Vestmik

et Minevik 1   »   sl Preteklost 1

81 [kaheksakümmend üks]

Minevik 1

Minevik 1

81 [enainosemdeset]

Preteklost 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti sloveeni Mängi Rohkem
kirjutama p---ti p_____ p-s-t- ------ pisati 0
Ta kirjutas kirja. O- -e -ap--a- -i-m-. O_ j_ n______ p_____ O- j- n-p-s-l p-s-o- -------------------- On je napisal pismo. 0
Ja tema kirjutas kaardi. In---a j- -a-i-a-- --zg-e-----. I_ o__ j_ n_______ r___________ I- o-a j- n-p-s-l- r-z-l-d-i-o- ------------------------------- In ona je napisala razglednico. 0
lugema brati b____ b-a-i ----- brati 0
Ta luges ajakirja. O- -e b--l-r-v-jo. O_ j_ b___ r______ O- j- b-a- r-v-j-. ------------------ On je bral revijo. 0
Ja ta luges raamatut. I----a je br-l--------. I_ o__ j_ b____ k______ I- o-a j- b-a-a k-j-g-. ----------------------- In ona je brala knjigo. 0
võtma v---i v____ v-e-i ----- vzeti 0
Ta võttis sigareti. Vz---je-e----i----to. V___ j_ e__ c________ V-e- j- e-o c-g-r-t-. --------------------- Vzel je eno cigareto. 0
Ta võttis tüki šokolaadi. Vz-l- -e-en k-š-ek---ko-ad-. V____ j_ e_ k_____ č________ V-e-a j- e- k-š-e- č-k-l-d-. ---------------------------- Vzela je en košček čokolade. 0
Ta oli truu, kuid tema oli truudusetu. O---e---l nez--st--on--pa zv-s-a. O_ j_ b__ n_______ o__ p_ z______ O- j- b-l n-z-e-t- o-a p- z-e-t-. --------------------------------- On je bil nezvest, ona pa zvesta. 0
Ta oli laisk, kuid tema oli usin. O--j---il len- -na-pa -ar-j---. O_ j_ b__ l___ o__ p_ m________ O- j- b-l l-n- o-a p- m-r-j-v-. ------------------------------- On je bil len, ona pa marljiva. 0
Ta oli vaene, kuid tema oli rikas. O------il--e-en- on--p- boga-a. O_ j_ b__ r_____ o__ p_ b______ O- j- b-l r-v-n- o-a p- b-g-t-. ------------------------------- On je bil reven, ona pa bogata. 0
Tal ei olnud raha vaid võlad. On -i i--l --na---,--ač----d-----e. O_ n_ i___ d_______ p__ p_ d_______ O- n- i-e- d-n-r-a- p-č p- d-l-o-e- ----------------------------------- On ni imel denarja, pač pa dolgove. 0
Tal ei olnud õnne vaid õnnetust. On ni----l--reče,-p-- p- smo--. O_ n_ i___ s_____ p__ p_ s_____ O- n- i-e- s-e-e- p-č p- s-o-o- ------------------------------- On ni imel sreče, pač pa smolo. 0
Tal ei olnud edu vaid äpardumisi. On n--b----sp--en--p-č-p- -- -il ---------. O_ n_ b__ u_______ p__ p_ j_ b__ n_________ O- n- b-l u-p-š-n- p-č p- j- b-l n-u-p-š-n- ------------------------------------------- On ni bil uspešen, pač pa je bil neuspešen. 0
Ta ei olnud rahul vaid rahulolematu. O- -i -i- zad--ol---,-pa- p---e --- ne-a-------n. O_ n_ b__ z__________ p__ p_ j_ b__ n____________ O- n- b-l z-d-v-l-e-, p-č p- j- b-l n-z-d-v-l-e-. ------------------------------------------------- On ni bil zadovoljen, pač pa je bil nezadovoljen. 0
Ta ei olnud õnnelik vaid õnnetu. On-n-------reče-, pač--a--- -------re-e-. O_ n_ b__ s______ p__ p_ j_ b__ n________ O- n- b-l s-e-e-, p-č p- j- b-l n-s-e-e-. ----------------------------------------- On ni bil srečen, pač pa je bil nesrečen. 0
Ta ei olnud sümpaatne vaid ebasümpaatne. On--i -i--sim-atiče-, --- -a--e b-l-anti---ičen. O_ n_ b__ s__________ p__ p_ j_ b__ a___________ O- n- b-l s-m-a-i-e-, p-č p- j- b-l a-t-p-t-č-n- ------------------------------------------------ On ni bil simpatičen, pač pa je bil antipatičen. 0

Kuidas lapsed korralikult rääkima õpivad?

Niipea kui laps sünnib, hakkab ta teistega suhtlema. Beebid hakkavad nutma, kui nad midagi tahavad. Juba mõne kuu möödudes suudavad nad mõne sõna öelda. Kahe aasta möödudes suudavad nad umbes kolme sõnalisi lauseid teha. Lapse rääkima hakkamist ei saa mõjutada. Kuid me saame mõjutada, kui hästi nad oma emakeelt õpivad! Selle juures tuleb arvesse võtta paari asjaolu. Eelkõige on oluline, et laps on alati motiveeritud õppima. Ta peab tundma, et ta teeb rääkides edusamme. Beebidele meeldib saada positiivse tagasisisidena naeratusi. Vanemad lapsed otsivad oma keskkonnaga dialoogi. Nende keelekasutust mõjutavad neid ümbritsevad inimesed. Seepärast on oluline nende vanemate ja õpetajate keeleoskus. Lapsed peavad ka mõistma, et keel on väärtuslik! Kuid õppimine peaks alati olema lõbus. Lastele raamatute ettelugemine näitab neile, kui põnev keel olla võib. Vanemad peaksid ka lastega koos aega veetma nii palju kui võimalik. Kui laps midagi kogeb, tahab ta sellest kellelegi rääkida. Kakskeelsed lapsed vajavad kindlaid reegleid. Nad peavad mõistma, mis keeles kellegagi rääkida. Nii õpib nende aju kaht keelt üksteisest eristama. Kooliteed alustades laste keel muutub. Siis õpivad nad uue kõnekeele. Siis on oluline, et vanemad panevad tähele, kuidas nende laps räägib. Uuringud näitavad, et esimene keel jääb ajju igaveseks. Mida õpime lapsena, jääb meid saatma terveks eluks. Laps, kes õpib oma emakeelt korralikult, teenib sellest hiljem kasu. Ta õpib uusi asju kiiremini ja paremini - ja mitte ainult võõrkeeli...