Vestmik

et midagi põhjendama 3   »   no begrunne noe 3

77 [seitsekümmend seitse]

midagi põhjendama 3

midagi põhjendama 3

77 [syttisju]

begrunne noe 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti norra Mängi Rohkem
Miks te torti ei söö? H-o--or s-is-r -u--k-- --ø--ak-? H______ s_____ d_ i___ b________ H-o-f-r s-i-e- d- i-k- b-ø-k-k-? -------------------------------- Hvorfor spiser du ikke bløtkaka? 0
Ma pean alla võtma. J-g-m- --a--e-m--. J__ m_ s_____ m___ J-g m- s-a-k- m-g- ------------------ Jeg må slanke meg. 0
Ma ei söö seda, sest ma pean alla võtma. J-g s-iser-d----k-e -or-i-jeg-m- --a-ke--e-. J__ s_____ d__ i___ f____ j__ m_ s_____ m___ J-g s-i-e- d-n i-k- f-r-i j-g m- s-a-k- m-g- -------------------------------------------- Jeg spiser den ikke fordi jeg må slanke meg. 0
Miks te õlut ei joo? Hvo---- dri-k---d--ikke--l? H______ d______ d_ i___ ø__ H-o-f-r d-i-k-r d- i-k- ø-? --------------------------- Hvorfor drikker du ikke øl? 0
Ma pean veel sõitma. Jeg--å-kjø-e. J__ m_ k_____ J-g m- k-ø-e- ------------- Jeg må kjøre. 0
Ma ei joo seda, sest pean veel sõitma. Je- d---ke- (-et)-i-k----r-i-je- ----j---. J__ d______ (____ i___ f____ j__ m_ k_____ J-g d-i-k-r (-e-) i-k- f-r-i j-g m- k-ø-e- ------------------------------------------ Jeg drikker (det) ikke fordi jeg må kjøre. 0
Miks sa kohvi ei joo? H--r--- -rikke- -u i-k- --f---? H______ d______ d_ i___ k______ H-o-f-r d-i-k-r d- i-k- k-f-e-? ------------------------------- Hvorfor drikker du ikke kaffen? 0
See on külm. De- e- k-l-. D__ e_ k____ D-n e- k-l-. ------------ Den er kald. 0
Ma ei joo seda, sest see on külm. Jeg-d--k--r -en----e-fo-d---en -- --l-. J__ d______ d__ i___ f____ d__ e_ k____ J-g d-i-k-r d-n i-k- f-r-i d-n e- k-l-. --------------------------------------- Jeg drikker den ikke fordi den er kald. 0
Miks sa teed ei joo? Hvorf----rikk-- -u i-k- tee-? H______ d______ d_ i___ t____ H-o-f-r d-i-k-r d- i-k- t-e-? ----------------------------- Hvorfor drikker du ikke teen? 0
Mul ei ole suhkrut. J-- --r -kk--s----r. J__ h__ i___ s______ J-g h-r i-k- s-k-e-. -------------------- Jeg har ikke sukker. 0
Ma ei joo seda, sest mul ei ole suhkrut. Je--dr----- -en----e-ford--j-g--kk----- s--ker. J__ d______ d__ i___ f____ j__ i___ h__ s______ J-g d-i-k-r d-n i-k- f-r-i j-g i-k- h-r s-k-e-. ----------------------------------------------- Jeg drikker den ikke fordi jeg ikke har sukker. 0
Miks te suppi ei söö? H--rfor s-------u -k-e --p-e-? H______ s_____ d_ i___ s______ H-o-f-r s-i-e- d- i-k- s-p-e-? ------------------------------ Hvorfor spiser du ikke suppen? 0
Ma ei tellinud seda. J-- h---ik-e-be---lt---n. J__ h__ i___ b______ d___ J-g h-r i-k- b-s-i-t d-n- ------------------------- Jeg har ikke bestilt den. 0
Ma ei söö seda, sest ma ei ole seda tellinud. Jeg-sp---r -en -kk-----di --- -k-----------i-- d--. J__ s_____ d__ i___ f____ j__ i___ h__ b______ d___ J-g s-i-e- d-n i-k- f-r-i j-g i-k- h-r b-s-i-t d-n- --------------------------------------------------- Jeg spiser den ikke fordi jeg ikke har bestilt den. 0
Miks te liha ei söö? Hv-rf-r--piser----i--e k-ø-t-t? H______ s_____ d_ i___ k_______ H-o-f-r s-i-e- d- i-k- k-ø-t-t- ------------------------------- Hvorfor spiser du ikke kjøttet? 0
Ma olen taimetoitlane. Je- e--ve---ar-a--r. J__ e_ v____________ J-g e- v-g-t-r-a-e-. -------------------- Jeg er vegetarianer. 0
Ma ei söö seda, sest ma olen taimetoitlane. Jeg -----r --t i-ke--ord- je- er-----t-ri-ner. J__ s_____ d__ i___ f____ j__ e_ v____________ J-g s-i-e- d-t i-k- f-r-i j-g e- v-g-t-r-a-e-. ---------------------------------------------- Jeg spiser det ikke fordi jeg er vegetarianer. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + norra (1-100) MP3 norra (1-100)
Videot ei leitud!

Žestid aitavad meil õppida sõnavara

Sõnavara õppides on meie ajul palju tööd teha. Ta peab salvestama kõik uued sõnad. Aga oma aju on võimalik õppimisel ka abistada. Seda saab teha žestide abil. Viiped aitavad meie mälu. Mälu talletab sõnu paremini, kui ta töötleb samal ajal ka viipeid. Teadusuuring on seda tõestanud. Teadlased palusid katsealustel sõnavara õppida. Antud sõnu aga ei olnud tegelikult olemas. Need sõnad olid tehiskeelsed. Mõnes sõnad õpetati katsealustele koos žestidega. See tähendab, et katsealused mitte ainult ei kuulnud ja lugenud neid sõnu. Nad imiteerisid viibete abil ka sõnade tähendust. Õppimise ajal mõõdeti nende aju aktiivsust. Teadlased tegid katse käigus huvitava avastuse. Kui õpiti viibetega sõnu, olid aktiivsed rohkem aju piirkondi. Lisaks kõnekeskusele näitasid aktiivsust üles ka sensomotoorsed piirkonnad. Antud lisaaktiivsus mõjutab meie mälu. Viibetega õppimine loob keerulisi seoseid. Need seosed salvestavad sõnu aju mitmes piirkonnas. Sel moel töödeldakse sõnavara palju tõhusamalt. Kui soovime mingit sõna kasutada, leiab meie aju selle kiiremini üles. Need on ka salvestatud paremini. Siiski on oluline, et liigutus oleks sõnaga seotud. Meie aju tunneb ära, kui sõna ja žest ei ole omavahel seoses. See avastus võib viia uute õppimismeetoditeni. Inimesed, kes teavad keeltest vähe, õpivad sageli aeglaselt. Võib-olla oleks neile õppimine lihtsam, kui nad imiteeriks neid sõnu füüsiliselt...