Vestmik

et Minevik 1   »   fr Passé 1

81 [kaheksakümmend üks]

Minevik 1

Minevik 1

81 [quatre-vingt-un]

Passé 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti prantsuse Mängi Rohkem
kirjutama écrire é_____ é-r-r- ------ écrire 0
Ta kirjutas kirja. I- é-r-v-i- un- -ettre. I_ é_______ u__ l______ I- é-r-v-i- u-e l-t-r-. ----------------------- Il écrivait une lettre. 0
Ja tema kirjutas kaardi. E- -ll- --r---i----- c-r-e. E_ e___ é_______ u__ c_____ E- e-l- é-r-v-i- u-e c-r-e- --------------------------- Et elle écrivait une carte. 0
lugema l-re l___ l-r- ---- lire 0
Ta luges ajakirja. Il------t -- -ag-----. I_ l_____ u_ m________ I- l-s-i- u- m-g-z-n-. ---------------------- Il lisait un magazine. 0
Ja ta luges raamatut. E- ell- -----t--n-liv-e. E_ e___ l_____ u_ l_____ E- e-l- l-s-i- u- l-v-e- ------------------------ Et elle lisait un livre. 0
võtma pr--dre p______ p-e-d-e ------- prendre 0
Ta võttis sigareti. I- prena-t -ne-c--a---te. I_ p______ u__ c_________ I- p-e-a-t u-e c-g-r-t-e- ------------------------- Il prenait une cigarette. 0
Ta võttis tüki šokolaadi. E--- --en-it u- mor--au-d- c-ocola-. E___ p______ u_ m______ d_ c________ E-l- p-e-a-t u- m-r-e-u d- c-o-o-a-. ------------------------------------ Elle prenait un morceau de chocolat. 0
Ta oli truu, kuid tema oli truudusetu. Al----qu’il--t--t-i------e, -----é-ai- -i----. A____ q____ é____ i________ e___ é____ f______ A-o-s q-’-l é-a-t i-f-d-l-, e-l- é-a-t f-d-l-. ---------------------------------------------- Alors qu’il était infidèle, elle était fidèle. 0
Ta oli laisk, kuid tema oli usin. A-or- q-’i- ----- ----s---x- el-e -t--- d--------. A____ q____ é____ p_________ e___ é____ d_________ A-o-s q-’-l é-a-t p-r-s-e-x- e-l- é-a-t d-l-g-n-e- -------------------------------------------------- Alors qu’il était paresseux, elle était diligente. 0
Ta oli vaene, kuid tema oli rikas. A-o-s qu-il--tai---a---e- --le--ta-- -ic-e. A____ q____ é____ p______ e___ é____ r_____ A-o-s q-’-l é-a-t p-u-r-, e-l- é-a-t r-c-e- ------------------------------------------- Alors qu’il était pauvre, elle était riche. 0
Tal ei olnud raha vaid võlad. I--n’--ai---as--’ar-en-,-ma---a- c-nt--ir---e- d-----. I_ n______ p__ d________ m___ a_ c________ d__ d______ I- n-a-a-t p-s d-a-g-n-, m-i- a- c-n-r-i-e d-s d-t-e-. ------------------------------------------------------ Il n’avait pas d’argent, mais au contraire des dettes. 0
Tal ei olnud õnne vaid õnnetust. I- -’-v--t--as d- ---n--,-ma-- a- -o-t---r---e -a--a---a--e. I_ n______ p__ d_ c______ m___ a_ c________ d_ l_ m_________ I- n-a-a-t p-s d- c-a-c-, m-i- a- c-n-r-i-e d- l- m-l-h-n-e- ------------------------------------------------------------ Il n’avait pas de chance, mais au contraire de la malchance. 0
Tal ei olnud edu vaid äpardumisi. Il -’a-a-- p-- -- s-c-ès,-ma-- a--co----ire-----é-h-cs. I_ n______ p__ d_ s______ m___ a_ c________ d__ é______ I- n-a-a-t p-s d- s-c-è-, m-i- a- c-n-r-i-e d-s é-h-c-. ------------------------------------------------------- Il n’avait pas de succès, mais au contraire des échecs. 0
Ta ei olnud rahul vaid rahulolematu. Il n-é--it p-- h--r---, -ais-a- ---t-a--e-ma-heu-eux. I_ n______ p__ h_______ m___ a_ c________ m__________ I- n-é-a-t p-s h-u-e-x- m-i- a- c-n-r-i-e m-l-e-r-u-. ----------------------------------------------------- Il n’était pas heureux, mais au contraire malheureux. 0
Ta ei olnud õnnelik vaid õnnetu. Il -’--ai--pa--c--n-e-----a---a---o--rai-e --lc-an--ux. I_ n______ p__ c________ m___ a_ c________ m___________ I- n-é-a-t p-s c-a-c-u-, m-i- a- c-n-r-i-e m-l-h-n-e-x- ------------------------------------------------------- Il n’était pas chanceux, mais au contraire malchanceux. 0
Ta ei olnud sümpaatne vaid ebasümpaatne. Il---é--i--pa---y---t--qu-- --i- -u---n--a--- an-i--th--u-. I_ n______ p__ s___________ m___ a_ c________ a____________ I- n-é-a-t p-s s-m-a-h-q-e- m-i- a- c-n-r-i-e a-t-p-t-i-u-. ----------------------------------------------------------- Il n’était pas sympathique, mais au contraire antipathique. 0

Kuidas lapsed korralikult rääkima õpivad?

Niipea kui laps sünnib, hakkab ta teistega suhtlema. Beebid hakkavad nutma, kui nad midagi tahavad. Juba mõne kuu möödudes suudavad nad mõne sõna öelda. Kahe aasta möödudes suudavad nad umbes kolme sõnalisi lauseid teha. Lapse rääkima hakkamist ei saa mõjutada. Kuid me saame mõjutada, kui hästi nad oma emakeelt õpivad! Selle juures tuleb arvesse võtta paari asjaolu. Eelkõige on oluline, et laps on alati motiveeritud õppima. Ta peab tundma, et ta teeb rääkides edusamme. Beebidele meeldib saada positiivse tagasisisidena naeratusi. Vanemad lapsed otsivad oma keskkonnaga dialoogi. Nende keelekasutust mõjutavad neid ümbritsevad inimesed. Seepärast on oluline nende vanemate ja õpetajate keeleoskus. Lapsed peavad ka mõistma, et keel on väärtuslik! Kuid õppimine peaks alati olema lõbus. Lastele raamatute ettelugemine näitab neile, kui põnev keel olla võib. Vanemad peaksid ka lastega koos aega veetma nii palju kui võimalik. Kui laps midagi kogeb, tahab ta sellest kellelegi rääkida. Kakskeelsed lapsed vajavad kindlaid reegleid. Nad peavad mõistma, mis keeles kellegagi rääkida. Nii õpib nende aju kaht keelt üksteisest eristama. Kooliteed alustades laste keel muutub. Siis õpivad nad uue kõnekeele. Siis on oluline, et vanemad panevad tähele, kuidas nende laps räägib. Uuringud näitavad, et esimene keel jääb ajju igaveseks. Mida õpime lapsena, jääb meid saatma terveks eluks. Laps, kes õpib oma emakeelt korralikult, teenib sellest hiljem kasu. Ta õpib uusi asju kiiremini ja paremini - ja mitte ainult võõrkeeli...