Vestmik

et Minevik 1   »   no Fortid 1

81 [kaheksakümmend üks]

Minevik 1

Minevik 1

81 [åttien]

Fortid 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti norra Mängi Rohkem
kirjutama s----e s_____ s-r-v- ------ skrive 0
Ta kirjutas kirja. Han--kr---et-b---. H__ s____ e_ b____ H-n s-r-v e- b-e-. ------------------ Han skrev et brev. 0
Ja tema kirjutas kaardi. Og-hun-s-r-v----ko-t. O_ h__ s____ e_ k____ O- h-n s-r-v e- k-r-. --------------------- Og hun skrev et kort. 0
lugema l--e l___ l-s- ---- lese 0
Ta luges ajakirja. J-- le--e-----a---in. J__ l____ e_ m_______ J-g l-s-e e- m-g-s-n- --------------------- Jeg leste et magasin. 0
Ja ta luges raamatut. Og-hu- --st- -i b-k. O_ h__ l____ e_ b___ O- h-n l-s-e e- b-k- -------------------- Og hun leste ei bok. 0
võtma t- t_ t- -- ta 0
Ta võttis sigareti. H-n-to- -n--ig-r---. H__ t__ e_ s________ H-n t-k e- s-g-r-t-. -------------------- Han tok en sigarett. 0
Ta võttis tüki šokolaadi. H-n---k et----kke -j-kol-de. H__ t__ e_ s_____ s_________ H-n t-k e- s-y-k- s-o-o-a-e- ---------------------------- Hun tok et stykke sjokolade. 0
Ta oli truu, kuid tema oli truudusetu. Han-v-r u--o- men -un-var-trofast. H__ v__ u____ m__ h__ v__ t_______ H-n v-r u-r-, m-n h-n v-r t-o-a-t- ---------------------------------- Han var utro, men hun var trofast. 0
Ta oli laisk, kuid tema oli usin. Ha--v-r--at---en---- --r-f-it-i-. H__ v__ l___ m__ h__ v__ f_______ H-n v-r l-t- m-n h-n v-r f-i-t-g- --------------------------------- Han var lat, men hun var flittig. 0
Ta oli vaene, kuid tema oli rikas. Ha---ar--at--g--m----un-v-r-ri-. H__ v__ f______ m__ h__ v__ r___ H-n v-r f-t-i-, m-n h-n v-r r-k- -------------------------------- Han var fattig, men hun var rik. 0
Tal ei olnud raha vaid võlad. Ha- -ad-e ----n-p----r,--e- g-e-d. H__ h____ i____ p______ m__ g_____ H-n h-d-e i-g-n p-n-e-, m-n g-e-d- ---------------------------------- Han hadde ingen penger, men gjeld. 0
Tal ei olnud õnne vaid õnnetust. H-- ha-de -k-e -l-ks--me- --l---. H__ h____ i___ f_____ m__ u______ H-n h-d-e i-k- f-a-s- m-n u-l-k-. --------------------------------- Han hadde ikke flaks, men uflaks. 0
Tal ei olnud edu vaid äpardumisi. Ha- -y--e- ------m-n --n----lyk---. H__ l_____ i____ m__ h__ m_________ H-n l-k-e- i-k-, m-n h-n m-s-y-t-s- ----------------------------------- Han lyktes ikke, men han mislyktes. 0
Ta ei olnud rahul vaid rahulolematu. Ha---a- ik------n-yd,-m----i-fornøyd. H__ v__ i___ f_______ m__ m__________ H-n v-r i-k- f-r-ø-d- m-n m-s-o-n-y-. ------------------------------------- Han var ikke fornøyd, men misfornøyd. 0
Ta ei olnud õnnelik vaid õnnetu. H---v-- ---- ---k--i-- m------kk-li-. H__ v__ i___ l________ m__ u_________ H-n v-r i-k- l-k-e-i-, m-n u-y-k-l-g- ------------------------------------- Han var ikke lykkelig, men ulykkelig. 0
Ta ei olnud sümpaatne vaid ebasümpaatne. Han v-r ik-------atis-,-me- usymp-t-sk. H__ v__ i___ s_________ m__ u__________ H-n v-r i-k- s-m-a-i-k- m-n u-y-p-t-s-. --------------------------------------- Han var ikke sympatisk, men usympatisk. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + norra (1-100) MP3 norra (1-100)
Videot ei leitud!

Kuidas lapsed korralikult rääkima õpivad?

Niipea kui laps sünnib, hakkab ta teistega suhtlema. Beebid hakkavad nutma, kui nad midagi tahavad. Juba mõne kuu möödudes suudavad nad mõne sõna öelda. Kahe aasta möödudes suudavad nad umbes kolme sõnalisi lauseid teha. Lapse rääkima hakkamist ei saa mõjutada. Kuid me saame mõjutada, kui hästi nad oma emakeelt õpivad! Selle juures tuleb arvesse võtta paari asjaolu. Eelkõige on oluline, et laps on alati motiveeritud õppima. Ta peab tundma, et ta teeb rääkides edusamme. Beebidele meeldib saada positiivse tagasisisidena naeratusi. Vanemad lapsed otsivad oma keskkonnaga dialoogi. Nende keelekasutust mõjutavad neid ümbritsevad inimesed. Seepärast on oluline nende vanemate ja õpetajate keeleoskus. Lapsed peavad ka mõistma, et keel on väärtuslik! Kuid õppimine peaks alati olema lõbus. Lastele raamatute ettelugemine näitab neile, kui põnev keel olla võib. Vanemad peaksid ka lastega koos aega veetma nii palju kui võimalik. Kui laps midagi kogeb, tahab ta sellest kellelegi rääkida. Kakskeelsed lapsed vajavad kindlaid reegleid. Nad peavad mõistma, mis keeles kellegagi rääkida. Nii õpib nende aju kaht keelt üksteisest eristama. Kooliteed alustades laste keel muutub. Siis õpivad nad uue kõnekeele. Siis on oluline, et vanemad panevad tähele, kuidas nende laps räägib. Uuringud näitavad, et esimene keel jääb ajju igaveseks. Mida õpime lapsena, jääb meid saatma terveks eluks. Laps, kes õpib oma emakeelt korralikult, teenib sellest hiljem kasu. Ta õpib uusi asju kiiremini ja paremini - ja mitte ainult võõrkeeli...