Vestmik

et midagi põhjendama 3   »   nn grunngje noko 3

77 [seitsekümmend seitse]

midagi põhjendama 3

midagi põhjendama 3

77 [syttisju]

grunngje noko 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti nynorsk Mängi Rohkem
Miks te torti ei söö? Kv---r -- ---i-kj- kak-? K_____ e_ d_ i____ k____ K-i-o- e- d- i-k-e k-k-? ------------------------ Kvifor et du ikkje kaka? 0
Ma pean alla võtma. Eg--- s--n-e --g. E_ m_ s_____ m___ E- m- s-a-k- m-g- ----------------- Eg må slanke meg. 0
Ma ei söö seda, sest ma pean alla võtma. E- -t-i-k---fordi e- m- -la--- -eg. E_ e_ i____ f____ e_ m_ s_____ m___ E- e- i-k-e f-r-i e- m- s-a-k- m-g- ----------------------------------- Eg et ikkje fordi eg må slanke meg. 0
Miks te õlut ei joo? Kvifo--drikk -u-----e-øl? K_____ d____ d_ i____ ø__ K-i-o- d-i-k d- i-k-e ø-? ------------------------- Kvifor drikk du ikkje øl? 0
Ma pean veel sõitma. Eg-må --yr-. E_ m_ k_____ E- m- k-y-e- ------------ Eg må køyre. 0
Ma ei joo seda, sest pean veel sõitma. E----i-- ikkj- f---i e- m--k-yre. E_ d____ i____ f____ e_ m_ k_____ E- d-i-k i-k-e f-r-i e- m- k-y-e- --------------------------------- Eg drikk ikkje fordi eg må køyre. 0
Miks sa kohvi ei joo? K--fo--dr-k- d- -k-j- kaffie-? K_____ d____ d_ i____ k_______ K-i-o- d-i-k d- i-k-e k-f-i-n- ------------------------------ Kvifor drikk du ikkje kaffien? 0
See on külm. H-n e- ----. H__ e_ k____ H-n e- k-l-. ------------ Han er kald. 0
Ma ei joo seda, sest see on külm. E- d-ikk ha- i-k-e-for-- h---e--kald. E_ d____ h__ i____ f____ h__ e_ k____ E- d-i-k h-n i-k-e f-r-i h-n e- k-l-. ------------------------------------- Eg drikk han ikkje fordi han er kald. 0
Miks sa teed ei joo? K-i-o---ri-k-du ik--e-teen? K_____ d____ d_ i____ t____ K-i-o- d-i-k d- i-k-e t-e-? --------------------------- Kvifor drikk du ikkje teen? 0
Mul ei ole suhkrut. E- --- -kk-e sukk--. E_ h__ i____ s______ E- h-r i-k-e s-k-e-. -------------------- Eg har ikkje sukker. 0
Ma ei joo seda, sest mul ei ole suhkrut. Eg--r-kk-ha- i---e-fo-d---g-i-kje h-- -u----. E_ d____ h__ i____ f____ e_ i____ h__ s______ E- d-i-k h-n i-k-e f-r-i e- i-k-e h-r s-k-e-. --------------------------------------------- Eg drikk han ikkje fordi eg ikkje har sukker. 0
Miks te suppi ei söö? Kv---r-e--du -kk---su---? K_____ e_ d_ i____ s_____ K-i-o- e- d- i-k-e s-p-a- ------------------------- Kvifor et du ikkje suppa? 0
Ma ei tellinud seda. Eg -ar-i-k-e-b-st--t--o. E_ h__ i____ b______ h__ E- h-r i-k-e b-s-i-t h-. ------------------------ Eg har ikkje bestilt ho. 0
Ma ei söö seda, sest ma ei ole seda tellinud. Eg--- ho ---je -ordi--g i--j- --r-be---lt--o. E_ e_ h_ i____ f____ e_ i____ h__ b______ h__ E- e- h- i-k-e f-r-i e- i-k-e h-r b-s-i-t h-. --------------------------------------------- Eg et ho ikkje fordi eg ikkje har bestilt ho. 0
Miks te liha ei söö? Kv-fo- e---- -k-j- ---t-t? K_____ e_ d_ i____ k______ K-i-o- e- d- i-k-e k-ø-e-? -------------------------- Kvifor et du ikkje kjøtet? 0
Ma olen taimetoitlane. E---- v----ar-a-a-. E_ e_ v____________ E- e- v-g-t-r-a-a-. ------------------- Eg er vegetarianar. 0
Ma ei söö seda, sest ma olen taimetoitlane. Eg ----e- ------f---i--g -r-v--e---i----. E_ e_ d__ i____ f____ e_ e_ v____________ E- e- d-t i-k-e f-r-i e- e- v-g-t-r-a-a-. ----------------------------------------- Eg et det ikkje fordi eg er vegetarianar. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + nynorsk (1-100) MP3 nynorsk (1-100)
Videot ei leitud!

Žestid aitavad meil õppida sõnavara

Sõnavara õppides on meie ajul palju tööd teha. Ta peab salvestama kõik uued sõnad. Aga oma aju on võimalik õppimisel ka abistada. Seda saab teha žestide abil. Viiped aitavad meie mälu. Mälu talletab sõnu paremini, kui ta töötleb samal ajal ka viipeid. Teadusuuring on seda tõestanud. Teadlased palusid katsealustel sõnavara õppida. Antud sõnu aga ei olnud tegelikult olemas. Need sõnad olid tehiskeelsed. Mõnes sõnad õpetati katsealustele koos žestidega. See tähendab, et katsealused mitte ainult ei kuulnud ja lugenud neid sõnu. Nad imiteerisid viibete abil ka sõnade tähendust. Õppimise ajal mõõdeti nende aju aktiivsust. Teadlased tegid katse käigus huvitava avastuse. Kui õpiti viibetega sõnu, olid aktiivsed rohkem aju piirkondi. Lisaks kõnekeskusele näitasid aktiivsust üles ka sensomotoorsed piirkonnad. Antud lisaaktiivsus mõjutab meie mälu. Viibetega õppimine loob keerulisi seoseid. Need seosed salvestavad sõnu aju mitmes piirkonnas. Sel moel töödeldakse sõnavara palju tõhusamalt. Kui soovime mingit sõna kasutada, leiab meie aju selle kiiremini üles. Need on ka salvestatud paremini. Siiski on oluline, et liigutus oleks sõnaga seotud. Meie aju tunneb ära, kui sõna ja žest ei ole omavahel seoses. See avastus võib viia uute õppimismeetoditeni. Inimesed, kes teavad keeltest vähe, õpivad sageli aeglaselt. Võib-olla oleks neile õppimine lihtsam, kui nad imiteeriks neid sõnu füüsiliselt...