Vestmik

et Minevik 1   »   da Datid 1

81 [kaheksakümmend üks]

Minevik 1

Minevik 1

81 [enogfirs]

Datid 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti taani Mängi Rohkem
kirjutama s----e s_____ s-r-v- ------ skrive 0
Ta kirjutas kirja. H-n skrev--t --e-. H__ s____ e_ b____ H-n s-r-v e- b-e-. ------------------ Han skrev et brev. 0
Ja tema kirjutas kaardi. O- h-n sk-e- -- kor-. O_ h__ s____ e_ k____ O- h-n s-r-v e- k-r-. --------------------- Og hun skrev et kort. 0
lugema l-se l___ l-s- ---- læse 0
Ta luges ajakirja. H-n---ste-----g----d. H__ l____ e_ u_______ H-n l-s-e e- u-e-l-d- --------------------- Han læste et ugeblad. 0
Ja ta luges raamatut. Og---- -æ-t- -n----. O_ h__ l____ e_ b___ O- h-n l-s-e e- b-g- -------------------- Og hun læste en bog. 0
võtma t-ge t___ t-g- ---- tage 0
Ta võttis sigareti. H-n t-g ---ci--r--. H__ t__ e_ c_______ H-n t-g e- c-g-r-t- ------------------- Han tog en cigaret. 0
Ta võttis tüki šokolaadi. Hu- -og-----ty--e----ko-a--. H__ t__ e_ s_____ c_________ H-n t-g e- s-y-k- c-o-o-a-e- ---------------------------- Hun tog et stykke chokolade. 0
Ta oli truu, kuid tema oli truudusetu. H----a- utro- -e----n-v-r t-o. H__ v__ u____ m__ h__ v__ t___ H-n v-r u-r-, m-n h-n v-r t-o- ------------------------------ Han var utro, men hun var tro. 0
Ta oli laisk, kuid tema oli usin. H-n -ar d----,-men-h-- -a- ---t--g. H__ v__ d_____ m__ h__ v__ f_______ H-n v-r d-v-n- m-n h-n v-r f-i-t-g- ----------------------------------- Han var doven, men hun var flittig. 0
Ta oli vaene, kuid tema oli rikas. Han---- -----g,-m-n -u-------ig. H__ v__ f______ m__ h__ v__ r___ H-n v-r f-t-i-, m-n h-n v-r r-g- -------------------------------- Han var fattig, men hun var rig. 0
Tal ei olnud raha vaid võlad. H-n h-v-e-i-g-n-----e, --n-en g-l-. H__ h____ i____ p_____ m__ e_ g____ H-n h-v-e i-g-n p-n-e- m-n e- g-l-. ----------------------------------- Han havde ingen penge, men en gæld. 0
Tal ei olnud õnne vaid õnnetust. Ha- -----kke -e---g, --n -held-g. H__ v__ i___ h______ m__ u_______ H-n v-r i-k- h-l-i-, m-n u-e-d-g- --------------------------------- Han var ikke heldig, men uheldig. 0
Tal ei olnud edu vaid äpardumisi. Han h-v-e-ikk- suc-e-- --n-uh-l-. H__ h____ i___ s______ m__ u_____ H-n h-v-e i-k- s-c-e-, m-n u-e-d- --------------------------------- Han havde ikke succes, men uheld. 0
Ta ei olnud rahul vaid rahulolematu. Ha- --r-i-ke-til-re-s--me--uti-f-eds. H__ v__ i___ t________ m__ u_________ H-n v-r i-k- t-l-r-d-, m-n u-i-f-e-s- ------------------------------------- Han var ikke tilfreds, men utilfreds. 0
Ta ei olnud õnnelik vaid õnnetu. H-- --r i-k- -y-kel------n-u---k-li-. H__ v__ i___ l________ m__ u_________ H-n v-r i-k- l-k-e-i-, m-n u-y-k-l-g- ------------------------------------- Han var ikke lykkelig, men ulykkelig. 0
Ta ei olnud sümpaatne vaid ebasümpaatne. Ha- --r -kk- s--pa-i--- me- ---mpat--k. H__ v__ i___ s_________ m__ u__________ H-n v-r i-k- s-m-a-i-k- m-n u-y-p-t-s-. --------------------------------------- Han var ikke sympatisk, men usympatisk. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + taani (1-100) MP3 taani (1-100)
Videot ei leitud!

Kuidas lapsed korralikult rääkima õpivad?

Niipea kui laps sünnib, hakkab ta teistega suhtlema. Beebid hakkavad nutma, kui nad midagi tahavad. Juba mõne kuu möödudes suudavad nad mõne sõna öelda. Kahe aasta möödudes suudavad nad umbes kolme sõnalisi lauseid teha. Lapse rääkima hakkamist ei saa mõjutada. Kuid me saame mõjutada, kui hästi nad oma emakeelt õpivad! Selle juures tuleb arvesse võtta paari asjaolu. Eelkõige on oluline, et laps on alati motiveeritud õppima. Ta peab tundma, et ta teeb rääkides edusamme. Beebidele meeldib saada positiivse tagasisisidena naeratusi. Vanemad lapsed otsivad oma keskkonnaga dialoogi. Nende keelekasutust mõjutavad neid ümbritsevad inimesed. Seepärast on oluline nende vanemate ja õpetajate keeleoskus. Lapsed peavad ka mõistma, et keel on väärtuslik! Kuid õppimine peaks alati olema lõbus. Lastele raamatute ettelugemine näitab neile, kui põnev keel olla võib. Vanemad peaksid ka lastega koos aega veetma nii palju kui võimalik. Kui laps midagi kogeb, tahab ta sellest kellelegi rääkida. Kakskeelsed lapsed vajavad kindlaid reegleid. Nad peavad mõistma, mis keeles kellegagi rääkida. Nii õpib nende aju kaht keelt üksteisest eristama. Kooliteed alustades laste keel muutub. Siis õpivad nad uue kõnekeele. Siis on oluline, et vanemad panevad tähele, kuidas nende laps räägib. Uuringud näitavad, et esimene keel jääb ajju igaveseks. Mida õpime lapsena, jääb meid saatma terveks eluks. Laps, kes õpib oma emakeelt korralikult, teenib sellest hiljem kasu. Ta õpib uusi asju kiiremini ja paremini - ja mitte ainult võõrkeeli...