Vestmik

et midagi põhjendama 3   »   sl nekaj utemeljiti 3

77 [seitsekümmend seitse]

midagi põhjendama 3

midagi põhjendama 3

77 [sedeminsedemdeset]

nekaj utemeljiti 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti sloveeni Mängi Rohkem
Miks te torti ei söö? Z---j--- jes-e-tor--? Z____ n_ j____ t_____ Z-k-j n- j-s-e t-r-e- --------------------- Zakaj ne jeste torte? 0
Ma pean alla võtma. M---- shu----i. M____ s________ M-r-m s-u-š-t-. --------------- Moram shujšati. 0
Ma ei söö seda, sest ma pean alla võtma. N--jem -e--k---m-ram-s----a-i. N_ j__ j__ k__ m____ s________ N- j-m j-, k-r m-r-m s-u-š-t-. ------------------------------ Ne jem je, ker moram shujšati. 0
Miks te õlut ei joo? Zak-- -- ------ piv-? Z____ n_ p_____ p____ Z-k-j n- p-j-t- p-v-? --------------------- Zakaj ne pijete piva? 0
Ma pean veel sõitma. Mo-am ----oz--i. M____ š_ v______ M-r-m š- v-z-t-. ---------------- Moram še voziti. 0
Ma ei joo seda, sest pean veel sõitma. Ne p--e- -a---er --ram ---v---ti. N_ p____ g__ k__ m____ š_ v______ N- p-j-m g-, k-r m-r-m š- v-z-t-. --------------------------------- Ne pijem ga, ker moram še voziti. 0
Miks sa kohvi ei joo? Zak-j ne ----š-k-ve? Z____ n_ p____ k____ Z-k-j n- p-j-š k-v-? -------------------- Zakaj ne piješ kave? 0
See on külm. Mrzl---e. M____ j__ M-z-a j-. --------- Mrzla je. 0
Ma ei joo seda, sest see on külm. N----j-m je--k----- mr--a. N_ p____ j__ k__ j_ m_____ N- p-j-m j-, k-r j- m-z-a- -------------------------- Ne pijem je, ker je mrzla. 0
Miks sa teed ei joo? Z---- n--------čaja? Z____ n_ p____ č____ Z-k-j n- p-j-š č-j-? -------------------- Zakaj ne piješ čaja? 0
Mul ei ole suhkrut. Nimam--l--kor--. N____ s_________ N-m-m s-a-k-r-a- ---------------- Nimam sladkorja. 0
Ma ei joo seda, sest mul ei ole suhkrut. Ne p-j-m--a- -er nimam--l---orja. N_ p____ g__ k__ n____ s_________ N- p-j-m g-, k-r n-m-m s-a-k-r-a- --------------------------------- Ne pijem ga, ker nimam sladkorja. 0
Miks te suppi ei söö? Zaka- n---e--- --h-? Z____ n_ j____ j____ Z-k-j n- j-s-e j-h-? -------------------- Zakaj ne jeste juhe? 0
Ma ei tellinud seda. Ni------ n---č---a-. N____ j_ n__________ N-s-m j- n-r-č-l-a-. -------------------- Nisem je naročil(a). 0
Ma ei söö seda, sest ma ei ole seda tellinud. Ne--e-------e--je ----m ---oč-l(-). N_ j__ j__ k__ j_ n____ n__________ N- j-m j-, k-r j- n-s-m n-r-č-l-a-. ----------------------------------- Ne jem je, ker je nisem naročil(a). 0
Miks te liha ei söö? Zak-j--e--e-te-me-a? Z____ n_ j____ m____ Z-k-j n- j-s-e m-s-? -------------------- Zakaj ne jeste mesa? 0
Ma olen taimetoitlane. Sem v---t--ijanec-(-e-e-arija-k-). S__ v____________ (_______________ S-m v-g-t-r-j-n-c (-e-e-a-i-a-k-)- ---------------------------------- Sem vegetarijanec (vegetarijanka). 0
Ma ei söö seda, sest ma olen taimetoitlane. Ne --m-g-- ke--s-m v-g---rij---c--ve----r--anka). N_ j__ g__ k__ s__ v____________ (_______________ N- j-m g-, k-r s-m v-g-t-r-j-n-c (-e-e-a-i-a-k-)- ------------------------------------------------- Ne jem ga, ker sem vegetarijanec (vegetarijanka). 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + sloveeni (1-100) MP3 sloveeni (1-100)
Videot ei leitud!

Žestid aitavad meil õppida sõnavara

Sõnavara õppides on meie ajul palju tööd teha. Ta peab salvestama kõik uued sõnad. Aga oma aju on võimalik õppimisel ka abistada. Seda saab teha žestide abil. Viiped aitavad meie mälu. Mälu talletab sõnu paremini, kui ta töötleb samal ajal ka viipeid. Teadusuuring on seda tõestanud. Teadlased palusid katsealustel sõnavara õppida. Antud sõnu aga ei olnud tegelikult olemas. Need sõnad olid tehiskeelsed. Mõnes sõnad õpetati katsealustele koos žestidega. See tähendab, et katsealused mitte ainult ei kuulnud ja lugenud neid sõnu. Nad imiteerisid viibete abil ka sõnade tähendust. Õppimise ajal mõõdeti nende aju aktiivsust. Teadlased tegid katse käigus huvitava avastuse. Kui õpiti viibetega sõnu, olid aktiivsed rohkem aju piirkondi. Lisaks kõnekeskusele näitasid aktiivsust üles ka sensomotoorsed piirkonnad. Antud lisaaktiivsus mõjutab meie mälu. Viibetega õppimine loob keerulisi seoseid. Need seosed salvestavad sõnu aju mitmes piirkonnas. Sel moel töödeldakse sõnavara palju tõhusamalt. Kui soovime mingit sõna kasutada, leiab meie aju selle kiiremini üles. Need on ka salvestatud paremini. Siiski on oluline, et liigutus oleks sõnaga seotud. Meie aju tunneb ära, kui sõna ja žest ei ole omavahel seoses. See avastus võib viia uute õppimismeetoditeni. Inimesed, kes teavad keeltest vähe, õpivad sageli aeglaselt. Võib-olla oleks neile õppimine lihtsam, kui nad imiteeriks neid sõnu füüsiliselt...