikke fordi den er kald. 0
Miks sa teed ei joo? H-o--o--dr-kk-- -u ik---t-e-? Hvorfor drikker du ikke teen? H-o-f-r d-i-k-r d- i-k- t-e-? ----------------------------- Hvorfor drikker du ikke teen? 0
Mul ei ole suhkrut. J----ar i-k- --kk--. Jeg har ikke sukker. J-g h-r i-k- s-k-e-. -------------------- Jeg har ikke sukker. 0
Ma ei joo seda, sest mul ei ole suhkrut. J-g-d-i-------n---ke fo-di-jeg---k- har s--k-r. Jeg drikker den ikke fordi jeg ikke har sukker. J-g d-i-k-r d-n i-k- f-r-i j-g i-k- h-r s-k-e-. ----------------------------------------------- Jeg drikker den ikke fordi jeg ikke har sukker. 0
Miks te suppi ei söö? Hv--f-r s--s-- du-ik-e ---p-n? Hvorfor spiser du ikke suppen? H-o-f-r s-i-e- d- i-k- s-p-e-? ------------------------------ Hvorfor spiser du ikke suppen? 0
Ma ei tellinud seda. Je- -a- -kke-b-----t --n. Jeg har ikke bestilt den. J-g h-r i-k- b-s-i-t d-n- ------------------------- Jeg har ikke bestilt den. 0
Ma ei söö seda, sest ma ei ole seda tellinud. J-- spi----d----kk- -ord- -e--ik-- h-r---sti-t--en. Jeg spiser den ikke fordi jeg ikke har bestilt den. J-g s-i-e- d-n i-k- f-r-i j-g i-k- h-r b-s-i-t d-n- --------------------------------------------------- Jeg spiser den ikke fordi jeg ikke har bestilt den. 0
Miks te liha ei söö? H--rf-- s--ser-d--ikke -jøtte-? Hvorfor spiser du ikke kjøttet? H-o-f-r s-i-e- d- i-k- k-ø-t-t- ------------------------------- Hvorfor spiser du ikke kjøttet? 0
Ma olen taimetoitlane. Je--e--v--e-a-----r. Jeg er vegetarianer. J-g e- v-g-t-r-a-e-. -------------------- Jeg er vegetarianer. 0
Ma ei söö seda, sest ma olen taimetoitlane. Je- --i--r -e- i--e f---i --g-e---e-e-a--a-er. Jeg spiser det ikke fordi jeg er vegetarianer. J-g s-i-e- d-t i-k- f-r-i j-g e- v-g-t-r-a-e-. ---------------------------------------------- Jeg spiser det ikke fordi jeg er vegetarianer. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Žestid aitavad meil õppida sõnavara

Sõnavara õppides on meie ajul palju tööd teha. Ta peab salvestama kõik uued sõnad. Aga oma aju on võimalik õppimisel ka abistada. Seda saab teha žestide abil. Viiped aitavad meie mälu. Mälu talletab sõnu paremini, kui ta töötleb samal ajal ka viipeid. Teadusuuring on seda tõestanud. Teadlased palusid katsealustel sõnavara õppida. Antud sõnu aga ei olnud tegelikult olemas. Need sõnad olid tehiskeelsed. Mõnes sõnad õpetati katsealustele koos žestidega. See tähendab, et katsealused mitte ainult ei kuulnud ja lugenud neid sõnu. Nad imiteerisid viibete abil ka sõnade tähendust. Õppimise ajal mõõdeti nende aju aktiivsust. Teadlased tegid katse käigus huvitava avastuse. Kui õpiti viibetega sõnu, olid aktiivsed rohkem aju piirkondi. Lisaks kõnekeskusele näitasid aktiivsust üles ka sensomotoorsed piirkonnad. Antud lisaaktiivsus mõjutab meie mälu. Viibetega õppimine loob keerulisi seoseid. Need seosed salvestavad sõnu aju mitmes piirkonnas. Sel moel töödeldakse sõnavara palju tõhusamalt. Kui soovime mingit sõna kasutada, leiab meie aju selle kiiremini üles. Need on ka salvestatud paremini. Siiski on oluline, et liigutus oleks sõnaga seotud. Meie aju tunneb ära, kui sõna ja žest ei ole omavahel seoses. See avastus võib viia uute õppimismeetoditeni. Inimesed, kes teavad keeltest vähe, õpivad sageli aeglaselt. Võib-olla oleks neile õppimine lihtsam, kui nad imiteeriks neid sõnu füüsiliselt...